Kappi koristades sattus kultuurikihi alt pihku üks omaaegne propaleht "100 küsimust ja vastust Nõukogude Armeest"
Tsiteerin:
Nõukogude vägede edasitungides Saksamaa suunal ning Nõukogude lendurite rünnakute järel Saksamaa tööstusobjektidele muutus julgemaks ka USA ja Suurbritannia lennuvägi, alustades fasistide tagala pommitamist
(kommentaarid vist liigsed)
Aga katlasse kõlbas kõik - ebausaldusväärsed eestlastest näljutatud stroibatikad, Gulagi kriminaalid, trahvipataljonid ja kirjaoskamatud mägedest kinnipüütud "nõukogude vennasrahvad".
Palju neid lapsi ja naisi tööõnnetuste, külma, nälja vms tõttu tankide vorpimisel hukka sai, sellest ilmselt ajalugu vaikib veel tänagi.....
Oleksoloogidele puremiseks - mis oleks saanud peale 22.6.41 siis, kui Punaarmee oleks kaitseks valmis olnud, paremad ohvitserid maha laskmata. Tehnikat ja mehi oli kõvasti rohkem kui sakslastel, üldiselt on nii, et kui ründajal ei ole vajalikus lõigus vähemalt 3:1 ülekaalu, siis rünnak ei õnnestu. Sakslaste tankikiilud oleks lihtsalt kotti jäänud ja lennuväe abil maaga tasandatud. Teoretiseerige...
Nende vene kindralitel oli tihti 2 valikut - saata oma mehi massina surma või osutuda "rahvavaenlaseks". Stalini võhiklikkus sõjaasjanduses ei olnud väiksem Hitlerist ja tema lähimad nõuandjad olid Kodusõja "seltsimeestest" pensinärid Voroshilov ja Budjonnõi. Mäletatavasti pidi suuremate võitudega maha saama punapühadeks või sm Dzugashvili sünnipäevaks. Kes seda ei teinud, oli rahvavaenlane ja kuulus mahalaskmisele.