www.militaar.net

Ega mis siin ikka öelda,mädanes ta umbes kahe aastaga ära, kuna põhjavesi ronis üks aasta nii kõrgele, et midagi polnud teha ka. Aga samas saigi ta rohkem naljapärast tehtud nii,et mis seal ikka. Vähemalt oli talvel väljas -20 ja meil sees +40 Rekord inimeste arvuks saime 15 sinna,aga siis oli pigem tunne nagu liinibussis oleks

Olev, sa oled ikka sooda


Enda hoovi ehitasid või ?

Ei mina pole Olev,aga tema hoovi sai see tehtud jah. Nüüd pole seda enam umbes kolm aastat olemas juba.

punkri lael peaks olema suht paks kiht täidet, et
kastepunkt jääks täite kihi sisse
see lihtne füüsikaseaduse jälgimine aitab
lae ja seinakonstruktsioonidel kauem kesta
praktikas tähendab miskit meetri paksust kihti

vaatan seda ehitaja vaatevinklist

Kastepunkt (ehk kastepunkti temperatuur) – temperatuur, milleni tuleks õhu temperatuuri alandada, et õhus olev veeaur hakkaks veelduma ehk kondenseeruma.

kangelaspioneer kirjutas:Paar nüanssi:

- koorimata palk otse pinnase sees on saatanast- mädanemine algab kohe, ehituse elueaks ei ole rohkem kui kolm-neli aastat. Midagi tuleb sinna vahele panna, et pinnas palgiga vahetult kokku ei puutuks.
- kile palkide vastas on samuti saatanast, eriti lael. Ei lase niiskust välja, kondents hakkab kohe laepalke määndama. Taaskord, midagi peab sinna vahele panema, kui see kile seal tingimata olema peab. Heaks variandiks on kahekordne palkidest lagi ning selle peal kiht kive- õhk pääseb liikuma ja lagi on ka kaudtulele teataval määral vastupidav.

Mädanemine on bioloogiline protsess kus igasugused pisikesed elusorganismid hakkavad sellest puitmassist toituma (lagundavad seda). Vesi on küll selle protsessi eelduseks (ilma veeta pole elu), kuid selle ärahoidmiseks piisab ka puidu keemilisest töötlemisest (puidu immutamisest puidukaitsevahendiga - põhiline koostisosa seal on boorhape).

Tere.
X linnas on ühel vanainimesel saksa punkri laineplekist seksioonidest tehtud puukuur. Möödaminnes võtab küll suud vesistama.

Toomas.

Kudrukülas ,Narva jõe ääres hoiab talumees korralikus saksa betoon plokkidest tehtud punkris oma kartuleid , ümber on tehtud vähe ainult sissepääsu , aga muidu kõik ilusasti algselt säilinud .

Teema kuueks aastaks unarusse vajunud.
On keegi vahepeal ehitanud ? oskab äkki keegi nõu anda ja nippe jagada.
Või on leidnud internetist väärt materjale. Suvi käes - nüüd viimane aega hakata punkrit rajama.
Endalgi plaanis seda õige pea tegema hakata , ni , et keegi oskab aidata?

EDIT: Kirjavead

Pane enne paberile kirja, mida ja kuhu sa tahad endale teha. Ehitamisele kulub aeg, mis ära olles äratab tähelepanu. Mitmele inimesele see peab olema? Mõtle läbi, milliseid tööriistu vaja läheb ja milliseid materjale, kui palju ning kes need materjalid kuidas kohale toob. Kui oled veidi ringi vaadanud asukohas mõtle sellele, kas tegu on kõrgema kohaga või kui niiske piirkond on. Uuri järgi pinnase sisaldus, et sul ikka kaevamiseks ruumi oleks. Paekivi ja graniidi peale sattumine võtab aega ning ei võimalda töödel edeneda. Kuigi enamus 2-se maailmasõja aegsed ja järgsed punkrid täiesti maaalused polnudki. Paljud punkrid ja varjualused ehitati hoonetesse sisse(heina alla, topeltseina taha, puuvirna alla jne...). Kuidas varjata kavatsed selle asukohta?

Kuna soovid teha maaalust esialgsetel hinnangutel siis pead leidma/ehitama/ostma endale sinna ahju. Niiskus tuleb sisse. Selle saad välja pliidi/ahjuga. Kui sa ikka mõtled seal sügavas metsas olla siis kuidas sa kavatsed sinna toitu saada?

Mõtle, kas tahad seda lihtsalt suviseks varjualuseks, mida keegi ei leia või lihtsalt noorte poiste onniks. Iga ehitamine toob kaasa helisid, mis kostuvad kaugele. Kes ehitavad? Mida rohkem inimesi, seda rohkem info liigub. Kuidas varjata kavatsed seda? Palju aega kulub? Kui palju oskad kasutada labidat, kangi, kirvest?

Kui võimalust siis hangi endale endise metsavenna Alfred Käärmanni "Sissitegevuse käsiraamat", kus on kirjeldatud ehitamist ja 1 mehe suvepunkrit ning talvepunkrit 2-4 inimesele. Arvesta, et tegu oli siis sõjaajaga ning kas sulle seda vaja ikka on? Peidetud koha tegemine tahab tõsiselt läbimõtlemist.

PS-kuna meil nüüd enamus era ja riigimaad siis mõtle enne kui kuhugi midagi tegema lähed. Kas sul on ikka õigus sinna maale teha seda? Pärast maaomanik tige ja saad veel maapinna ja metsa rüüstamise eest.

Et saavutada kõige parem tulemus - tuleb ennast mõelda metsavennaks ning vastavasse ajastusse ning kõik muu loksub juba selle tagajärjel paika
Ma tean, ma tegin nii kevadel

Ehitusstiil - maapealse puhul on sul ka ahju vaja, sest kuna sa seinapalke ilmselt varama ei hakka, siis paljalt samblatoppimisega toorest puust punkrit sooja, rääkimata valguse pidamisest ei saa. Tappimise asemel on mõistlik kasutada nurgapostide süsteemi a la Käärmann. Kuigi. Seal tuleb teha mõned modifikatsioonid aga sellest saad ehitamise ajal juba aru. Üksi läheb kaua, kaksi on parem.

Head kirvest - jääb üle soovida, kui mõtet realiseerima hakkad

Kas tänapäeval see punkri ehitamine nii lihtne ongi. Alustuseks, ei tohi ju päris suvalisse sobilikku kohta ehitada. Eramaal on vajalik maaomaniku nõusolek ja riigimaadel valdaja nõusolek. Kui plaan on punker rajada maa sisse ja varustada küttekoldega ehk külmumispiirist sügavamale ja küttega aastaringseks elamiseks, ei ole tegemist enam kergehitisega vaid punker vajab projekti, koos kõige kaasaskäivate normide ja juriidikaga
Seaduskuulekas kodanik ei tohi isegi korstent ise puhastada vaid tuleb litsentseeritud spetsialist kutsuda

Actual kirjutas:Seaduskuulekas kodanik ei tohi isegi korstent ise puhastada vaid tuleb litsentseeritud spetsialist kutsuda

https://www.riigiteataja.ee/akt/116042013007
Tuleohutuse seadus
§ 11. Ahju, kamina ja pliidi ning korstna ja ühenduslõõri puhastamine
(4) Üksikelamus, suvilas, aiamajas, taluhoones ja väikeehitises võib ahju, kaminat või pliiti ning korstnat ja ühenduslõõri enda tarbeks puhastada, välja arvatud tahma põletada suitsulõõrides, ka korstnapühkija kutsetunnistuseta isik, järgides küttesüsteemide puhastamise nõudeid.

(5) Käesoleva paragrahvi lõikes 4 nimetatud juhul peab üks kord viie aasta jooksul ahju, kaminat või pliiti ning nende korstnat ja ühenduslõõri puhastama korstnapühkija kutsetunnistusega isik, kes väljastab küttesüsteemi tehnilise seisukorra ning ohutuse kohta korstnapühkimise akti.

Seega, kohustuslik on 1 kord 5 aasta jooksul. Ülejäänud tavalised 9 korda võid ise teha.

Lugu ise selline:
http://www.elu24.ee/2666968/soomes-kusi ... -000-eurot
Hinda ei oska kommenteerida, aga uudis ise annab natuke aimu võimalustest võtta selliseid ehitisi tänapäevasesse kasutusse...