www.militaar.net

https://www.err.ee/951094/taavi-veskima ... astal-2030

https://www.err.ee/1161198/eleringi-kin ... us-tagatud

Lemet kirjutas:

Smith kirjutas:Kas akf Lemet võiks tsiteerida konkreetselt , kes on rääkinud , et see on lihtne ?

Neid ullikesi on olnud erinevatel roheenergia saitidel üpris rohkelt. Üldisrlt ajavad seda juttu ju kõik selle valdkonna eesrkõnelejad. Põlevkivi ja tuum on saatanast, tuul ja päike lahendavad kõik meie mured.

Taavi Vesikimägi kirjutas:Näiteks hetkel meil on Läti suunalisi elektrisüsteemi investeeringuid töös ligi 400 miljoni ulatuses. Teeme samas väga selge valiku – Vene elekter ei ole aktsepteeritav. Venemaa mõju, ka kaubanduslik mõju meie elektrimajanduses peab lõppema. Selleks oleme leppinud kokku Balti riikide elektrisüsteemi sünkroniseerimise Mandri-Euroopaga. Tänase kokkuleppe järgi ühtegi elektriühendust Venemaa ja Valgevenega ei jää peale sünkroniseerimist Mandri-Euroopaga.

Miks? Sest me ei näe perspektiivi Euroopa Liidu ja Venemaa-Valgevene elektriturgude tööle seadmiseks samade reeglite alusel. Kui ei ole aga kaubandust, siis ei ole mõtet ka ühendusi ehitada. See on ka põhjus, miks täna kaubandus peab kuni 2025. aastani Venemaaga säilima, isegi kui Venemaa elekter tekitab ebaausat konkurentsi Balti elektriturul.

Kui Baltimaades ja Põhjamaades toodeti 2018. aastal ligikaudu 420 TWh elektrit, siis kolmandatest riikidest imporditi (Leedu ja Soome kaudu) 13,3 TWh ehk umbes 3%. Seetõttu ei omaks selle impordi lakkamine väga märgatavat mõju Baltimaade ja Põhjamaade elektri turuhinnale.

Süvenege ikka numbritesse ja sisusse ka. Keegi ei keela strateegilise reservi loomist.
Kusjuures ahju võib ajada ka hakkepuitu mitte põlevkivi.

Profikasutamiseks võib uurida ju Nordpooli lehekülgi (statnett.no sobib ka illustreerimiseks),hinnad,toodangud,ülekandevõimsused - ka homsed jne.Hetkel tuul ei puhu,päike ei paista.
Taustaks-hansud ja svensonid panevad tuumareaktorid kinni.Trollid müüvad oma hüdroenergia Saksamaale,tulevikus ka Suurbritanniasse.
Järelduste tegemiseks tuleb kasutada ilmselt viimaseid talupojamõistuse raasukesi.

Lemet kirjutas:Mis näitabki kenasti ära, mida maksavad tegelikuses kõik leelotused päikese- ja tuuleelektri odavusest ja neile ülemineku ülemineku kergusest...

Eks see inimeste hullutamine toimub senikaua, kui tuleb üks korralik külm talv. Kus elektri tarbimine kasvab kosmosesse, kuid tuulest ja päikesest seda ei toida, muudes riikides sama seis - igaüks vaatab kõigepealt enda vajadusi.

Püksata selles olukorras jääks Eesti - kui vaadata, kus suunas täna tuuled puhuvad.
Umbes samast seisust leidis end kevadel meil haiglasüsteem, mis oli nii efektiivseks muudetud, et laos polnud maskegi.

Süvenege ikka numbritesse ja sisusse ka. Keegi ei keela strateegilise reservi loomist.
Kusjuures ahju võib ajada ka hakkepuitu mitte põlevkivi.

Selleks, et see reserv ei oleks pommina jala küljes, peaks see kogu aeg ka töötama, et katta vähemalt osasid püsikulusid.
Arusaam, et kui hommikul kell 7 tekib vajadus, siis on see nagu Stokkerist ostetud bensu genekas - tõmbad nööri ja läheb, on ekslik.
Narva jaama külmast peast käivitamiseks kulub ööpäev või nii (eedusel, et vajalik personal istub kodus, hüppevalmis). Kui ei, siis kulub päevi või nädalaid.

Lisaks on puiduhake kapriisne kütus ja selle logistika keeruline. Narva jaamade kuu aja kütusevaru hunnik paistab vist kosmosest ka palja silmaga ning parasjagu võis kriisile eelnenud 3 kuud olla märg ja vesine sügis, kus metsas keegi ei töötanud ja materjali napib.

Ühesõnaga, see "strateegiline reserv" lõhnab suure raha järele ja kuskilt tuleb seda ju võtta.

Arusaadav, akf Trumm. Samas peame ju tasapisi muid võimalusi otsima ka?
Mitte paugust jaamasid kinni panema aga põlevkivi osakaalu vähendama ja samas leidma
tasakaalu julgeoleku ja mõistlikus vahel.

Eesti on maailma ainus riik, kus enamik riigi energeetikast põhineb põlevkivil. AS Eesti Energia Narva Elektrijaamad toodetud energiast oli 2005. aastal 95% toodetud põlevkivist.

Põlevkivi kasutamisel tekib rohkes koguses jääkprodukte – tuhka ja poolkoksi. Näiteks Eestis lisandub praeguse tempo juures umbes 5–7 miljonit tonni tuhka ja miljon tonni poolkoksi aastas, millest taaskasutatakse ainult väga väikest osa. [5]

Põlevkivi kaevandamise juures on suurimaks probleemiks veerežiimi muutmine ja vee reostamine. Näiteks tuleb Eestis iga tonni kaevandatava põlevkivi kohta kaevandustest ja karjääridest välja pumbata 10–15 tonni vett. Põlevkivikaevanduste kuivendamise ja suurte reostuskollete pikaajalise koosmõju tulemusel on aga tõsiselt kahjustada saanud ülemised põhjaveekihid.

------------------------------

https://arileht.delfi.ee/news/uudised/p ... d=90979533

Hiina suurima pudelivee tootja asutajast sai Hiina rikkuselt teine mees

Meie puhas vesi võib olla üks hetk "kulla" hinnaga.

https://m.dw.com/image/56125209_7.png

Ega sakslased ju ka lollid ole. Võiksid endistviisi kivisöe, vene gaasi ja tuumaenergiaga hakkama saada...

Probleem on selles, et mis saab olema põhiline võimsus?
Brüsseli ideede kompromissitutelt elluviijatelt paraku ei paista lahendusi, vaid olemasoleva lammutamine.
Nende arvates asendab "aegunud Ida-Viru hävitamise" efektiivselt vabaturult sisse ostetav.
Mina selle jätkusuutlikkuses kahtlen. Eriti kui suusad hakkavad risti minema.

Eesti oludes pole tõenäoline, et põhivõimsus (mis hoiab elektrivõrgu püsti ja sageduse paigas) tuleks roheenergiast.
Hüdroenergiat meil samahea kui pole, tuulikud ja päiksepargid on lisana head, kuid põhivõimsusena mittekasutatavad.
Alles jäävad fossiilsed ja tuumaenergia.

Saksamaa, loobudes tuumajaamadest, on lasknud endale selle Gazpromi boa ümber kõri keerata. Lähevad Kremliga suusad risti, on kraanid Kremlis. Kinkinud osa iseseisvusest Moskvale.

Tegelt ei edene see roheenergia ka nii nagu võiks. Meenutame Tallinna suvilaomanike organiseeritud ristisõda Hiiumadala tuulepargi vastu. Kui ühiskond mõtleb stiilis, et "kõike võib, ainult minu krundist 100 km kaugusel", siis ei saagi midagi teha.

Kapten Trumm kirjutas:Probleem on selles, et mis saab olema põhiline võimsus?
Brüsseli ideede kompromissitutelt elluviijatelt paraku ei paista lahendusi, vaid olemasoleva lammutamine.
Nende arvates asendab "aegunud Ida-Viru hävitamise" efektiivselt vabaturult sisse ostetav.
Mina selle jätkusuutlikkuses kahtlen. Eriti kui suusad hakkavad risti minema.

Eesti oludes pole tõenäoline, et põhivõimsus (mis hoiab elektrivõrgu püsti ja sageduse paigas) tuleks roheenergiast.
Hüdroenergiat meil samahea kui pole, tuulikud ja päiksepargid on lisana head, kuid põhivõimsusena mittekasutatavad.
Alles jäävad fossiilsed ja tuumaenergia.

Saksamaa, loobudes tuumajaamadest, on lasknud endale selle Gazpromi boa ümber kõri keerata. Lähevad Kremliga suusad risti, on kraanid Kremlis. Kinkinud osa iseseisvusest Moskvale.

Tegelt ei edene see roheenergia ka nii nagu võiks. Meenutame Tallinna suvilaomanike organiseeritud ristisõda Hiiumadala tuulepargi vastu. Kui ühiskond mõtleb stiilis, et "kõike võib, ainult minu krundist 100 km kaugusel", siis ei saagi midagi teha.

Ei ole see tervikpilt nii lihtne ja üheplaaniline, et ilma fossiilse- või tuumaenergiata hakkama ei saa, samuti pole see taastuvenergeetika tulevik nii trööstitu ja väheperspektiivikas.

Esiteks, Eesti tarbitavast elektrist on taastuvenergia osakaal viimastel aastatel tõusnud juba 20-30% kanti, kusjuures ilma, et selleks oleks pidanud ühiskonna või riigi poolt mingeid tohutuid pingutusi või investeeringuid tegema. St siin arenguks ja laienemiseks on ruumi veel küllalt.

Olen millalgi paari aasta eest näinud ka arvutusi, et põhimõtteliselt peaks (pisut kaugemas tulevikus) Eesti suutma toota pea kogu vajamineva elektrienergia peamiselt tuule- ja päikeseenergiast + pumplatel põhinevad salvestusvõimsused nendeks perioodideks kui päike ei paista ja/või tuul ei puhu. Kuid isegi energiavaldkonna profaanina möönan, et see visioon tundus pisut liiga optimistlik.

Vaid ilmselt saabki see Eesti tulevane (ja kokkuvõttes ka kõige kriisikindlam) lahendus olema umbes selline nagu Veskimägi ja Elering jutlustavad – et Eestis endas toodetud taastuvenergia + ühendused põhja- ja lõuna suunal (kust juba täna tuleb rohkem elektrit, kui me ise toodame) + varuvõimsused Eleringi enda Kiisa jaamas ja Ida-Viru energiakompleksis, mis läheksid käiku, kui taastuvate allikate ja/või välisühendustega tekib mingi probleem. Jah, nende varuvõimsuste säilitamine ja valmiduses hoidmine pole odav, kuid siiski mitte nii kallis, kui nui neljaks kogu Ida-Viru kompleksi senises mahus säilitamine, mille eest maksumaksja ja elektritarbija juba täna ei taha enam peale maksta.

Sellest, et põlevkivist elektri tootmine ei ole enam perspektiivne ja kasumlik ettevõtmine, on tänaseks väga hästi aru saanud ka Eesti Energia ise. Miks nad muidu mässavad õlitootmisega ning investeerivad ka ise suurelt tuuleparkidesse?

Ja kui me räägime (energia)julgeolekust ja stabiilse elektrivarustuse tagamisest igas võimalikus olukorras, siis on edasine panustamine põlevkivisse üleüldse eriti mõistlik. Kui kõige suuremaks ja tõenäolisemaks julgeolekuohuks on Venemaa võimalik sõjaline sissetung, siis kui mõistlik on panna kõik panused energiakompleksile, mis asub Vene piirist vaid loetud kilomeetrite kaugusel, st selle komplekti rivist välja löömiseks vm moel tõsiseks häirimiseks pole vastasel vaja isegi ise füüsiliselt piiri ületada. St igasuguse sõjalise konflikti korral oleks ühtlasemalt üle Eesti jaotunud ja vähemate „raskuspunktidega“ taastuvenergia tootmine märksa huku- ja häirekindlam.

Jah, tuulikutele (ja varsti ilmselt ka päikseparkidele) on igal pool kohalike vastuseis. Aga võib mürki võtta, et ükskõik millisele tuumajaamale oleks see vastuseis veel tugevam. Selle koha pealt oleks erandiks ehk Ida-Virumaa, aga selle puhul vt eelmine lõik. Lisaks kõigele muule oleks praktiliselt nullist kogu kodumaise tuumatööstuse, sellega seonduva teadussektori, ohutus- ja järelevalvesüsteemi jms väljaarendamine pelgalt üheainsa tuumajaama tarbeks üks paras kilplus, millele maksumaksja ja elektritarbija peaks üsna priskelt peale maksma.

Tuuleenergia varud on Eestis suured ja selle arvel võiks Eesti vabalt olla aasta lõikes elektrit eksportiv riik. Lühikesi puudujäägi perioode muidugi esineks, kui peaksime elektrit sisse ostma. Need tuulikud oleksid suured (mida suuremad, seda hõredamalt ja vähem on neid vaja), oleksid meres ja kaldalt oleks näha vaid kribu. Aga juba see kribu ärritab inimesi ja loomad tuuakse ka mängu. Sõnajalgu võiks ka vähem kottida ja nende väljatöötatud tuulikuid Eestis toota. On mehed ise mis on, aga tuulik on neil hea, praegu on kahjuks kogu tootmise Eestist ära viinud. Venemaalt võiks pool Narva hüdroenergiast ka tagasi küsida, seda polegi nii vähe, saaks isegi lisada olemasolevale. Aga seni pole seda isegi jutuks võetud, kuigi meil oleks selleks õigus.

Esiteks, Eesti tarbitavast elektrist on taastuvenergia osakaal viimastel aastatel tõusnud juba 20-30% kanti,

Eestis tarbitava roheenergia kasv ei ole tingitud sellest, et me oleksime olulisemalt rohkem hakanud roheenergiat tootma, vaid me toodame oluliselt vähem põlevkivi energiat ja vahe ostame sisse (ka roheenergiat)

põhimõtteliselt peaks (pisut kaugemas tulevikus) Eesti suutma toota pea kogu vajamineva elektrienergia peamiselt tuule- ja päikeseenergiast + pumplatel põhinevad salvestusvõimsused nendeks perioodideks kui päike ei paista ja/või tuul ei puhu.

Ei mahu pähe kui suure see veemass peaks olema, mida talvel pumbata, sest siis on sisuliselt 15 tundi pimedat aega ja muul ajal eriti ei näe .

Samuti peab siiski arvestama, et meie elektrijaamad toodavad kõik ka sooja tööstusele ja kütteks. See on vaja ka ju millegagi sel juhul asendada. Seda ju ei impordi Soomest või Norrast.
Nii et ei ole see nii lihtne, et paneme elektrijaama asemel paneelid või tuulikud.

Lisaks vaja ka arvestada, et kui traditsiooniline 1 megavatine elektrijaam toodab 8000+ MWh elektrit aastas, siis päikesejaam kuskil 1000+ MWh elektrit aastas. Ja öösel on ikka kellad.

Päikese puudujääki saab asendada küll tuulikutega, kuid peab arvestama mõnede nüanssidega.
Tuuleenergia maismaa potentsiaal on 500 MW ja avamere potentsiaal 1550 MW, (võrdluseks - Eestis hetkel elektri tootmisvõimsus on 2765 MW).
Tuulikute kasutegur on kuni suht madal (2019 oli Eestis paigaldatud 320 MW tuulikuid, mis tootsid 690 GWh elektrit). Kui kogu potentsiaal on 2050 MW, siis võiks kogutoodang olla 4,4 TWh, ehk veidi rohkem kui pool vajalikust.
Ning ikkagi on vaja lahendada sooja tootmine ka, mis on enam vähem sama hulk energiat kui elektritarbimine (mõlemad on Eestis u. 8,5 TWh aastas).

Taaniel Tina kirjutas:...
Ei mahu pähe kui suure see veemass peaks olema, mida talvel pumbata, sest siis on sisuliselt 15 tundi pimedat aega ja muul ajal eriti ei näe .
...

Öise tarbimise katmiseks ei ole tänapäeval enam rentaabel ehitada pumbajaamu. Selle asemel ehitatakse suuri akukomplekte. https://en.wikipedia.org/wiki/List_of_e ... e_projects
Kui akukomplekt tühjeneb ennaktempos, siis tulevad mängu virtuaalelektrijaamad, tarbimiskõikumise tasandamiseks mõeldud generaatorid ja lõpuks varjuaamad (Narva).

Samuti peab siiski arvestama, et meie elektrijaamad toodavad kõik ka sooja tööstusele ja kütteks

Koostootmisjaamad küll, aga Narva jaamade soojusest läheb kütteks tühine osa. Jääksoojus, mis loodusesse lastakse on tohutu. Kütmist on oluliselt lihtsam asendada, kui elektri tootmist.

Olen millalgi paari aasta eest näinud ka arvutusi, et põhimõtteliselt peaks (pisut kaugemas tulevikus) Eesti suutma toota pea kogu vajamineva elektrienergia peamiselt tuule- ja päikeseenergiast + pumplatel põhinevad salvestusvõimsused nendeks perioodideks kui päike ei paista ja/või tuul ei puhu. Kuid isegi energiavaldkonna profaanina möönan, et see visioon tundus pisut liiga optimistlik.

Selle plaani viga ongi see, et Veskimägi ja MKM ametnikud muudkui "jutustavad".
Tegelikkuses ei paista neid salvestamisvõimalusi kuskilt, hakkame ülejäävat elektrit saatma kuskile salvestamiseks?
Kuni salvestamine pole lahendatud, et saa ka ebastabiilsed allikad nagu tuul ja päike muutuda põhiliseks, lihtne.
Mingi imevägi peab ju põhivõrgus sagedust ka hoidma. Täna teevad seda Narva jaamad.

Seni, kuni see probleem pole lahendatud, peab pidama üleval seda "miskit", mille võimsus on kergesti reguleeritav ja ei sõltu ilmaoludest.

Koostootmisjaamad küll, aga Narva jaamade soojusest läheb kütteks tühine osa. Jääksoojus, mis loodusesse lastakse on tohutu. Kütmist on oluliselt lihtsam asendada, kui elektri tootmist.

Narva jaamade soojusega köetaksegi Narva linna, lihtsalt sinna lõputult ei mahu, jaamad on selleks vales kohas.

Mis teeb meie elu ebamugavaks - kõige rohkem elektri- ja soojaenergiat vajatakse talvel krõbeda külmaga. Krõbeda külmaga kaasneb tuulevaikus ja talvel pole ka eriti päikest. Lisaks üllataval kombel tekib ka muidu energiat eksportivatel naabritel samal ajal defitsiit. Akudesse salvestamise takistus on see, et neid akusid tuleks regulaarselt vahetada, kui akude amortisatsioon elektrihinda lisada, siis ei üllatuks kui enamik elektrihinnast moodustabk akude haldamine. Ja kui vinge see akupark peaks olema, et näiteks nelja kuu energiadefitsiiti ära salvestada?

See üks ja ainus pumpamise ja maa-aluse hoidla projekt Pakri poolsaarel pole veel koppa maha saanud.
Selliste asjade massiliseks muutumisel hakkavad tekkima samasugused joogivee teemad nagu uuristatud Ida-Virumaal, kus on valdade kaupa kaevud kuivad ja vees sisaldub mida iganes. Maapind nimelt ei ole veekindel ja kaevates kuskile 400 m sügavuse augu, hakkab sellest kõrgemate kihtide joogivesi sinna auku jooksma, tekitades tohutu depressioonilehtri. Põhja-Eestis võetakse 99% joogiveest kuni 250 m sügavusest.

Ühte asja on mulle elu õpetanud - kui sa tahad, et asjad töötaks, ole energeetika teemal konservatiivne ja ära usu visionääride jutustamist. Narva kose energeetiline väärtus ise on suhti väike, et see (ja veel paar väiksemat paisu) seda akumuleerumise teemat ei toida.

Visionäärid ja poliitikud armastavad selliste küsimuste peale ajada üldist juttu - "tehnika ju areneb" ja "tulevikus saab võimalikuks". Mina ütlen seepeale, et ehitame täna 50% elektritootmise võimsusest tuulikute ja päikse peale, näidake mulle seda põhivõimsust/või akumulatsioonireservi, siis mis? Saabub saalis vaikus ja kostub üldiseid loosungeid?

Trumm, ma tean, et sa naudid tossavaid korstnaid ja tossavaid autosid, aga meeldib see sulle või mitte, kuid põlevkivienergeetika baasenergiaallikana Eestis on minevik ja seda enam tagasi ei pööra. Mingil moel tuleb energiatootmisele Eestis lahendus leida. Mis puutub rohejutte, siis mina majandusinimesena ei viitsi neid kummagi poole loosungeid kuulata. Mind huvitab raha. Sest raha toob motivatsiooni. Mida me selles kontekstis praegu teame:
1. Uute võimsuste loomisel on päikeseenergia tänaseks kõige odavam
2. Energia varundamisel on akujaamad kõige odavamad.
3. Igasuguseid pumbajaamu pannakse muudes riikides kinni (vt. punkt 2)
4. Saastetasude kahanemisest ei tasu unistada (pigem kasvavad veelgi)
5. Meile on väga kasulik, kui Venemaa nafta turgu ei leia

Ehk siis kui jätta asi erainitsiatiivi vedada, siis tulevad päikesejaamad akuvarundusega (kui seadusandja kohustab varundama). Katta tulevad puudujäägid saab osta mujalt, aga see ei ole arukas SKP kontekstis. Selleks on kaks lahendust:
1. Suurendada varundust ja lisada juurde varuvõimsust
2. Luua baastarbe katmiseks lisavõimsusi (tuumajaam, tuulejaamad etc.)
Tuumajaama kahjuks räägib selle kõrge hind. Jällegi - kui jätta asi erakapitali hooleks, siis arukas eraraha Eestisse tuumajaama ei ehita.

Põlevkivijaamad hakkavad tööle siis, kui elektri hind kerkib üle teatud piiri. Selleks peab keegi nende ülalhoidmise nendel perioodidel kinni maksma, mil jaamad seisavad. Ainus mõistlik maksja sel juhul on riik. Lihtsalt niisama ei ole mõtet põlevkivijaamades elektrit toota, sest muutuvkulud (põlevkivi hind katla uksel + saastetasud + katelde ja turbiinide hoolduskulud) on liiga suured.

BTW, maailma suurim päikesefarm katab kogu Eesti energiatarbe maksimumvõimsusel (2 245 MW DC) 57 ruutkilomeetrise pindala juures peaaegu kahekordselt. Loomulikult on Eesti teisel laiuskraadil ja meil esineb talv. Aga need ei ole ületamatud probleemid.

Põlevkivijaamad hakkavad tööle siis, kui elektri hind kerkib üle teatud piiri.

Põlevkivijaamad hakkavad tööle siis, kui lõpetada Eestis riiklikult peale surutud jama - surnuks maksustatud kohalik põlevkivielekter vs üle Soome meile imporditav Venemaa "must elekter", mida meil EL apologeedid miskipärast "vabaks turuks" armastavad kutsuda. Või leida selle asemele midagi muud.

Akujaamade jutu peale ütlen - näidake matemaatikat, sh ka seda, et hinnas sisaldub akude väljavahetamine ja utiliseerimine (täna pole inimene üle 10a elueaga akut suutnud veel luua). Eramaja päiksepark+natuke akusid pole siin sobilik võrdlusbaas.

Paljalt majanduslikud kaalutlused enamasti ei sisalda julgeolekukaalutlusi. Kevadel meil oli haiglates puudus (ja saab iga kriisiga olema) kõigest seepärast, et prevaleerinud on majanduslikud kaalutlused. Majanduslikud kaalutlused mingit "sõda" või "kriisivalmidust" ei tunnista. Seepärast oli ka maske üheks päevaks.

Kui tänase elektrituru avamisega suretatakse Eestis välja põhiline energiaallikas ja hämatakse selle asemel midagi "vabalt turult ostmisest", siis tuleb tunnistada, et kahjurluse (või moodsa nimega "simluse") paragrahv sai Karistusseadustikust/kriminaalkoodeksist kõrvaldatud enneaegselt.

Hetkel asi sinnapoole tüürib, sest mingeid tegevusi akumuleerimiseks ei tehta, tuule ja päikese osa vaikselt kasvab ja ühel kenal päeval tõmmatakse ka Narvas juhe seinast. Sellise riigi käpuli laskmiseks piisab talveperioodil 2 merekaablit ja 2 õhuliini katki teha (seejuures väljaspool Eesti territooriumi) ja seejärel öelda, et ups, eestlased ise mängisid vene ruletti.

Saksamaa või Belgia võivad sellist pulli teha, meie ei tohi hetkekski unustada oma asukohta ja sellega kaasnevaid "võimalusi".