Westland kirjutas:Ehk avaldaksite siis Kivistiku ''kaantest ilmajäämise''tegeliku põhjuse.Minu andmed pärinevad ajakirjandusest ja muud infot ma ei valda.
Panen siinkohal foorumisse üles Hr. Arne Kivistiku poolt mulle saadetud konkreetset juhtumit puudutava kirjatüki. Head lugemist!
Muinsuskaitsja, kes jäi vahele
Juba mõnda aega tagasi ja tundub, et jätkuvalt olen oma nime leidnud igasugustest detektorismi puudutavatest foorumitest ja kommentaaridest. Nüüd leian, et on aeg sõna sekka öelda, sest teema tundub olevat jätkuvalt aktuaalne.
Kuna mul omal väljund puudub, otsustasin kasutada militaarneti foorumlase Margus M lahket nõusolekut see kirjatükk asjast huvitatutele vahendada. Hoiatan ette, jutt tuleb pikk, aga mõningad asjad vajavad selgeks rääkimist. Võimalik, et leidub isegi mõni õpetuslik iva õppimisvõimega lugejaile.
Niisiis, nagu teada sai mu nimi laiemale avalikkusele tuntuks 2005, aasta sügisel Eesti Ekspressis üllitatud artikli kaudu.Enne seda muidugi olid veel kevadised aardeleiud, mis ka meedias jutuks olid.
Siit alustamegi. Mustade arheoloogide koduleht. Keegi härra Kabel, kes väitis ennast kõike teadvat nii leidmise ajast kui ka metoodikast eksis kahes olulises punktis. Esiteks – jah, midagi sai tõesti sügisel detektori abil leitud, aga leiukohast sai ka kohe teada antud ja leiud Ajaloo Instituuti viidud. Kõrge komisjon käis leiukohaga kohe ka tutvumas. Viga oli selles, et jätsin teavitamisel ära vaheetapi Muinsuskaitseameti näol. Järgnes akt seaduse rikkumise kohta. Millele mul polnud põhjust vastu vaielda.
Teiseks: Härra Kabelil ei tekkinud minu süüdistamise käigus kordagi “Kevadest” tuntud Tootsi suust pärit küsimust. “Aga vahest oli neid mitu?” Nii ta siis lahmis asjade tegelikust seisust mitte midagi teadmata. Tegelikult oli kõik nii, nagu EPL-is kirjas. Teise aarde leiukoht sai avastatud maapinnal olnud esemete leidmise teel. Ei mingit detektorit ega labidat. Muinsuskaitseametile ja ei kellelegi muule sai teatatud vahetult peale leidmist. Mainitud härra viis lihtsalt kaks eraldi juhtumit omal suval kokku. Antagu talle andeks.
Nüüd siis Ekspressi juurde.
Kõigepealt süüdistusest, mis puudutas koostööd aardeküttidega. Vähegi kainet mõtlemisvõimet omav inimene välistab selle igal juhul. Milleks siis Muinsuskaitsele teatada. Oleks võinud ju kohe Kabeliga ühendust võtta, küll see oleks asjad omasoodu jooksma pannud. Muide, mul oli tema mobiilinumber olemas küll. Nüüdseks on õnneks teada, kustkohast info lekkis.
Aga seal väidetaval muinasasulakohal? Nii härra muinsuskaitseametnik kui ka muinsuskaitse usaldusmees tundsid ennast suht sandis seisus olevat küll. Teine neist nimelt katsetas juhuslikul põllul oma võimalikku tulevast töövahendit, kui esimene juhuslikult mööda sõitis ja mind mainitud tegevuse juurest leidis. Kinnitan: tegemist ei olnud kaitsealuse muinasasulakohaga vaid selle lähikonnaga. Sellel kaitsetsooni kindlaks määramise teemal on härra Kabel juba detektoristide foorumis oma seisukohta avaldanud nii, et täpsem info temalt.
Järgnes see, mis järgnema pidi. Muinsuskaitsele sügisel korra juba halvas valguses silma jäänuna polnud mul piisavalt argumente enda kaitseks ja nii otsustas mainitud amet mu usaldusmehe tõendi hoiule võtta. Kaasnes see, mida ma polnud ära teenimud. Ekspressi artikkel. Stiili järgi arvan, et tellimustöö, millega nii detektoristid kui ka muinsuskaitse üritasid kellelegi hirmu nahka ajada või mingit tegemata tööd õigustada.
Siinkohas tekkis mul mõttepaus. Oli aeg poolt valida. Kui suurem viha üle oli läinud, tegin valiku.
Kõik järgnev juba valikust lähtudes.
Militaarneti foorumlane Margus M on piisavalt teadlik minu poolt avastatud muististe hulgast, kusjuures poole sellest moodustavad muinasasulakohad. Teistsuguse valiku puhul ei oleks kellelgi arheoloogidest ega muinsuskaitsjatest õrna aimu selliste objektide olemasolust. Selle asemel käiks seal lumevabal ajal vilgas detektoriviibutamine ja labidatöö. Olgu siis maaomaniku loal või ilma selleta. Segamise puhul võiks kes iganes sellest detektoristide kambast rinna ette lüüa ja väita, et siin pole mingit kaitsealust objekti.
Selgituseks: Eestimaal ei ole just palju selliseid kohti, kus inimene elada saab. Sobivad elupaigad valiti juba ammu välja, seega on vanad külakohad kõik muinasaegsete juurtega. Eestlased ei olnud rändrahvas ja kord valitud elukohast hoiti põlvkondade kestel kiivalt kinni. Detektoristide väide, et need mõned “tsaarikad” üles korjata – mis kahju sellest ikka on, ei pea paika. Iga ette juhtunud “tsaarikas” või rootslane, seda enam Ordu raha viitab kindlalt, kus iganes need ketta alla jäävad, muinasasulakohale. Kuna olen asjas sees olnud, siis võite mind uskuda. Isehakanud külad ja talukohad tekkisid alles 1920. aasta maareformi järel kui mõisate maad laiali jagati. Sinnamaani võib iga põlistalu asukoht olla ühtlasi muinasasulakoht. Saunad muidugi välja arvatud.
Müntidega kaasneb teinekord ka mitmesuguseid muid esemeid, ehteid jne. Detektoristide tavapärane taktika on teatud maaala väärismetallist puhastamine. Kui enam mõnda aega midagi võtta pole, saadetakse keegi usaldust väärivama näolapiga jünger Muinsuskaitseametit “vastavastatud” asulakohast teavitama. Kindel pole, aga vist juba praktikas kasutamist leidnud.
Sama oleksin võinud ka ise teha ja ükski koer poleks haukunud, sest muinasasulale viitavad silmaga nähtavad tunnused nagu savinõukillud, konditükid, põlenud kivid ja muu selline oleks jäänud ju omale kohale arheoloogi silma rõõmustama.
Võidakse küsida, et miks ma ise siis ei teinud niimoodi. Loll vä? Teatud ringkondade silmis kindlasti.
Detektoristide foorumis pahandatakse pahatihti selle üle, et keegi neid ei õpeta ega koolita kultuuriväärtusega leide ära tundma. Kuidas, ei koolita? Netiavarused ja raamatukogud on kõigile ühetasaselt kätte saadavad, ole sa saks või sant. Teine asi on, et enamuse detektoristide huvi piirdub leitud asja puhul sellega, et mida seesinane ka maksab. Siinkohal ei saa jätta mainimata, et leidub ka helgemaid päid, kuhu raamatutarkus kinni on jäänud. Kasvõi seesama juba mainutud härra Kabel. Kena on lugeda tema asjatundlikke kommentaare foorumlaste leidude kohta. Kahju, et selline mees vale poole on valinud.
Nüüd pisut veel ka detektorismi teadust kahjustavast tahust.
Mündid ja ka paljud ehted olid masstoodang. Seda jah, aga kui Eestimaale tekkib järjest rohkem väärismetallivabu asulakohti, annab see tuleviku teadlastele teatavate piirkondade kohta väärinfot, nagu poleks seal ja seal raha või pronksi kasutusel olnudki. Infot leiupaikade kohta pole, metalli pole, või kui ongi, siis igasuguste andmeteta mööda kollektsioone laiali. Paljukasutatud sõna, leiukontekst, ei tähenda enamikul juhtudel mitte kindlat paiknemist kultuurkihi eri tasandil või asendit mõne kivi või kännu suhtes, vaid hoopis seda, et ese on just sellest paigast leitud.
Sain selle kiiresti selgeks ja jõudsin õratundmisele, et tuleb tagasi tõmbuda ja detektor nurka visata, muidu võib väga suur kahju sündida.
Lõpetuseks tänan ennekõike Militaarneti foorumlast Margus M-i. Soovitus tõsiusklikele detektoristidele. Te pole selleks küllalt head, et Eestimaa ajalugu ümber kirjutada. Vahetage poolt, kuni pole hilja.