Militaarteemad minevikust kaasaega
https://militaar.net/phpBB2/
Täpsus on täiesti piisav lennuväljale kohale lendamiseks. Sihtmärgi tuvastus käib lõpuks optiliselt. Ega papist droonide peale ka mingit ultrahüper "military grade" satnavisüsteemi ei panda, tavaline tsiviilseade mille täpsus kõigub sõltuvalt oludest mõne kuni mõnekümne meetri kandis.
Ma olin kunagi juhtumisi positsioneerimisteenuste tootejuht operaatori juures. Mingi triangualtsiooni seal ei saa toimuda, kuna see, millise mastiga telefon suhtleb ei ole eriti hästi juhitav. Sestap teatakse antenni, mille levialas kodanik on, selle suunda ning signaali hilistumist. Sellest saadakse sektori lõik, mis pannakse kaardi peale ja siis selle abil leitakse, kus inimene suure tõenäosusega on. Mida rohkem kärgesid, seda väiksemad need on ja sestap on linnas positsioneerimine täpsem kui maal. Eriti hull on, kui kodanik satub töllerdama kusagil ringantenni piirkonnas - siis on tulemuseks tõenäolise asukoha "baranka" ümber masti.gooligan kirjutas: ↑31 Aug, 2023 17:47 Mobla trianguleerimist nüüd vähegi (täppis)ründevahenditel kasutada ei saa.
Trianguleerimine kasutab ideaalis moblamasti/kärge saates telefoni nn ping'i käsu ning ootab seadmelt vastust. Sedasi saadakse teada hilistumise aeg ja nii on võimalik määrata seadme teoreetiline kaugus mastist. Kasutades selleks 3+ tugijaama saabki määrata enamvähem asukoha. Maapiirkondades pole tihtilugu 3 tugijaama korraga võtta, kasutatakse võimsamaid jaamu - see kõik viib positsioneerimise üsna ebatäpseks. Loomulikult pole trianguleerimisest kasu hoonetes sees (kui just seal pole mikrosaatjaid) jm looduslike takistuste puhul. ...
Terminal ei suuda ise juhtida võrkude valikut. Ka võrk ei määra, millise masti külge terminal läheb. Terminal suhtleb ühe antenniga senikaua, kui see seda teenindab. Viimane lõpeb kas leviulatuse või koormuse tõttu. Siis vaatab terminal omale teise saatja ja ripub selle küljes. Mitte mingit trianguleerimist ei toimu. MPS positsioneerimine toimub üldsegi võrgu tasandil, mitte terminalis.lootsik kirjutas: ↑01 Sept, 2023 6:27 Siin on trianguleerimise ülesanne teistpidine.
Mitte moblaoperaator ei otsi moblat vaid mobla otsib torne.
Kui ma õigesti mäletan, siis iga torn perioodiliset hõikab eetrisse, et "ma olen olemas".
Teoreetiliset kõlbaks passiivseks navigeerimiseks küll.
Aga kas need suht pisikesed droonid suudavad ka allika peilingut saada?
Sa ei saanud ikka eelnevale jutule pihta ja räägid oma vana ja teistpidise vaate pealt sellest, kuidas operaator üritab terminali positsioneerida. Mina räägin, kuidas terminal iseennast positsioneerib. Selleks ei pea terminal ühegi võrgu külge minema. Terminal näeb alati kõiki eetris olevaid võrke ja saatjaid ning edasi on juba väike arvutusülesanne end ära positsioneerida. LTE (4G) tehnoloogiaga tehakse isegi siseruumides asjade asukoha jälgimist. Omad probleemid on ja täpsus sõltub mitmetest teguritest, aga nagu ütlesin - täiesti piisav et lennuväljale kohale jõuda ja pika maa peal aitab isegi INS vigu korrigeerida (eeldades, et drooni peal on pisike laiatarbe "telefoni INS", millega viga jookseb ikkagi suht kähku suureks).Kilo Tango kirjutas: ↑01 Sept, 2023 8:15 Terminal ei suuda ise juhtida võrkude valikut. Ka võrk ei määra, millise masti külge terminal läheb. Terminal suhtleb ühe antenniga senikaua, kui see seda teenindab. Viimane lõpeb kas leviulatuse või koormuse tõttu. Siis vaatab terminal omale teise saatja ja ripub selle küljes. Mitte mingit trianguleerimist ei toimu. MPS positsioneerimine toimub üldsegi võrgu tasandil, mitte terminalis.
Aga see on teine teema. Sellist lahendust (WiFi ja mobiilivõrgu kuulamine) kasutatakse asukoha täpsustamiseks peamiselt linnaruumis, kuna signaali kaja jms. Ei kujuta hästi ette, et seda saaks kasutada iseseisva positsioneerimislahendusena drooni juhtimiseks. Saati, et maapinnast kõrgemal satub maapiirkondades seade tihti kuulma sama sagedusega masti ja satub segadusse. Pigem kasutavad ukrainlased kas militaarset nö. hardened GPS-i või mingit muud lahendust GPS-i segamise mõjude vältimiseks.lamba-ants kirjutas: ↑01 Sept, 2023 9:06Sa ei saanud ikka eelnevale jutule pihta ja räägid oma vana ja teistpidise vaate pealt sellest, kuidas operaator üritab terminali positsioneerida. Mina räägin, kuidas terminal iseennast positsioneerib. Selleks ei pea terminal ühegi võrgu külge minema. Terminal näeb alati kõiki eetris olevaid võrke ja saatjaid ning edasi on juba väike arvutusülesanne end ära positsioneerida. LTE (4G) tehnoloogiaga tehakse isegi siseruumides asjade asukoha jälgimist. Omad probleemid on ja täpsus sõltub mitmetest teguritest, aga nagu ütlesin - täiesti piisav et lennuväljale kohale jõuda ja pika maa peal aitab isegi INS vigu korrigeerida (eeldades, et drooni peal on pisike laiatarbe "telefoni INS", millega viga jookseb ikkagi suht kähku suureks).Kilo Tango kirjutas: ↑01 Sept, 2023 8:15 Terminal ei suuda ise juhtida võrkude valikut. Ka võrk ei määra, millise masti külge terminal läheb. Terminal suhtleb ühe antenniga senikaua, kui see seda teenindab. Viimane lõpeb kas leviulatuse või koormuse tõttu. Siis vaatab terminal omale teise saatja ja ripub selle küljes. Mitte mingit trianguleerimist ei toimu. MPS positsioneerimine toimub üldsegi võrgu tasandil, mitte terminalis.
pakun viimast... või siis "droonioperaator-tankitõrjuja"
Jutt sai alguse droonide navigeerimisest, et sina hakkasid vahepeal jutustama sellest, kuidas operaator oma võrgus olevat seadet positsioneerib on "teine teema". Ja et lugupeetav mingit tehnilist lahendust ette ei suuda kujutada, et muuda seda lahendust olematuksKilo Tango kirjutas: ↑02 Sept, 2023 12:19Aga see on teine teema. Sellist lahendust (WiFi ja mobiilivõrgu kuulamine) kasutatakse asukoha täpsustamiseks peamiselt linnaruumis, kuna signaali kaja jms. Ei kujuta hästi ette, et seda saaks kasutada iseseisva positsioneerimislahendusena drooni juhtimiseks. Saati, et maapinnast kõrgemal satub maapiirkondades seade tihti kuulma sama sagedusega masti ja satub segadusse.lamba-ants kirjutas: ↑01 Sept, 2023 9:06 Sa ei saanud ikka eelnevale jutule pihta ja räägid oma vana ja teistpidise vaate pealt sellest, kuidas operaator üritab terminali positsioneerida. Mina räägin, kuidas terminal iseennast positsioneerib. Selleks ei pea terminal ühegi võrgu külge minema. Terminal näeb alati kõiki eetris olevaid võrke ja saatjaid ning edasi on juba väike arvutusülesanne end ära positsioneerida. LTE (4G) tehnoloogiaga tehakse isegi siseruumides asjade asukoha jälgimist. Omad probleemid on ja täpsus sõltub mitmetest teguritest, aga nagu ütlesin - täiesti piisav et lennuväljale kohale jõuda ja pika maa peal aitab isegi INS vigu korrigeerida (eeldades, et drooni peal on pisike laiatarbe "telefoni INS", millega viga jookseb ikkagi suht kähku suureks).
Jutt sama sageduse peale segadusse sattumisest näitab tehnoloogia mittemõistmist. Eelnevalt juba kirjutasin, et igal saatjal on oma ID, teada on antennide saatesektorid, jne. Kas seda lahendust kasutati või ei, pole antud juhul oluline, kirjeldasin võimalust kõrvuti teiste navigeerimismeetoditega. Panen siis juurde pildi Pihkva ümbruses ainult ühe operaatori 2G tugijaamadest, 4G pilt on tihedam, lisaks teised operaatorid. https://t.me/petrenko_IHS/3175Öösel Kiievit rünnanud Shahedi (Geran-2) rusudes avastati esimest korda pärast sõja algust tõsine muutus - Iraani satelliidiantenni asemel on Vene Kometa-M moodul spetsiaalses kastis.
"Kometa-M" on meie elektroonilisele sõjale vastupidavam.