Alaealiste ja segaste kuritegevus (peamiselt Eestis)

[princeAndrew]

No vana mõisahärra olla oma jutu järele noorpõlves kirglik kakleja olnud...
Ja mina olin F-1 sõitja ...

[mart2]

No vana mõisahärra olla oma jutu järele noorpõlves kirglik kakleja olnud...
Ja mina olin F-1 sõitja ...

Elasid Pärnus Sääse tänaval mõnesaja meetri kaugusel minu elukohast. Olid mõlemad vennaga minust mitu aastat vanemad. Ümbruskonna kaklejaid mäletan, kuid nemad sinna hulka küll ei kuulunud.

Eks me kõik olime kunagi noored, ilusad, tugevad, lehvivate lokkidega ja tüdrukute lemmikud... ainult et nüüd enam nii noored ei ole...

[Lemet]

Taat kuulutas oma kaklemiskirge ju lausa Riigikogu kõnetoolist...aga ega ma imestaks kah, kui talle keegi oleks tahtnud pasunasse anda. MMMist näiteks ei mäleta ühtki teist sama ennasttäis ja ebameeldivat muusikut

[Kriku]

Sellega lõpetame taadi personaalküsimuse alaealiste teemas. Fui!

[Kriku]

Paide kohus mõistis 1. aprillil kokkuleppemenetluses 18-aastase Karl Paju süüdi inimröövis ja peksmises, kuid kuriteost filmitud kaadrid ripuvad siiani avalikult sotsiaalmeedias. 2023. aasta septembris viisid Paju ja tema kaks alaealist sõpra ühe noormehe Türi linna terviseraja lähistele metsa. Pärast ohvri peksmist ajasid noormehed žiletiga ära kannatanu juuksed, sundisid teda uriini jooma ning mädanenud õuna sööma. Lisaks kirjutasid nad ohvri näole ja riietele markeriga „pedofiil!“. Politsei väitel pedofiiliga tegu polnud. Noored filmisid oma tegusid ja postitasid salvestatu internetti.

Kuritegudele oli noormehed kihutanud uus paremäärmuslik organisatsioon Active Club, mis tegutseb ka Eestis. „Seni on Active Clubi suunitlus valdavalt vaenu õhutava iseloomuga süütegude toime panemine vähemuste suhtes,“ selgitas kaitsepolitsei pressiesindaja Marta Tuul. „Kui isikud veel enam radikaliseeruvad, ei ole välistatud, et näeme nii avaliku rahu vastaseid, üldohtlikke kui ka terroristlikke juhtumeid,“ märkis ta.

Sotsiaalmeediakanalis Telegram on juhtunust kaadreid levitanud ja ühe neist endale suisa profiilipildiks pannud kasutaja pseudonüümiga Mega Nats. Nimele kohaselt on Mega Nats postitanud sotsiaalmeediasse ka fotosid, millel ta haakristiga lipu ees Rooma saluuti ehk natsitervitust viskab. Samuti teeb ta seda ühismeediapiltidel põleva LGBT-lipu ees või jõusaalis. Delfile pole teada, kas Mega Nats on Järvamaal noormeest peksnud ja piinanud Paju, kuid Paju on siiski näha kasutaja postitatud fotodel.

Nii nagu Atomwaffen on ka Active Club paremäärmuslaste võrgustik. See hakkas esialgu arenema Põhja-Ameerikas, täpsemalt USA-s ja Kanadas. Hiljaaegu andis Rumeenia USA võimudele välja Active Clubi liikumise asutaja, ameeriklase Robert Rundo, kes võttis liikumist asutades eeskuju samu meetodeid kasutavatest Balkani maade neonatsirühmitustest.

Neonatside võrgustikule on teadlikult valitud neutraalne nimi. Jõusaalis trenni tegemine ja sportlik – Eesti haru puhul ka alkoholita – eluviis on rühmituse avalikult reklaamitav tegevus, mida on lihtne avalikult kaitsta. Ka Active Clubi Eesti haru kirjeldab avalikult oma liikmeid kui pelgalt woke-kultuurile vastu seisvaid patrioote. Eesti kaitsepolitsei aga kinnitas, et see on üksnes kattevari. „Active Clubi võrgustiku treeninguklubi varjus tegutsevad kriminaalse taustaga ja vaimsete häiretega inimesed, keda ühendavad paremäärmuslikud ideed. Nende suunitlus on ettevalmistus rassisõjaks,“ vahendas kaitsepolitsei pressiesindaja julgeolekuorgani seisukohta.

Eesti Active Clubi sotsiaalmeediapostituste fotodelt vaatab vastu kokku paarkümmend noormeest, kellest suur osa paistavad olevat alaealised. „Kuna klubi üritab väravata valdavalt noori inimesi, soovitame noorukite vanematel oma lapse tegevust jälgida ja vajaduse korral neile sel teemal tähelepanu osutada,“ rõhutas kaitsepolitsei pressiesindaja Tuul.

https://www.delfi.ee/artikkel/120283953 ... alandamist

Ülejäänud "aktivistid", kellest tasulises artiklis juttu, on täisealised.

[KasinMasin]

Telegramis opereerub päti bande.
https://t.me/ActiveClubEstonia/65

[Kriku]

Järjekordne töövõit kaasava hariduse alal:

Esmaspäeval laskis üks Põlvamaa Krootuse põhikooli 5. klassi õpilane klassikaaslasele pipragaasi näkku. «Mitmed õpetajad kaaluvad koolist lahkumist,» sõnab toimetusega ühendust võtnud koolitöötaja, lisades, et olukord koolis on muutunud väljakannatamatuks. Ka politsei kinnitab, et tõepoolest selline juhtum koolis aset leidis.

Koolitöötaja sõnab, et probleeme koolimajas tekitab ka üks 3. klassi õpilane. «Juba pikemat aega terroriseerib üks 3. klassi õpilane nii kaasõpilasi kui ka õpetajaid,» teatab Kanepi vallas Krootuse külas asuva põhikooli töötaja. Ta väidab, et õpilane sõimab valimatute sõnadega õpetajaid ja loobib nende pihta igasuguseid esemeid. «Kaasõpilased on saanud kannatada füüsilist vägivalda,» selgitab ta ja lisab, et üks õpilane on sel aastal ka koolist lahkunud ja asunud õppima naaberkooli. «Kui teda korrale kutsuda, lahkub koolimajast.»

«Klassijuhataja on pikemat aega haiguslehel ja raske on leida sinna klassi asendusõpetajat,» kirjeldab koolitöötaja, lisades, et mitu õpetajat kaalub koolist lahkumist. «Olukord on muutunud väljakannatamatuks ja lahendusi ei paista.»

https://elu24.postimees.ee/8001158/lahe ... pragaasiga

Praeguse ideoloogia raames peaks olema lahenduseks abiõpetaja, kes tal kogu aeg kõrval istub, aga seda muidugi ei suudeta organiseerida. Ideaalses maailmas käiks ta kas erikoolis või oleks koduõppes.

[mart2]

...
Praeguse ideoloogia raames peaks olema lahenduseks abiõpetaja, kes tal kogu aeg kõrval istub, aga seda muidugi ei suudeta organiseerida. Ideaalses maailmas käiks ta kas erikoolis või oleks koduõppes.

Päris ei tahaks nõustuda, sest ideaalses maailmas peaks kõigepealt töötama lapse vanematega!

[Kriku]

Seda nagunii.

[krijgsvolk]

Järjekordne töövõit kaasava hariduse alal:

Esmaspäeval laskis üks Põlvamaa Krootuse põhikooli 5. klassi õpilane klassikaaslasele pipragaasi näkku. «Mitmed õpetajad kaaluvad koolist lahkumist,» sõnab toimetusega ühendust võtnud koolitöötaja, lisades, et olukord koolis on muutunud väljakannatamatuks. Ka politsei kinnitab, et tõepoolest selline juhtum koolis aset leidis.

Koolitöötaja sõnab, et probleeme koolimajas tekitab ka üks 3. klassi õpilane. «Juba pikemat aega terroriseerib üks 3. klassi õpilane nii kaasõpilasi kui ka õpetajaid,» teatab Kanepi vallas Krootuse külas asuva põhikooli töötaja. Ta väidab, et õpilane sõimab valimatute sõnadega õpetajaid ja loobib nende pihta igasuguseid esemeid. «Kaasõpilased on saanud kannatada füüsilist vägivalda,» selgitab ta ja lisab, et üks õpilane on sel aastal ka koolist lahkunud ja asunud õppima naaberkooli. «Kui teda korrale kutsuda, lahkub koolimajast.»

«Klassijuhataja on pikemat aega haiguslehel ja raske on leida sinna klassi asendusõpetajat,» kirjeldab koolitöötaja, lisades, et mitu õpetajat kaalub koolist lahkumist. «Olukord on muutunud väljakannatamatuks ja lahendusi ei paista.»

https://elu24.postimees.ee/8001158/lahe ... pragaasiga

Praeguse ideoloogia raames peaks olema lahenduseks abiõpetaja, kes tal kogu aeg kõrval istub, aga seda muidugi ei suudeta organiseerida. Ideaalses maailmas käiks ta kas erikoolis või oleks koduõppes.

Katk võtaks neid "progressiive" ja kõikvõimalikke "kaasava" st kaakide silitamise ideoloogia importijaid ja peale pressijaid! Ma imestan, et siiani meil koolides veel pedagooge jagub, st inimesi, kes ennat miskisuguse raha eest vabatahtlikult ja igapäevaselt mingil tatikatekarjal mõnitada ja alandada laseb... Mul lähevad lapselapsed 2 ja 3 aasta pärast kooli, huvitav, milline per...seauk siis see "kaasav" kool välja näeb?!
Oma kooliaeg: oli meil 5. klassi juba kaks aastat istuma jäänud tüüp nimega Neeme. Ei õppinud, ülbitses ja kakles klassikaaslastega, tegi sigadusi. Mäletan: ükskord matemaatika tunnis oli tahvli ees, loll nagu lauajalg alati ja saatis siis avalikult ja kõva häälega, õpetaja, meie klassijuhataja persse! Wälk ja Pauk: õps, noor tugev mees, võttis pätil pintsakukraest ja püksipersest kinni ja viskas selle tüübi sõna otseses mõttes klassist välja nii, et uks paukus! Peale seda oli õpsidele, eriti mata õpsile vastu mölisemisega lõpp. Aga kuna küürakat parandab vaid haud, siis kupatati tema õppeaasta lõpus Eesti pättide küpsetuskotta- Puiatu erikooli. Aga ega temaga muud polnud võimalik peale hakata, täiesti välja kujunenud isiksus, istus hiljem korduvalt vanglas. Hiljem löödi tsoonis lihtviisiliselt malakaga maha, ilmselt jälle mölises valel ajal, vales kohas ja valede meestega!
Karm lugu jah, aga mida siis pidanuks ühe ca 14 aastase suurt kasvu ja ilmselgelt juba välja kujunenud, tihti vägivallatseva, selgelt hoogu võtva kriminaalse isiksusega peale hakkama? Kätt silitades kaasata??? Muid kunsttükke, selle üsna nürimeelse ja piiratud ja pahatahtliku tegelase peal katsetama?
Igal juhul, kui see tüüp koristati meie klassist sai õhk igas mõttes puhtamaks.

[Kriku]

Ei vaidle vastu, aga praegune eksemplar arvatavasti on 10. Ikka ei saada jagu Tõenäoliselt on tal ka mingi meditsiiniline probleem peale suhtumise. Ilmselgelt vajab ta abi, mida talle tavakoolis anda ei suudeta.

[Kriku]

Tavaline kurb lugu: https://ekspress.delfi.ee/artikkel/1202 ... i-endiseks

Mees läks pärast 18 aastat õnnelikku abielu segi. Esmane psühhoos jäi ravimata, sest polnud nõus ravimeid võtma, kodus märatses ja käitus õigusvastaselt. Tahtest olenematule ravile õnnestus ta saada 6 aastat hiljem, siis lahutati ka abielu. Praegu elab jätkuvalt perega samas majas, aga vähemalt teises pooles.

Otsuse määrata patsient tahtest olenematule ravile ehk TOR-ile teeb üks arst ja selle peab 24 tunni jooksul kinnitama teine arst. 48 tunni möödudes on vaja juba kohtuniku otsust, et inimest haiglas tahtevastaselt ravida. Igal aastal määravad kohtud patsiendi TOR-ile ligi 3000 korda.

„Meil on väga vähe psühhiaatriavoodeid. Ravile pääsevad ainult kõige raskemad patsiendid,“ ütleb Põhja-Eesti regionaalhaigla (PERH) psühhiaatriakliiniku juhataja Kaire Aadamsoo. Pooled neist jäävad TOR-ile kauemaks kui 48 tunniks.

PERHi psühhiaater-ülemarst Katrin Eino osaleb sageli haiglas toimuvatel kohtuistungitel, kus hinnatakse patsiendi TOR-i vajalikkust. TOR-i otsused tehakse, kui inimene on füüsiliselt ohtlik ja selle ohu tuvastab kohtunik. Eino ütleb kuuldu põhjal, et Priidu puhul võib olla tegu kõrgenenud meeleolu ja segatüüpi meeleoluhäirega. „Nemad on kõige probleemsem kontingent. Nad suudavad lühema aja vältel oma käitumist väga hästi kontrollida, aga muidu on rahutud ja ärrituvad. Psühhoosihaiged, eriti hea intellekti korral, varjavad oma psühhoosielamusi sageli edukalt ja need ei kajastu käitumises lühemaaegse kontakti vältel, näiteks arsti vastuvõtul.“ Sel põhjusel ei pruugi ka kiirabi neid kodust kaasa võtta. Samas usub ta, et kui inimese meeleoluhäire on tüsistunud psühhoosiga, ei õnnestu tal seda kestvalt varjata. See avaldub nii tööl kui koduses keskkonnas.

Põhipõhjus, miks inimene jääb TOR-ile määramata ka siis, kui oleks vaja, peitub Eino sõnul andmete puudumises, mis tuleb aina karmimast andmekaitsest. See teeb psüühikahäire tõendamise kohtunikele raskeks. „Politsei ei tea andmeid haiguste kohta, meie ei tea politsei andmeid ega saa neid ka küsida piisavalt kiiresti. Me ei tea, kui palju on inimesel kodus politsei käinud. Me ei tea midagi tema trahvide kohta. Samamoodi ei näe politsei selle inimese diagnoosi, kellele nad liiklustrahvi teevad. Näevad vaid menetlust alustades.“ Eino sõnul on psühhoosi esmane ravi eriti oluline, kuna hilisem taastumine pärast korduvaid episoode pole enam täielik. [...]

Ka Tartu Ülikooli kliinikumi psühhiaatrikliiniku juht Andres Lehtmets teab, et mõnikord võib psühhoosipatsient arstid ära petta. Kui psühhoosihaige oma haigust ei tunnista, soovitab Lehtmets lähedastel püüelda selleni, et inimese haigusteadvus paraneks ja ta jõuaks ravile. Psühhoosiravis kasutatakse ka pikatoimelisi ravimeid, mida süstitakse kord 2–4 nädala jooksul. Mõnikord saab patsient TOR-il viibides aru, et on haige, ja jätkab ravimite võtmist ka kodus. Mõnikord mitte. [...]

Kuna arstid seaduse ees vastutavad oma otsuse eest määrata inimene TOR-ile, siis nad kaaluvad seda hoolikalt. Arstidele esitatakse ka tagantjärele hagisid: miks viibis inimene ravil asjata? „TOR on ikkagi vabaduse võtmine, oluline põhiõiguse riive,“ tõdeb Lehtmets. Selleks, et inimene TOR-ile panna, peab ta olema psüühikahäirest tulenevalt ohtlik, aga vahel ei pruugi inimese ohtlikkus tuleneda tema häirest. Et psüühikahäiret tõendada, tuleb hinnata haiguse varasemat kulgu. Selleks tasub perel panna kokku dokument kõikide sõnumite, piltide, tegevuste kirjeldustega jms, milles on viited meelepetetele, ähvardustele, vägivaldsusele, ning anda see kiirabile kaasa. „Siis me saame arstidena TOR-i põhjendada,“ märgib Katrin Eino.

Lehtmetsa hinnangul saab seadust tõlgendada ka nii, et psüühikahäirega inimene on ohuks teiste vaimsele tervisele, mitte ainult füüsilisele, aga talle ei meenu ühtegi juhtumit, kus keegi oleks sel põhjusel TOR-ile määratud.

[Kriku]

Mecklenburg-Vorpommerni liidumaa kohus määras teismelisele veretöö eest kokku seitsme aasta ja üheksa kuu pikkuse vanglakaristuse. Kohtus esitatud tunnistuste kohaselt mängis kuueaastane Joel mullu 14. septembril õues oma kodukülas Pragsdorfis, kuid ei jõudnud kokkulepitud ajal koju tagasi. Õhtu saabudes leiti laps hulga torkehaavadega hekist jalgpalliväljaku kõrvalt, kirjutad Deutsche Welle. Elustamiskatsetest hoolimata suri laps hiljem haiglas. Politsei uurimise kohaselt oli toona 14-aastane poiss viimane, kes last elusalt nägi. Uurimise käigus andis teismeline vastuolulisis tunnistusi ning tema DNAd leiti 15-senitimeetriselt noalt, millega väikest poissi oli pussitatud.

Kohtu teatel tundsid samas külas elavate poiste perekonnad teineteist, mistõttu mängis vanem laps sageli Joeliga ning hoidis tal vahel ka silma peal. Enne mõrva olid poisid koos põõsastes, mida külalapsed olid harjunud kasutama peidukohana. Poistest vanem oli soovinud sinna minna suitsetama. Veretöö tõukeks said väidetavalt alandavad sõnad, mida väiksem poiss kasutas suurema suhtes. Esmalt üritas teismeline Joeli kägistada, kui viimane keeldus osalemast hinge kinni hoidmise võistluses. Väike poiss kaotas teadaolevalt kägistamise käigus teadvuse, kuid ärkas peagi üles ja teatas, et vihkab suuremat poissi.

Kuna teismeline olla peljanud, et Joel räägib toimunust oma vanematele, pussitas ta väikest last seitse korda kaasas olnud noaga. Seejärel viskas ta noa taimestikku, kust see hiljem leiti. Pärast Joeli pussitamist läks teismeline poiss esmalt poodi ja aitas seejärel külarahval last otsida.

https://maailm.postimees.ee/8012933/sol ... jaks-vangi

[Peeter]

Tavaline kurb lugu: https://ekspress.delfi.ee/artikkel/1202 ... i-endiseks

Mees läks pärast 18 aastat õnnelikku abielu segi. Esmane psühhoos jäi ravimata, sest polnud nõus ravimeid võtma, kodus märatses ja käitus õigusvastaselt. Tahtest olenematule ravile õnnestus ta saada 6 aastat hiljem, siis lahutati ka abielu. Praegu elab jätkuvalt perega samas majas, aga vähemalt teises pooles.

No aga ei õnnestunud ju ravile saada see mees! Aga tavaline on see lugu sellisel juhtumil küll:

Tsitaate artiklist:

Katrin helistas häirekeskusse. Juba neljandat korda.
Ja siis juhtus ime.
„See oli esimene kord, kui kiirabiarst sai olukorrast aru. See oli taeva kingitus,“ sõnab Katrin.
Kiirabiarst konsulteeris telefoni teel psühhiaatriga ja otsustas siis, et nad võtavad mehe kaasa.
Psühhiaatriahaigla EMOst helistati Katrinile ja teatati midagi, mida naine oli aastaid oodanud: „Me otsustasime, et jätame ta tahtevastasele ravile.“
Katrinil hakkasid pisarad voolama ja ta tundis, justkui oleks seljakott telliskividega õlgadelt libisenud.
Kui mitu korda on naine mõelnud, et ta oleks ise võinud need ravimid välja osta ja mehele hommikukohvi sisse panna…
Ka lapsed olid õnnelikud, et isa saab lõpuks abi ja ravi.
Aga tund aega hiljem teatas laps: „Issi saatis just sõnumi. Ta on linnas korteris.“
Naine ei suutnud seda uskuda ja helistas psühhiaatrile tagasi. Vastus jahmatas teda: teine valvearst ei olnud kindel, kas meest ikka tohib jätta tahtevastasele ravile.
Järgmisel päeval oli mees tagasi kodus ja väitis, et pole haiglas käinudki.
Kõik jätkus.
***
Otsuse määrata patsient tahtest olenematule ravile ehk TOR-ile teeb üks arst ja selle peab 24 tunni jooksul kinnitama teine arst. 48 tunni möödudes on vaja juba kohtuniku otsust, et inimest haiglas tahtevastaselt ravida.
„Meil on väga vähe psühhiaatriavoodeid. Ravile pääsevad ainult kõige raskemad patsiendid,“ ütleb Põhja-Eesti regionaalhaigla (PERH) psühhiaatriakliiniku juhataja Kaire Aadamsoo.
***
Põhipõhjus, miks inimene jääb TOR-ile määramata ka siis, kui oleks vaja, peitub Eino sõnul andmete puudumises, mis tuleb aina karmimast andmekaitsest. See teeb psüühikahäire tõendamise kohtunikele raskeks.
„Politsei ei tea andmeid haiguste kohta, meie ei tea politsei andmeid ega saa neid ka küsida piisavalt kiiresti. Me ei tea, kui palju on inimesel kodus politsei käinud. Me ei tea midagi tema trahvide kohta. Samamoodi ei näe politsei selle inimese diagnoosi, kellele nad liiklustrahvi teevad. Näevad vaid menetlust alustades.“
***
Kuna arstid seaduse ees vastutavad oma otsuse eest määrata inimene TOR-ile, siis nad kaaluvad seda hoolikalt. Arstidele esitatakse ka tagantjärele hagisid: miks viibis inimene ravil asjata? „TOR on ikkagi vabaduse võtmine, oluline põhiõiguse riive,“ tõdeb Lehtmets.
***
Selleks, et inimene TOR-ile panna, peab ta olema psüühikahäirest tulenevalt ohtlik, aga vahel ei pruugi inimese ohtlikkus tuleneda tema häirest.
Et psüühikahäiret tõendada, tuleb hinnata haiguse varasemat kulgu. Selleks tasub perel panna kokku dokument kõikide sõnumite, piltide, tegevuste kirjeldustega jms, milles on viited meelepetetele, ähvardustele, vägivaldsusele, ning anda see kiirabile kaasa. „Siis me saame arstidena TOR-i põhjendada,“ märgib Katrin Eino.

[Kriku]

Jah, mul läks lause ümbertõstmisega pool sellest kuidagi kaotsi .