www.militaar.net

Ma arvan, et seal puu sees sellisel kujul on asi palju huvitavam, kui sealt välja raiutuna.

azt kirjutas:See asub järvamaal . Puu on jõle jäme ja see toru ots on maast kuskil 3,5 meetri kõrgusel.

Siis ju enam-vähem kindel, et seal tüve sees terve vene püstolkuulipilduja varjul on

Mine saagi teritama, ühesõnaga

Ja kui veel eriti veab, leiad peale pritsi järsku ka pritsi omanikugi sealt tüve seest üles, siiani lahingupostil valvamas, vähe kondisel kujul küll ilmselt. Isand Arnoldile siis tööd juurde...

Äkki see lihtsalt lõks-püstolkuulipilduja, nii kui komistustraadi taha komistad, kukub kone kohe valimatult tuld andma. Puud peale sõda kõvasti pikemaks kasvanud ja nüüd laseb üle peade.

Sellisel kujul, see kone tõeline taies, kui ta puu seest välja urgitseda kaob vähemalt minu jaoks pool väärtusest. Neid vene konesid deakt. kujul saada ju, aga selliselt puusse kasvanuna.....

Samad sõnad.Taiese rikkumine hirmus kuritöö.Peaks vast rohkem pilte tegema ja asja jäädvustama?
Lugupidamisega K.

Võiks teha küll rohkem pilte,sellist asja juba naljalt ei kohta,et puu on otsustanud relva haarata. Kui seal ümbruses metsa langetama hakata,siis selle saemehe nahas vist olla ei tahaks

rains kirjutas:Võiks teha küll rohkem pilte,sellist asja juba naljalt ei kohta,et puu on otsustanud relva haarata. Kui seal ümbruses metsa langetama hakata,siis selle saemehe nahas vist olla ei tahaks

Veel parem oleks vist see puu maha võtta ja suur pakk koos toruga kusagile muuseumisse toimetada. Muidu selgub ühel päeval, et keegi on vaikselt selle töö ära teinud ja eksponaadi oma suvekodu kaunistama tirinud. Pealegi kaob paarikümne aastaga viimanegi jupp puusse, kui just torm puud sellest kohast pooleks ei murra. Või vannub roostest puretud raud alla ja pudeneb maha.
Sellistes kohtades kasvavate puude juures saab kaks korda vanduda. Esimest korda vannuvad saemehed, kes palju kette nüriks või lausa kõlbmatuks lasevad. Teist korda saab vanduda palkidest laudu saagides.
Hulk aastaid tagasi, kui vanaisade metsade konverteerimine kaatriteks, skuutriteks, sportautodeks, tornikestega majadeks jm hädavajalikuks oli täies hoos, räägiti, et meil siin Tahkuna metsadest saadud palkide saagimisel pidi saekaatris seisma, viiekümnekrooniste pakk peos. Nii kui säde lendas, loovutasid kupüüri. Sae teritamine olevat hirmkallis olnud ja metalliotsijaga automaatika, mis liigse metallisisaldusega palgi välja praakis, oli veel üpris tundmatu.
Ah jaa, pilt on vägev, kiitus autorile!

Tere,

Ehk siis kas miski k98 varjant või?





Tänud ette,

Arisaka.

Jep Arisaka 30, või Meiji 30. Kuidas kellelegi

tundub et võiks sinna perekonda kuuluda jah.
Kui kunagi saab lüüsist läbi lastud, ilmub ka ehk midagi raualt.

Igal juhul tänud,

Sülita lukuraami vintraua poolses otsas olevate aukude ette ja lükka kampsunivarrukaga üle, hieroglüüfid ilmuvad nähtavale.

Siinkohal tuleb meelde,et üks tuttav detektorimees oli ühest sellisest metsast tulnud palke väikse "kõpi" eest üle piiksutanud.Saekaatri omanikul oli närv väegade mustaks läinud,kui kettad lendasid.
Aga sellest puust tehtud korralikud digipeegliga tehtud fotod Aasta loodusfoto konkursil kategoorias "inimese mõju loodusele" peaks küll auraha ja kiitusekirja väärt olema.Siis võib hea nõu eest külma õllega meeles pidada

Seitsmekümnendate aastate keskel sattus poisikeste kätte suht sarnane riist(ilma optikatta muidugi).Aga sai lasta 16 kal. jahika padrunitega.Hülss tuli muidugi puupulgaga padrunipesast peale laskmist välja taguda, sest lukul puudus tõmmits selle väljakiskumiseks.