www.militaar.net

Elektrilevi/Enefit ütlevad ise selle kampaania korras tehtava päikesejaamanduse kohta, et võrk ei kannata välja taolist võimsuste panekut suvalistele põldudele - võrk on piisavalt tugev, et kõik nipsti vastu võtta ainult suurte asulate ligidal.

Enamike väheväärtuslike põldude lähedal (millega pole muud targemat teha) on mingi lontis õhukaablike ja kuskil eemal 200A postitrafo ja ongi kõik - sinna isegi mikrotootja (15-50 kW) võimsuse panek on seotud probleemidega ja ümberehitustega.

Olen ise ühe taotlusprotessi läbi elanud, 50 kW väiketootja liitumist ei saanud (EE ütles, et teile tuleb see ebamõistikult kallis liitumistasu, sest vaja on tugevdada keskpinget). Lõpuks saime mikrotootja 15 kW liitumise, see piirdub väikeste töödega liitumiskilbis, mille hind oli alla 1000 euro. Koht 30 km Tallinnast.

Kivitorris kirjutas:Küllaltki asjalik artikkel:
https://www.err.ee/1608480857/professor ... lt-lahkuma

Kui midagi liigutama ei hakata, siis peale 2031 aastat on asi päris hapu elektrisüsteemi tootmisvõimsuste koha pealt Eestis talveperioodil.

Pikemalt samal teemal on sellest kirjutatud ajakirjas Elektriala 5/2021.

https://dea.digar.ee/?a=d&d=AKelektriala202109&
Kellel võimalus, lugege sealt.

Suhteliselt tüüpiline Taltech professori jutt - kus siis uued lahendused põlevkivist elektri tootmiseks on? Kas TTÜ on need valmis teinud ja EE-le välja pakkunud? Ilmselgelt mitte.

Olin väga pikka aega sees ühes Eesti olulisemas töötleva tööstuse sektoris - puidu töötlemine (erinevad valdkonnad). Ja iga kord, kui ma ettevõtete juhtidega rääkisin, et kas teete ka TTÜ-ga koostööd, siis oli vastuseks "ei". Samas mingi hetk oli vajadus suhelda Stockholmi tehnikaülikooliga, ning neil oli töös mitu programmi, mis olid puidutööstuse sektorile eluliselt olulised.

Kas TTÜ on need valmis teinud ja EE-le välja pakkunud? Ilmselgelt mitte.

Taltech on uurinud neid asju.
Aga häda on selles, EE ja valitsus ei kuula ju.

Taaniel Tina kirjutas:

Kas TTÜ on need valmis teinud ja EE-le välja pakkunud? Ilmselgelt mitte.

Taltech on uurinud neid asju.
Aga häda on selles, EE ja valitsus ei kuula ju.

Kui on asjalik ettepanek, siis usun et kuulataks ikka

AMvA kirjutas:

Kivitorris kirjutas:Küllaltki asjalik artikkel:
https://www.err.ee/1608480857/professor ... lt-lahkuma

Kui midagi liigutama ei hakata, siis peale 2031 aastat on asi päris hapu elektrisüsteemi tootmisvõimsuste koha pealt Eestis talveperioodil.

Pikemalt samal teemal on sellest kirjutatud ajakirjas Elektriala 5/2021.

https://dea.digar.ee/?a=d&d=AKelektriala202109&
Kellel võimalus, lugege sealt.

Suhteliselt tüüpiline Taltech professori jutt - kus siis uued lahendused põlevkivist elektri tootmiseks on? Kas TTÜ on need valmis teinud ja EE-le välja pakkunud? Ilmselgelt mitte.

Olin väga pikka aega sees ühes Eesti olulisemas töötleva tööstuse sektoris - puidu töötlemine (erinevad valdkonnad). Ja iga kord, kui ma ettevõtete juhtidega rääkisin, et kas teete ka TTÜ-ga koostööd, siis oli vastuseks "ei". Samas mingi hetk oli vajadus suhelda Stockholmi tehnikaülikooliga, ning neil oli töös mitu programmi, mis olid puidutööstuse sektorile eluliselt olulised.

Huvitav, kellega nad TTÜ-s koostööd üldse oleks võinud teha...puidu valdkonnas. Mis põlevkivisse aga puutub siis elektrit saab ikka põletamisel, uued tehnoloogiad on pigem õlitööstuses, neid katsetatakse ka, ja põlevkivitööstuse jääkide kasutamist uuritakse näiteks ka teedeehituses, on tehtud ka katselõike aga ega teadlased tule ise labidaga platsile, ja kui Transpordiamet ehk siis kunagisest Maanteeametsid megabürokraatlikuks koondasutuseks kasvanud monstrum raha puudusel sõrgu vastu ajab, ei uurita ka seal valdkonnas midagi... (ka Maanteeameti ajal mida aeg edasi seda vähem eraldati uuringuteks raha...)

Dr.Sci kirjutas:Huvitav, kellega nad TTÜ-s koostööd üldse oleks võinud teha...puidu valdkonnas. Mis põlevkivisse aga puutub siis elektrit saab ikka põletamisel, uued tehnoloogiad on pigem õlitööstuses, neid katsetatakse ka, ja põlevkivitööstuse jääkide kasutamist uuritakse näiteks ka teedeehituses, on tehtud ka katselõike aga ega teadlased tule ise labidaga platsile, ja kui Transpordiamet ehk siis kunagisest Maanteeametsid megabürokraatlikuks koondasutuseks kasvanud monstrum raha puudusel sõrgu vastu ajab, ei uurita ka seal valdkonnas midagi... (ka Maanteeameti ajal mida aeg edasi seda vähem eraldati uuringuteks raha...)

Kas ehituslikud puitkonstruktsioonid on TTÜ jaoks täiesti võõras valdkond?

AMvA kirjutas:

Dr.Sci kirjutas:Huvitav, kellega nad TTÜ-s koostööd üldse oleks võinud teha...puidu valdkonnas. Mis põlevkivisse aga puutub siis elektrit saab ikka põletamisel, uued tehnoloogiad on pigem õlitööstuses, neid katsetatakse ka, ja põlevkivitööstuse jääkide kasutamist uuritakse näiteks ka teedeehituses, on tehtud ka katselõike aga ega teadlased tule ise labidaga platsile, ja kui Transpordiamet ehk siis kunagisest Maanteeametsid megabürokraatlikuks koondasutuseks kasvanud monstrum raha puudusel sõrgu vastu ajab, ei uurita ka seal valdkonnas midagi... (ka Maanteeameti ajal mida aeg edasi seda vähem eraldati uuringuteks raha...)

Kas ehituslikud puitkonstruktsioonid on TTÜ jaoks täiesti võõras valdkond?

Kui me jätame kõrvale soojapidavuse (energiatõhususe) ja tulepüsivuse valdkonna siis üldiselt küll. Aga me ei räägi TTÜ-st siinnkohal, vaid TalTech-ist

mis neil vahet on?

AMvA kirjutas:mis neil vahet on?

Oh, TPI oli puht inseneeria+sellega kaasev teadus, TTÜ oli etapp kus teadust hakati inseneeriast ülespoole venitama, TalTech on puht teaduspõhine aga praktilised lahendused (energeetika, masinaehitus, ehitus (sh puidule laiapõhjalisem ja insenerilikum lähenemine) jääb järjest marginaalsemaks.

Soomlased plaanivad väikeste tuumajaamade rajamise eesmärgil muuta olemasolevat seadust , teemaks nende jaamade lubatud kaugus koolihoonetest ja haiglatest , artikkel Helsingin Sanomates , viide ka :

Suomi mullistaa pian ydin­voimaa koskevat lakinsa, ja silloin selviää, kuinka lähelle kouluja ja sairaaloita ydin­voimaa saa rakentaa – ”Ei tällaista ole tehty Suomessa ikinä”

Huvitav , millal meie "Johhannes Kipspead" ärkavad ?
Iga kuu , nädal , päev tähendab tihenenud konkurentsi tuumajaama ehitamisvõimekusega ettevõtte leidmisel , hinnad kindlasti ei lange .

Eilses AK nädalas avati natuke Sõrve elanike mõttemaailma, kes selle rannikust 10-35 km kaugusele kavandatava suure tuulepargi vastu on.
Eriti huvitav oli vallavolikogu esimehe seisukoht "liiga suur tundub liiga ohtlik".

Kogu argumentatsioon kokkuvõtvalt oli "et tahan siin mõnusalt elada ja oma verandalt õlli libistades merd vaadata ja need kirbusuurused tuulikud rikuks kõik"

Olin äsja 3 ööpäeva 5 km Pakri tuulepargist ega suutnud häiringuid tuvastada. Ka teoorias infrahelisid kuulev koer oli igati rahulik ja norskas peamiselt magada.

vastava teema kohta ka uudis:
https://www.err.ee/1608483269/sorulased ... argi-vastu

https://www.omnicalculator.com/physics/earth-curvature

Siit hea vaadata kui kaugelt kui palju kõrgust ära varjatakse.

Kindel on see et kusagil Viivikonnas varjab tuhamägi ära kogu horisondi

Aga 35 km kauguselt karta "mõjusid" on ka huvitav tegevus. Pakun et 100m kauguselt möödasõitev buss tekitab ikka oluliselt suuremaid "mõjusid".

Tahta ju võib et lage maa oleks kuni horisondini aga peab siiski arvestama et ei ela üksi siin planeedil. Personaalne ruum mille raadius on 35km, see on diktaatori unistus.

Ok, aga teeme kompromissi et päeval las need valged tiivikud vehivad horisondil, või värvime sinakashalliks, aga öised punased tuled jäävad panemata...?

Dr.Sci kirjutas:... , aga öised punased tuled jäävad panemata...?

Selle mõtte peale langevad lennuohutuse-mehed koomasse!