hjl85 kirjutas:Akf Runkel: Kui energiakandjatele, mis Venemaalt tulevad tahetaks panna lisa tollimaks siis Saksamaa jt saadaksid esimestena selle mõtte seenele, sest nende majandus oleneb sealt tulevast gaasist jms. Rääkimata nende riikide sisemistest jamadest ( tõuseb ju toasooja jne hind). Ehk kokkuvõttes-mõtteks see jääbki ning kui usa-le hakkatakse sellised lisa tollimakse kehtestama siis tabab see koheselt ka EL-i kaupu. Kokkuvõttes tähendaks see ülemaailmset kaubandussõda
Just oli sellest saade( hiina vs usa ja el). Ning seal toodi välja, et sisuliselt ainus alus on riiklike sunsiidiumite korral nagu oli riikide toetus airbussile jne.
Mingi võrdsustamise tingimus( meie näed maksustame aga teie mitte) oleks umbes sama nagu Eesti kaubale paneks Mõni WTO liige lisa maksu otsa kuna meil ei ole ettevõtete tulumaksu ja seetõttu tootmine odavam või meie tulumaks liiga väike jne.
Venemaa ja Hiina loomulikult suhtuvad loominguliselt sellesse ning Hiina mõjuvõim on EL-u osades riikides sedavõrd suur, et see maksupakett ei leia iial kõikide riikide toetust.
Apelleerimine Hiinale ja Venemaale. Sattusin vaatama seda saadet,
https://www.youtube.com/watch?v=D26DQazodEQ, ja alates 30 minutist on seal pikalt juttu Bideni plaanist kehtestada dekarbonariseerimise maks. Ja seda just Vene poolt vaadates, kuidas see Vene majandust mõjutab jne. Kui nüüd lühidalt kokku võtta, siis alguses kohe öeldud, et kokku lepitud ei ole ju veel midagi ja võib minna paar aastat, enne kui see tasu tuleb. Praegu on välja öeldud Baideni poolt, et tasu võiks olla 50 dolllarit tonnist, nafta puhul see teeb umbes 10 dollarit barreli eest. Ja muidugi, selles kokkulepimine on vaevaline ja raske, aga kui arenenud riigid seda teevad, siis teistel jääb ainult nende järgi joonduda. Trend, mida nad peavad tahes tahtmata järgima. Sellised hüüded, et see võimatu jne, Euroopa suurriigid ei nõustu sellega, on minu arvates laest võetud või lühinägelikud. Esiteks, nemad seda ei maksa, maksavad need, kes sisenevad näiteks kolmandatest riikidest nende turule ja raha, mis kogutakse, jääb ju neile, saab arendada roheenergiat, istuda metsi jne. Saksamaa võib saada sügisel rohelise varjundiga valitsuse, kes kindlasti toetab seda mõtet. Venemaale oleks selline asjade kulg muidugi löök, tõstaks kohe barreli hinda ja sealt riburada pidi kõik muu, tulud vähenevad jne. Selles intervjuus ütlen majandusteadlane ka, et Venemaale ei mõju raskelt nafta hindade langus, aga just müügikoguste vähenemine. See tekitab sellise rumala olukorra, et kui hind on kõrgem kui eelarves määratud, siis raha laekub ka reservi ja reservi kasvab, kuigi eelarve ise ei pruugi täituda nii nagu plaanitud, sest kogused mida plaaniti müüa, on palju väiksemad. Olen kuulnud sellist arvu, et veel eelmine aasta moodustas energiakandjatest saadav müügitulu 55 prossa eelarvest, tänavu on see 30… Vahe võib igaüks ise arvutada.
Muidugi tuleb seal jutuks ka palju muud huvitavat, kasvõi see et paar kuud tagasi sõlmiti baideni vahendusel kahe Korea firma vahel kokkulepe, üks maksis teisele 1,8 miljardit, ja kohustusid 10 aasta jooksul teineteisel nõudeid mitte esitamast. Need kaks on maailma suurimat akude tootjat, õigemini akude komponentide tootjat.
Hiinast ka. Huvitav näide, et Hiina ehitas eelmine aasta nii palju tuulegeneraatoreid, mille koguvõimsus on võrreldav Saksa riigis toodetud aastase energiaga. Seega liiguvad kindlalt roheenergia suunas ja igaüks võib uurida, kui palju energiakandjaid Hiina sisse ostab, palju gaasi ja palju naftat. Summad on ju kohtutavad…