Kanal 2 eileõhtuses Reporteris räägiti Kaljulaiust juba kui inimesest, kes esmaspäeval presidendiks saab. Just nimelt, sellises kindlas kõneviisis öeldi, mitte ei räägitud inimesest, kes presidendiks kandideerib või kes selleks VÕIB saada. Ja seda öeldi ikka mitmeid kordi. Jääb mulje, et nüüd käib mingi kiirkorras meedias üleshaipimine. Igatahes 101 toetajat tal riigikogus pole ja ma ei imestaks, kui sellise agressiivselt pealetükkiva meediakampaania tulemus on lõpuks sama nagu Kaljuranna puhul. Sügavalt kahtlen, kas pikalt Brüsselis ja Luxemburgis elanud inimesest ikka õiget rahvapresidenti saaks, kuigi eilses ETV Foorumis Tsahkna (oli vist tema?) mainis, et riigikogu valib presidenti lõpuks siiski ju rahvale. Valituks osutumise korral tuleks tal siis alustada Eesti maa ja rahva tundmaõppimisest. Kas õpib siinset rahvast ja elu mõistma inimene, kes siiamaani on teeninud 17000€ KUUS? See on supermarketi kassapidaja kolme AASTA (sic!) palk! Õpetajal kulub sama raha teenimiseks ca. 2 aastat, perearst saab samapalju kätte umbes aastaga. Ühe keskmise Eesti neljalapselise pere kogu kuusissetulek küündib ehk kusagil 1/10 sellest, pahatihti sellenigi mitte. Kas täissöönu õpib näljast mõistma? Või soovitab täiesti siiralt sinisilmses naiivsuses leivapuuduse üle kurtjatel asendada leiva puudumise korral vorstivõileivas leivakäär singiviiluga?
Kurb, kui Eesti peaks taas ühe Ilvese-laadse dekoratiivpresidendi saama, kes kummitemplina kiidab heaks iga lolluse, mis riigikogust väljakuulutamiseks ette lükatakse. Hea, kui vähemalt välismaal Eesti presidendi sitavõitu elu kurtmas ei käiks, oma rahvale häbikõnesid ei peaks ja tuima näoga mingit ärmajokki ei teeks. Nätsu nätsutamine mind isiklikult ei häirikski, pistku pingviinide paraadil minupärast kasvõi "Belomorkanal" suunurka tossama.
Arvestades seda, et Kaljulaid on suhteliselt noor inimene ja presidendiamet pole eluaegne, siis ilmselt erilist Eesti huvide Brüsselis esindajat ja "lapsehoidjat" riigikogule ja valitsusele (ja lapsministritele

) temast ei saaks. Seda väga pragmaatilistel põhjustel - ei saa ju Brüsselis liiga jõuliselt Eesti huve esindama hakata kui pärast presidendiaja lõppemist seal mõnd sooja ja kõrgepalgalist kohakest tahaks. Ka Toompeal ja ministeeriumides poleks kasulik liialt lammutama hakata, kui hiljem ehk siin mõnes riigiametis juhtivale kohale saada tahaks. Viimane saab muidugi suuresti sõltuma järgmise riigikogu valimise tulemustest.
Selles osas, tegelikult, oleks võibolla just reformierakonnale kõige kasulikum olukord, et ka seekord riigikogus president valimata jääks ja asi erakorraliste rk. valimistega lõpeks. EKRE-le oleks kasulikum valimistega mitte väga kiirustada, et ref-i valed ja valearvestused rahvale rohkem selgeks saaks ja nende toetus seeläbi mõnevõrra veel langeda jõuaks (ja EKRE enda oma vastavalt tõusta).
Kaljulaius kui presidendikandidaadis näen ma siiski ka üht positiivset omadust: selle info põhjal, mis temast praeguseks teada on, ei ole tal ilmselt mingeid valgustkartvaid pabereid kusagil Venemaa kinnistes arhiivides, mis ta Kremli poolt kergesti šantažeeritavaks võiks muuta. Aga natuke pikem taustauuring kuluks sellegipoolest ära. Muu maailma ees oleks ikka jube piinlik, kui pärast kõike seda valimisfarssi kiiruga, hädatapukorras presidendiks tegemist peaks midagi kasvõi näiteks Panama paberitest välja tulema...
P.S. Kaljulaiu pagulaslembusest on siin teemas juba juttu olnud ja seda pole mul mõtet pikemalt kordama hakata. Igaüks teab niigi, mitme Euroopa riigi õuele moslemid ja neegrid õnne toonud on.