82. leht 96-st
Re: Militaartehnilised kurioosumid...
Postitatud: 11 Mär, 2014 21:53
Postitas EOD
Googelda "Cartridge SP-4" ja näed ka seeriatoodangut. Sellise laskemoona idee on selles, et relval ei pea olema summutit, kuna püssirohugaasid ei pääse hülsist välja. Seega saab luuraja/salamõrtsuka relva teha väiksema.
Re: Militaartehnilised kurioosumid...
Postitatud: 11 Mär, 2014 23:49
Postitas Zuslik
[quote="Karuke"]Üks üsna huvitav postutus "Fishki.net"
Eksperimentaalne laskemoon
http://fishki.net/1250496-jeksperimenta ... trony.html
Kunagi siin juba kuskil teemas läbi känud kah . Aga relv mis sellist moona sööb ise siin
http://world.guns.ru/handguns/hg/rus/msp-silent-e.html Kuskilt ka kõrvataha jäänd ,et läbivuse poolest ei ole PM-imoonast viletsam.Ja seal ka moonadest pikemalt
http://world.guns.ru/ammunition/russian ... ges-e.html
Re: Militaartehnilised kurioosumid...
Postitatud: 12 Mär, 2014 8:00
Postitas Karuke
EOD kirjutas:
Googelda "Cartridge SP-4" ja näed ka seeriatoodangut. Sellise laskemoona idee on selles, et relval ei pea olema summutit, kuna püssirohugaasid ei pääse hülsist välja. Seega saab luuraja/salamõrtsuka relva teha väiksema.
Idee on iseenesest vahva,

kuid vaevalt sellise moonaga tulistaval relval saaks isegi vintsoontega raud olla, sest kuuli kiirenemine lõpeb kohe pärast padrunist eraldumist.
Väga lühikese, sümboolse rauaga, lähivõitlusrelv on täitsa OK.
nagu see siin:
http://www.youtube.com/watch?v=P_N7AZHpTn4
Re: Militaartehnilised kurioosumid...
Postitatud: 12 Mär, 2014 9:33
Postitas EOD
Vintsoon on küll, muidu oleks silindriline kuul eriti ebatäpne, eriti kuna kuuli mass jaotub suht ühtlaselt. Sileraudse haavlipüssi silindrilistel kuulidel, näiteks Rottweil Brenneke, saavutatakse stabiilsus kuuli massikeskme etteviimisega. Kuuli esiosa on pliist, tagaosas aga paks vilttropp, mis toimib nii tihendava mansetina kui stabilisaatorina.
Sinu pandud video on veidi viletsa kvaliteediga. Siin on parema kvaliteediga video Nõukogude "vaiksetest" relvadest. Neist väiksematest.
http://www.youtube.com/watch?v=QZZsMJp_ ... detailpage
Re:
Postitatud: 20 Mär, 2014 0:34
Postitas kaurkoor
Panzergrenadier kirjutas:Oli ka Dora vägagi erakordne relv.
Siim
see on kindlasti ju raud olu vist 33m pikk 807 mm mürsk 7,1 tonni
Re:
Postitatud: 20 Mär, 2014 0:38
Postitas kaurkoor
Maximus kirjutas:Või nii - Sakslaste kuulus tank "Maus". täisvarustuses 207 tonnine 240mm esisoomuse ja 150 mm suurtükiga varustatud monstrum - mis kogu oma hirmuäratavuse juures poleks suutnud kehvades teeoludes ilmselt isegi iseseisvalt liikuda - maapind poleks teda sõna otseses mõttes kandnud - sildadest jms rääkimata.
Maus kaalus koos torniga 188tonni,mitte 207tonni,suurtükke oli tal kaks 128mm ja75mm kahur.
Maus II sai MB517 1200hobujõulise diiselmootori,mis liigutas hiiglast umbes 20km tunnis.Pehmel maastikul vajus küll poolmeetrit masse aga tuli sellega toime ning ületas 43 kraadiseid tõuse.Seda,et sillad teda poleks kandnud teati seepärast varustati tank pika õhukogumis toruga,mis lubas tankil ületada kuni 8 meetri sügavuseid veekogusid.

kust tead käisid kaalumas või
Re: Militaartehnilised kurioosumid...
Postitatud: 20 Mär, 2014 0:47
Postitas kaurkoor
Landkreuzer P. 1500 Monster. 1000 t saksa rasketank
Re: Re:
Postitatud: 20 Mär, 2014 8:04
Postitas Lemet
kaurkoor kirjutas:Maximus kirjutas:Või nii - Sakslaste kuulus tank "Maus". täisvarustuses 207 tonnine 240mm esisoomuse ja 150 mm suurtükiga varustatud monstrum - mis kogu oma hirmuäratavuse juures poleks suutnud kehvades teeoludes ilmselt isegi iseseisvalt liikuda - maapind poleks teda sõna otseses mõttes kandnud - sildadest jms rääkimata.
Maus kaalus koos torniga 188tonni,mitte 207tonni,suurtükke oli tal kaks 128mm ja75mm kahur.
Maus II sai MB517 1200hobujõulise diiselmootori,mis liigutas hiiglast umbes 20km tunnis.Pehmel maastikul vajus küll poolmeetrit masse aga tuli sellega toime ning ületas 43 kraadiseid tõuse.Seda,et sillad teda poleks kandnud teati seepärast varustati tank pika õhukogumis toruga,mis lubas tankil ületada kuni 8 meetri sügavuseid veekogusid.

kust tead käisid kaalumas või
Pisut elementaarset silmaringi avardamiseks...Isand kaurkoor võiks enne klähvimist endale selgeks erinevate mõõtühikute suhted. Mis on "tonn", mis "short tonn" jne.
Re: Re:
Postitatud: 27 Mär, 2014 17:16
Postitas kaurkoor
Lemet kirjutas:
Pisut elementaarset silmaringi avardamiseks...Isand kaurkoor võiks enne klähvimist endale selgeks erinevate mõõtühikute suhted. Mis on "tonn", mis "short tonn" jne.
mis see short tonn siis on lühike tonn või
Re: Militaartehnilised kurioosumid...
Postitatud: 27 Mär, 2014 17:33
Postitas Lemet
Oma äraarvamata suures helduses loodi Looja poolt isand kaurkoorile internet, kus muude kasulike teadmiste seas ka "short tonn" lahtiseletet on...lihtsalt trykid sellesinase termini otsingusse sisse ja tuleb mis myhiseb.
Re: Militaartehnilised kurioosumid...
Postitatud: 30 Mär, 2014 19:07
Postitas Roamless
Pole küll kurioosum, aga huvitav vaadata, testitakse nõukaajal eestlaste valmistatud kraami. Vaadake ka muid sama sarja saateid, testitakse Panzer IV, Pantherit ning kolatakse Saksa Mausi sisemuses.
http://www.youtube.com/watch?v=oHtLaJM_3xY
Re: Militaartehnilised kurioosumid...
Postitatud: 02 Apr, 2014 13:30
Postitas kaurkoor
vaatasin päris head videod olid aga mausi ma ei leidnud

Re: Militaartehnilised kurioosumid...
Postitatud: 02 Apr, 2014 22:18
Postitas Zuslik
Re: Militaartehnilised kurioosumid...
Postitatud: 02 Mai, 2014 13:58
Postitas Manurhin
Kas nüüd just päris kurioosum, aga huvitav pilt siiski. Sõjaeelne Margolini püstol:
http://russianrevolvers.com/Margolin/margolin.html
Re: Militaartehnilised kurioosumid...
Postitatud: 26 Juun, 2014 16:56
Postitas Tarmo Männard
Minu Inglise keel on üsna nõrk. Aga lugesin ühest veidrast relvast Altas, "Tirpitzi" muuseumis. Miski inglaste valmistatud pomm, nimega "Jonny Walker", mis oli plaanis visata seesinase sõjalaeva alla. Sealt pidi tulema välja hiiglaslik gaasimull, mille laevani jõudes pidi monstrum omaenese raskuse all pooleks murduma.
PS: Muuseum on üsna pisike. Aga mõned minu jaoks üsna mõjuvõimsad esemed olid seal siiski. Paar lüüra embleemiga madrusesärki, nimelt.
Nad ei olnud sõjamehed. Olid lihtsalt pillipuhujad. Aga tegid oma kunsti valel ajal ja vales kohas. Läksid koos laevaga kummuli ja sinna nad ka jäid.
Ja siis üks edelweissidega kaunistet vapp, mille Austria sõdur kinkis oma armastatud norralannale. Sõdur viidi minema ja nad ei kohtunud enam kunagi. Aga plikal, kuikollaboratsionistil aeti pärast sõda juuksed häbimärgiks maha.
Ta suri vist 94 aastasena ja hoidis seda kingitust kuni surmani toaseinal.