www.militaar.net

NGolf kirjutas: ↑19 Juul, 2024 23:04 Volja kanali postitus Krõnkist:

....
Juunikuu lõpuks otsustati lõpuks mereväelased ja teised sillapea kaitsjad Dnepri paremale kaldale tagasi tõmmata.
Juuli alguses lõppesid lahingud Krynki eest ja nüüd käib võitlus saarte eest.....

https://t.me/volyamedia/1001

Kaitsejõud jätkavad lahingumissioonide täitmist Dnepri vasakkaldal Hersoni oblastis, eelkõige Krynka asula piirkonnas.
Ööpäeva jooksul tõrjuti 4 orki rünnakut Krynyki lähedal, ühtegi positsiooni ei kaotatud...
https://unn.ua/news/syly-oborony-prodov ... k-lykhovii (jne.)

Huviline78 kirjutas: ↑21 Juul, 2024 14:22 Parasiidid proovivad tungida Tšassiv Jari linna keskusesse. Käib korralik andmine seal.

https://x.com/NOELreports/status/1814980552044220493

NGolf kirjutas: ↑21 Juul, 2024 18:35 Krõnki peaks olema ikka Ukraina käes tegelikult, vene kanalid on siin üksteise alla vallutamisest hõisanud aga videotõestust netu.

VF Dnepri grupeeringu ohvitserid arutavad, et ainuke point Dnepri forsseerimiseks ja järjekordseks Vovtšanskiks oleks viimane võimalus läbirääkimisteks paremat positsiooni saada, Mykolajevi oblasti kohal olevat eile taas tuvastatud F16 lennud. Vastuargument kõlab, et keegi ei taha vaherahu lähedal olles osaleda Ukr drooniülekaalu tingimustes (isegi veevedajad keelduvad rindele lähemale sõitmisest, on juba palju AI droone) paari polgu veristamisega lõppevas surve avaldamises, mis nagunii "venemaad" juurde ei tekita. Sest piir tõmmatakse ikka jõge mööda ja mingeid ussripikuid ei jäeta.

Ulfhednar kirjutas: ↑21 Juul, 2024 20:50 ...
Kõik muu, et endiselt hoitakse küla on järjekordne propa õigustamaks läbikukkunud operatsiooni.

Kolm PTMi teel positsioonile. Igas neist 1,8 kilogrammi lõhkeainet. Magnetandurid käivituvad isegi siis, kui te ei sõida miinile otse peale. Tarnimiseks mähitud onu Tarassi vanadesse pükstesse. Ei näeks liiga halvasti välja

Baba Yaga põristab tee kohal kolme miiniga kõhu all. Me istume põõsastes ja ootame. Näeme võitlejat, kes kõnnib täies pikkuses. Automaat õlal, vilistab lüüriliselt. Hüüame talle: „Hei, peitu, kiiresti, õhku, nad tapavad sind, tule, tule, jookse, peitu. Ta tuli aeglaselt kohale. Ta vaatab ettepoole, ta ei pöördu meie poole.
„Mina,“ ütleb ta, “olen mobiliseeritu. Mul on kõrini sellest. Ma tahan koju minna. Ükskõik millisel kujul. Koju.“
Ta seisis natuke aega, vilistas ja läks oma teed.

Tahaksin alustada Remarque'i tsitaadiga: „Läänerindel ei ole muutusi“. Hersoni suunal jätkub lahingutegevuse stagnatsioon. Meie üksused ei ole juba ammu paatide abil saari rünnanud. Mitte et nad ei tahaks... Asi on lihtsalt selles, et neil ei ole neid paate. Ja need, mis neil olid, põlesid metsatulekahjudes ja teisi ei ole...Me mäletame, et eelmisel aastal lubasid mõned kubernerid meid nende paatidega „üle ujutada“. Aga see ei õnnestunud)))) Ja nii Hersoni suunal b/d lähevad nüüd õhku, droonidega. Meie pääsevad lähimale saarele ujudes.

Zaporožje suunal.

Ka ilma muudatusteta. Positsiooniline patiseis. Mida me varsti lahendame. Zaporozhje suunal hakkas saabuma üks diviisi erikontingent, murrame Rabotino piirkonnas vaenlase kaitse läbi. Muidu ei muutu midagi... Me valmistume sügiseseks tegevuseks. Teplinski, hoolimata kõigist tema skruplitest kui väejuhataja ja sellest, et tal puudub edu ja autoriteet väeosade seas - keegi ei kavatse teda nüüd oma ametikohalt kõrvaldada. Selline juhtkond on meil Moskvas. Kõik on ostetud ja müüdud.

goga66 kirjutas: ↑22 Juul, 2024 10:11https://x.com/albafella1/status/1815295361226871174

Teisega vedas päris tublilt, et see omalt poolt jäi peale granaati kaeviku puhastamisega automaadiga hiljaks.

Venelased on seni ladudest välja võtnud tehnika, mida saab kiiremini taastada, ja viletsama tehnika on nad jätnud hilisemaks. Kuid nüüd on kätte jõudnud aeg, kui midagi muud peale viletsa kvaliteediga tehnika enam ladudes pole. Kui alguses kulus laost võetud T-72 tanki taastamine venelastel keskmiselt nädala, kõige rohkem kaks, siis praegu kulub sellise masina taastamiseks kuu. Nii et asi pole vaid selles, et ladudesse midagi järele pole jäänud, vaid ka selles, et laos oleva tehnika remontimiseks kulub palju enam aega ja suurema ajakuluga taastatakse vähem tehnikat. Ning 2024. aasta lõpus tuleb murrang, sest rindele hakkab jõudma vähem tehnikat, kui kaotatakse. See hakkab mõjutama nii Vene armee pealetungi- kui ka kaitse hoidmise võimet.

Aga kollaps saabub juba 2025. aastal, sest siis kujuneb see probleem juba väga teravaks. Tankide ning soomusmasinate varu jätkub Vene armeel umbes pooleks aastaks. Suurtükkidega on lugu parem: nad suudavad kaotusi kompenseerida ja kasutusel olevate suurtükkide raudasid vahetada veel aasta. Aga pärast seda on juba kõik.

Vähemalt sõja esimeses pooles kajastati Vene riigimeedias palju seda, et Kurganmaši tehasest tulevad uued jalaväe lahingumasinad BMP-3. Kui palju uusi soomukeid Venemaa kuus toodab?

Jah, Kurganmaš toodab uusi soomukeid. Kuid sellest toodangust ei piisa Vene armee vajaduste rahuldamiseks. Kui rääkida BMP-3-st, siis Vene armee saab kuus umbes kahe pataljoni jagu uusi jalaväe lahingumasinaid. See on umbes 65 masinat kuus. Sama seis on soomustransportööridega BTR-82A: ka kaks pataljonikomplekti kuus, umbes 65 masinat. Nii on ka õhudessantvägedele mõeldud masinatega BMD-4 ja BTR-MD. Kuid Vene armeel oleks kuus vaja sadu selliseid masinaid.

Ainuke Venemaa tehas, mis toodab nullist uusi tanke, on Uralvagonzavod. Nad ehitavad kuus viis-kuus uut tanki T-90M Prorõv. Kuid rindel kaotavad venelased kuus keskmiselt 250 tanki, intensiivsete lahingute ajal isegi 300–350 tanki kuus. Praegu on intensiivsus vähenenud ja venelased proovivad tehnikat hoida. Uralvagonzavodis on tegelikult ka üks tootmisliin uute T-72 tankide ehitamiseks, aga see praegu seisab, sest venelased on suunanud kogu ressursi ladudest võetud tankide taastamisse. Kuid kui see töötaks, siis ei toodetaks seal rohkem kui ühe roodu jagu tanke. Teiste sõnadega: Uralvagonzavod suudab kuus toota 15–20 uut tanki.

Ladudes saavad kergemini taastatavad tankid otsa ja see ongi juba kollaps. Kuid selleni jõudmiseks kulub aega, sest pooleks aastaks neil varusid on ja ka sõjapiirkonnas on venelastel veel 2500 tanki. Seega ladudes tankide otsa lõppemine ei tähenda seda, et kuu aja pärast lõppeksid tankid otsa rindel.

Ukrainal on sõjas võitlejate nappus ning siiani ei ole mobilisatsioonid sellele olulist leevendust toonud. Riho Ühtegi tõdes "Ukraina stuudios", et Ukraina juhtkonna eesmärgid on uue mobilisatsiooniseadusega olnud suured.

"Nad on lootnud moodustada 10 uut brigaadi – brigaadis on umbes 5000 kuni 6000 meest. Täna me näeme, et põhimõtteliselt mobiliseeritutega lapitakse auke rindel ehk nendes piirkondades, kus üksused on kõvasti kannatada saanud. See on see tänane seis paljuski, et Ukraina üksused on alamehitatud tegelikult, rindel lubatakse olla üksustel, mis on umbes 60-protsendilise täituvusega. Tihti üksused valetavad ennast suuremaks, kui nad on, sellepärast et vastasel juhul neid ootab ees kas ümberformeerimine või midagi sellist," rääkis Ühtegi.

Ühtegi sõnul on uued rindejoonele tulevad võitlejad aga ka puuduliku väljaõppega ja langevad või saavad seetõttu ka kiiremini haavata. "Nädalane väljaõpe väljaõppekeskuses ei ole piisav selleks, et pidada täiemahulist sõda kaevikutes. Üldse kaevikusõda on iseenesest väga kulukas sõda, justnimelt inimelude seisukohalt kulukas, sest see on väga staatiline, püsitakse ju kaevikus ühel joonel, mis tähendab seda, et vastasel on positsioonid hästi teada, on võimalik siis tugevalt pommitada ja tulistada neid kaevikuid," selgitas ta.

"Teine probleem, kui me räägime väljavahetamise poolest, siis see on sõjaline taktikaline operatsioon, mida spetsiaalselt õpitakse, aga ukrainlastel, eriti nendel uutel üksustel ei ole aega sellist väljavahetamise operatsiooni iseenesest õppida. Ja need vahemaad on väga pikad, kus tuleb liikuda rindejoonele, mis tähendabki seda, et seal tekivad ka pausid või augud rindes ehk üks üksus juba lahkub, kui teine ei ole veel positsioonile jõudnud. Loomulikult Vene pool kasutab seda ka ära," lisas kindralmajor.

Ühtegi tõdes, et ideaalis peaks olema Ukraina sõjaväelaste baasväljaõpe nädal aega ja pärast seda peaks toimuma üksuse väljaõpe. Viimast aga korraldavad sageli üksused ise, mis tähendab, et väljaõppe tase on väga erinev. "Paremates üksustes on see päris hea, aga sellistes lihtsates üksustes, kes kaevikusse saadetakse, tihti ei ole ja see mõjutab ka kohe mobilisatsiooni selles mõttes, et ukrainlased ise hindavad mobilisatsioonijärgset väljaõpet suhteliselt kehvaks. Varustuse osas neil väga kurta midagi ei ole, see on küll kirju, aga see ei ole halb. Samas justnimelt öeldakse seda, et instruktorid on kehvad, väljaõpe on lühike ja seetõttu paljud mobiliseeritud pürgivad ka eliitüksustesse selleks, et seal on väljaõpet rohkem lootust saada ja seal on ka rohkem lootust ellu jääda," rääkis Ühtegi.