www.militaar.net

Jaa, on küll seotud Saaremaa mässuga 1919

Mässust võttis ühel või teisel viisil osa mitmeid naisterahvaid, ühe nimekirja järgi, mida mina olen näinud, vist paarkümmend koguni. Aga ühel põhjusel on minu küsitavad Liina ja Miina hiljem koostatud nimekirjades ja dokumentides tähelepanuväärsed. Mitte mässu ajal toimunuga seoses, vaid hilisemate sündmustega.

Nad läksid millegagi ajalukku, mingis statistikas, kui nii võib öelda

Läksid pärast mässu mobiliseeritutega kaasa?

Ei, seda nad ei teinud. Olen muide üsna kindel, et samad Liina ja Miina figureerivad eelmisel leheküljel Fucsi poolt kopeeritud esimeses artiklis. Eks nad ühed vastalised olid.

Said siis karistada - kas lasti maha või anti vitsu?

Võisid näiteks olla viimased eesti naised, kes riigi käest vitsa said karistuseks...

Mul ausalt ei ole praegu aega neid nimekirju otsida, kuigi peaks siin oletamise asemel...

Kriku kirjutas:Võisid näiteks olla viimased eesti naised, kes riigi käest vitsa said karistuseks...

Jah, just seda vastust ootasin.

Minule teadaolevalt Eesti Vabariigis ainsad täiskasvanud naisterahvad, kes on ametlikult kohtu otsusega ihunuhtlust saanud- 25 hoopi paljale ihule Kuressaare vanglas.

Hiljem oli ihunuhtlus muidu küll veel seadustatud noorte parandusmajades ning tööpõlgurite laagrites, aga nendes otsustas karistuse üle administratsioon, mitte kohus. Ning tööpõlgurite laagrites täisealisi naissoost tööpõlgureid ei karistatud ihunuhtlusega. Alaealiste parandusasutustes oli muide selline lugu, et kuni 14-aastaseid tohtis karistada palja pee peale ja hoopide ülemmäär oli 6, vähemalt 14-aastaseid tütarlapsi aluspesule, hoopide ülemmäär oli 12 ning karistaja pidi karistatavaga samast soost olema.

Maha lasti 1919. aasta Saaremaa mässus osalenud naisterahvastest ainult Marie Ellam, temagi väidetavalt põgenemiskatsel. Surma ei mõistetud ühtegi naist ja pikemalt kui viieks aastaks vangi ka mitte.

sadist kirjutas:Minule teadaolevalt Eesti Vabariigis ainsad täiskasvanud naisterahvad, kes on ametlikult kohtu otsusega ihunuhtlust saanud- 25 hoopi paljale ihule Kuressaare vanglas.

Küllap neile kulus ära.

Mul ei ole praegu küsimust, mida küsida Nii et kui kellelgi teisel on, siis palun lahkesti.

Siiski on küsimus.

Mida nägi ette Läti salajane kaitsestrateegia rünnaku puhul Saksamaa poolt 1930-ndate keskel?

Midagi leidsin siit: http://www.bdcol.ee/files/docs/bdreview ... backup.pdf

Kaitseplaanide variant D- Saksamaa rünnaku korral teha koostööd Leeduga, rinne moodustada riigi lõunapiirist mõni kilomeeter põhja pool ja sõjavägi peaks tegutsema kahes suuremas lahinggrupis. Samas mingid reservid pidid jääma ka idapiirile. Taandumise korral nähti ühe loodusliku kaitseliinina Düüna jõge.

Saksamaa ja N Liidu samaaegse rünnaku puhul oleks kaitseplaanide variant K järgi saadetud kolm diviisi lõuna- ja neli idapiirile.


Aga see vist pole õige vastus?

Läti plaanis ohu korral Saksamaa poolt lasta oma vägedel hargneda soodsamal maastikul Põhja-Leedu territooriumil, ent ilma Leedu nõusolekuta.

Kopõtin, I., Engizers E. 2013. Eesti ja Läti sõjalis-tehniline koostöö aastatel 1919-1940 pioneeriväeosade näitel. - Eesti sõjaajaloo aastaraamat 3 (9) 2013, 155-196. Viitavad Salo 2002, 146.

Mul ei ole järgmist küsimust.

Märkasin netis kolades ühte toredat fakti, millest sai küsimuse komponeerida.
Kuna vastus on guugeldades leitav ülihõlpsalt, siis palun põnevuse säilimiseks internetiotsingut mitte kasutada ja kasutada omaeneste tarkust.

Niisiis....

Esimene USA kosmosejaam, 1973 aastal orbiidile viidud Skylab, kukkus õnnetute asjaolude kokkulangemisel 6 aastat hiljem alla. Aparaadil lasti kukkuda ookeanisse, aga see läks pisut viltu.
Osad 2,2 miljardit dollarit maksnud masina jupid kukkusid Austraaliasse, Esperance linna territooriumile.
Mis summas trahvitšekk kirjutati kohalike võimude poolt selle tembu eest NASA-le?
Olgu öeldud, et USA kosmoseagentuur ei tasunud väljakirjutatud trahvi iial.

Tarmo Männard kirjutas:Märkasin netis kolades ühte toredat fakti, millest sai küsimuse komponeerida.
Kuna vastus on guugeldades leitav ülihõlpsalt, siis palun põnevuse säilimiseks internetiotsingut mitte kasutada ja kasutada omaeneste tarkust.

Niisiis....

Esimene USA kosmosejaam, 1973 aastal orbiidile viidud Skylab, kukkus õnnetute asjaolude kokkulangemisel 6 aastat hiljem alla. Aparaadil lasti kukkuda ookeanisse, aga see läks pisut viltu.
Osad 2,2 miljardit dollarit maksnud masina jupid kukkusid Austraaliasse, Esperance linna territooriumile.
Mis summas trahvitšekk kirjutati kohalike võimude poolt selle tembu eest NASA-le?
Olgu öeldud, et USA kosmoseagentuur ei tasunud väljakirjutatud trahvi iial.

Lähtudes sellest et internetti ei kasuta, alustaks megasuurelt summalt... $1?

Ei, nii lihtsalt see ametkond ei pääsenud.

"Omaenese tarkusest" tuletaks mingisugust nimemuutusemängu: Nasastan, nasastaniseerimine... aga trahvitšekk?

Valesti parkimise trahv ja ilma numbrimärkideta liiklusvahendi (loe: romu) sundteisaldamise tasu?

Osad jupid ei ole terve masin, nii et trahvi tehti ilmselt hoopis prügi mahaloopimise eest.
Täiesti huupi pakun 25 AUD.