www.militaar.net

Täiesti tuttav pilt ja loogiline ning ka kindlasti reaalselt toimunud. Et otse maas looma tükeldatakse-welcome to NSVL... Olid ajad. Oluline, et üldse liha oli. Ütleme, et see polnud igalpool igapäevane aga siiski mingitel aegadel oligi nii.

Ja mis sellest siis niiväga ikka oli. Kõik läks ju termilisele töötlemisele.

Vaevalt seal väljas muud tehakse, kui raiutakse kerepoolik veerandikeks, et oleks kergem sisse tassida. Ja isegi tollaste olude kohta tundub lihakeha palja maa peale viskamine liig olevat, rohkem mingi eriolukord (mingite hädatappude tagajärjel tekkinud lihakehade laialivedu vms) või kellegi tegematajätmine/hooletus. Olles ise ETKVL-i süsteemis töötades aastaid lihakehi vedanud, tekitab selline pilt küll võõrastust, esiteks juba sellepärast, et veiste lihakehasid transporditi alati veerandikena, pool keret oleks liiga raske olnud. Aga jumal seda teab, minu kogemus jäi 80-te lõpupoole, ehk oli 70-l teistsugune töökultuur.

Pakazuha tegelikult...

Aga miks ei jõudnud liha poodi,
kuigi kohale ta toodi?
Liiga suured olid tükid,
julmalt rasked olid pekid.
Kirvemeeski oli ainus,
korraks tabas teda kainus.
Ja valge kittel kulus ära,
just nimelt siis
kui sopaseks sai tänav...

Aastast 2013. Vahest on see olnud?

Kultuuriminister Medinski (NB! kellelt Venemaa Teadusakadeemia tahtis ära võtta valega omandatud teadusliku kraadi,) teatas ühes interjuus San Francisco ajalehele "Ruskaja Žizn" (Vene elu):
"Tõsiasi, et pärast kõiki katastroofe, mis langesid Venemaa peale 20. sajandil, alustades esimesest maailmasõjast ja lõpetades perestroikaga, Venemaa säilis ja areneb, kõneleb sellest, et meie rahval on üks liigne kromosoom..."

Paljud interneti kasutajad, saand teada et Medinski sedasi ütles, märkisid, et paaritu kromosoomide arv on "Downi sündroomi" tunnus.

http://www.bbc.com/russian/rolling_news ... _interview

Palun vabandust - tttahtsin selle nalja rubriiki panna aga seadmest kust selle teksti koostasin suutsin siia postitada

Kuule Huvitun- mis kastme sa siia Medinski loole kah peale keedad, et see süüja kõlbaks
Aga lihakehadest nii palju, et sattusin kunagi peale kui lihaärikad värskelt valminud Ülemiste keskuse parklas kahetuhandetate alguses laeni lihakehasid täis Toyota bussi tühjaks loopisid. Tartumaante poolses küljes oli poolsuland lumehang mis ei näinud sugugi parem välja kui see tänav pildil aga bussil oli tagarehv puruks ja väike tungraud ei jõudnud muidu tõsta !

huvitun kirjutas:Kas oskab keegi kommenteerida. Väidetavalt pilt 70-ndate algusest. Selline jama oli ikka pigem erand kui reegel? ...

Kriku kirjutas:Ja mis sellest siis niiväga ikka oli. Kõik läks ju termilisele töötlemisele.

Olin üliõpilasena lisaraha teenimas Tartu Lihakombinaadis - ei mäleta, kas 82 või 83. Ladustasime ja külmkambris liinilt tulnud sea poolkehasid (ootasid transporti sõbralikesse vennasvabariikidesse). Vahepeal tegime sooja-pause ja läksime õue päikese kätte soojenema. Vaatasime, kuidas kaks meest vedasid suurt käru millel peal "mitte-standardsed" surnud sead. Äkki jäi käru esiratas mingisse auku kinni ja koorem läks ümber ning sead kõik pori sees maas ... Hakkasivad siis mehed neid kärule tagasi laduma. Kõrval uksest jooksis välja üks mees veevoolikuga ja tahtis neid loputada, kuid laadijad viskasid talle - pole vaja, nagunii läheb vorstiks! Keris siis abipakkuja oma vooliku kokku ja läks sisse tagasi. Vot selline lugu oligi ...

Kas oskab keegi kommenteerida. Väidetavalt pilt 70-ndate algusest. Selline jama oli ikka pigem erand kui reegel?

Pilt on tehtud Kemerovo oblastis Novokuznetskis 70-ndate lõpus. Fotograafiks on Vladimir Sokolov.

Pildilt on näha, et tegemist ei ole lihakombinaadiga (vaba pääs otse tänavale, mingi kitsas põiktänav või sissepääs hoovi), vaid mingi ettevõttega, kuhu ilmselt pidevalt lihakehi veeti (toitlustusasutus, lihapood, mõni suurema tehase söökla vms).
Guugeldasin veits seda Novokuznetski lihatööstuse värki ja seal oli toona kohapeal ainult пищекомбинат (nüüd Кузбасский пищекомбинат) kus loomi ei tapetud vaid tehti lihast poolfabrikaate (lihakehad veeti sisse). Lähim lihakombinaat, kus ka loomi tapeti, oli Kemerovos (Кемеровский мясокомбинат).

Pannes 1+2+3 kokku saan mina sellise loogika
Kemerovo lihakombinaadist veeti Novokuznetski kombinaati lihakehi ilmselt tervete rümpadena. Kohalik kombinaat siis tükeldas ise ja tootis oma poolfabrikaate. Lisaks ilmselt oli see kohalik kombinaat vahepeatuseks kohalike väiketarbijate ja Kemerovo lihakombinaadi vahel.

Kui nüüd nt. pidi see kohalik kombinaat iga päev teatud ajaks teatud ettevõtetele kohale tooma tooraine, aga Novokuznetskis ei jõutud selleks ajaks rümpasid ära tükeldada (vbl saabusid need hilinemisega juba Kemerovost), siis kiirkorras veeti need terved rümbad mõne ZIL-130 kallajaga kohale ja kallutatigi sinna sihtkohta maha. Et TEHTUD ja vaadake nüüd ise kuidas hakkama saate. Üldiselt oli toona nii, et ega mingeid külmladudes pikemalt seisvaid varusid ei olnud. See mis tapamajast tuli see ka kohe realiseeriti. Ja tihti nt telliti ütleme 10 rümpa, aga saadi ainult 8 sest rohkem ei olnud. Oli pidev alavarustatus. Ja siis toimusidki mõnikord sellised ekstreemsed tegevused, kus kallaja tuli ja kallas sulle 8 lehma lihakehad kusagile maha, sest sihtkohas poldud ette nähtud, et võetakse vastu sellises mõõdus tooret (polnud sellise tooraine vastuvõtuks tingimusi). Improviseeriti lennult

*

Ma olen nt 80-ndate lõpus näinud, kuidas ilma tagaluugita ZIL kallajaga toodi lihakombinaati vigane elusloom (mingi vigastuse või haigusega loomad veeti sanitaartapamajja ja nendest tehti tavaliselt lihakonserve, aga ka nt. seda toonast "lihaleiba") ja see lehm kallutati maha otse santapamaja ukse ette ! Vigased või haiged lehmad tavaliselt püsti ise ei seisnud ega liikunud enam, vaid lamasid ainult. Ja sestap valatigi nad kallajatelt maha otse santapamaja ukse taha.

Tapamaja suured väravad tehti lahti, lihunik või selle abiline tõmbas pika keti uksest välja, sidus selle lehmale ümber tagajala ja delfriga tõmmati loom sisse ja laealla rippu.
Elusana.... Edasi juba sõitis tapale....

Teine ekstreem, mida ma samal ajaperioodil vanas lihakombinaadis nägin oli järgmine:
Sigade eelbaas ehk laut, kuhu sead kombinaadis kokku veeti, asus tapamajast ca 100-150m kaugusel. Sigu aeti mingi koguse kaupa (umbes 20 siga korraga) läbi lihakombinaadi territooriumi eelbaasist tapamajani omal jalal. Selleks oli ehitatud eelbaasist tapamajani aedikutega ajamistee, mis ristus vahepeal sisehoovi ühe sõiduteega. Seal ristumiskohas olid liigutatavad piirded, mis pandi paika kui sigu aeti ja võeti ära kui sead olid tapamajja aetud. Sigade ajamise ajal siis hoovis liiklust ei toimunud ja masinad seisid ning ootasid, millal läbi pääseb.

Sigu ajasid elektripiitsadega eelbaasist tapamajja valdavalt mingid kriminaali ja kõrilõikaja välimusega kiilakad täistätoveeritud tegelased.
Kuna sead tundsid, et lähevad tapale, siis nad troppasid pidevalt ja tahtsid tagasi minna. Siis need tätokates vennad lasid elektripiitsadel sigade seljas tantsida ja oli selline kohutav kõrvulukustav seakisa, et omavahel rääkida ei saanud.

Noja siis ühel korral pani üks suurem siga sealt liigutatavate aedikute vahelt jooksu. Jooksis lihaka õuepeale masinate vahele ja kolm meest üritasid teda kätte saada.
Küllap oli seda varemgi korduvalt juhtunud ja nad teadsid, et siga tagasi sinna ajamisaedikusse lageda õuepealt ajada on aeganõudev ja keeruline.
Sestap haaras üks nendest tuletõrje vahendite stendilt kohe selle tuletõrje pika pootshaagi ja teised ajasid sea ühte aianurka, kust siga enam põgenema ei saanud.
See pootshaagiga mees siis virutas täiest jõust selle pootshaagi seale selga kinni ja mehed lohistasid huilgava sea mööda maad rahulikult tapamajja....

Selle kohta, kuidas sama asi 20. sajandi keskel (või enne II ms?) USA-s toimus, kirjandusklassikat: http://www.animalrescuekonsortiuminc.co ... =21153.pdf

Leidsin nami-nami lehelt....

Ma ostsin mullu (tunamullu?) Harju tn antikvariaadist "raamatu", kuhu keegi oli kleepinud kokku suure hulga Peeter Kardi veerulugusid vorstiretseptidega rubriigist "Kodune vorstimeister" (ilmus järjeloona ajalehes/ajakirjas (?) "Tänapäev" aastal 1990).....

Kartulivorst
6 kg kooritud ja hakitud kartuleid
1 kg vasika-, veise-, lambapealiha või rupse
1 kg sea kõhuääreliha
sibulaid, soola, pipart

Kooritud ja pestud kartulid raiutakse peeneks (või lastakse läbi hakkmasina), liha keedetakse pehmeks ja lastakse läbi hakkmasina jämeda resti, sibulad hakitakse. Lisatakse maitseained ja segatakse läbi. Täidetakse lõdvalt seasooltesse. Štrikeeritakse ja kuumutatakse vaiksel tulel pool tundi. Säilitatakse külmas kohas. Enne tarvitamist praetakse rasvaga.

"Karu tädi" vorst
2-3 kg kartuleid
1 kg kruupe või tangu
5-6 sibulat
500 g pekki või sea kõhuäärt
soola, pipart

Kartuliviilud ja hoolikalt pestud kruubid keeta peaaegu pehmeks soolaga maitsestatud vees. Pekk lõigata väikesteks kuupideks ja pruunistada koos hakitud sibulaga. Segada kartuli-kruubipudruga, lisada pipar ja soovi korral veidi vorstirohtu ning täita seasooltesse. Siduda rõnad ja kuumutada 20-30 minutit 80* kuumusega vees. Praadida rasvas ja anda lauale.

Doktorivorst I
150 g kõrgema sordi veiseliha
250 g rasvast sealiha (kuni 50% rasva)
600 g mitterasvast sealiha
25 g soola
0.3 g salpeetrit või 0.03 g nitritit
1 g suhkrut
0.3 g muskaatpähklit või kardemoni

Doktorivorstide valmistamiseks kasutatakse noorte veiste liha. Külmutatud liha ei kasutata. Täidetakse sirgetesse jämedatesse sooltesse või sea- või veisepõitesse mahutavusega 1,2-2 kg. Valmistamine analoogiline eelmiste vorstidega.

Doktorivorst II
400 g kõrgema sordi veiseliha
590 g poolrasvast sealiha
10 g täispiimapulbrit
25 g soola
0.3 g salpeetrit või 0.03 g nitritit
0.3 g musta pipart
0.3 g pimenti

Selles vorstis on rohkem veiseliha ja ka pipart. Valmistamine analoogiline eelmistele vorstidele.

Dieet-doktorivorst
250 g kõrgema sordi veiseliha
700 g poolrasvast sealiha
30 g mune või melanži
20 g täispiimapulbrit
0.1 g kardemoni või muskaatpähklit
25 g soola
1 g suhkrut

Dieet-doktorivorst peab olema hästi ühtlane, õrna konsistentsiga ja maheda maitsega. Soovitav kasutada vürtsivabadieedi puhul. Valmistamine nagu eelmistelgi.

Katkeid Peeter Kardi jutust vorstiteo kohta:
* Koduseid vorste keedetakse 80-85 kraadises vees.
* Et vorstid tooreks ei jääks, peab nende sisetemperatuur olema 68.7-70 kraadi. Kui sisetemperatuur tõuseb üle 70 kraadi, siis saame mingi ebamäärase keedetud pikkpoisi.
* Esimene tähtis tegu vorstide valmistamisel on liha eelsoolamine. Kõik keedu-, poolsuitsu- ja täissuitsuvorstid tehakse eelsoolatud lihast. Enne soolamist lastakse vorstiliha 2-3 päeva jahedas õhurikkas kohas rippuda. Poest ostetud liha võib aga soolata kohe.
* Veiseliha lastakse 1-2 korda läbi hakkmasina kõige peenema resti, segatakse soola ja salpeetri seguga ning lastakse vastavalt retseptile 1-2 päeva soolduda. Sooldumine peab toimuma jahedas kohas (kuni 4 C).
* Sealiha lõigatakse 50-200 g tükkideks ja soolatakse samuti soola ja salpeetri seguga. Lastakse samuti jahedas kohas soolduda.
* Pekk lõigatakse resteptis ettenähtud suurusega tükkideks ja soolatakse puhta soolaga. Lõigata on parem külmutatud pekki.
* Kui liha on sooldunud, siis lastakse veiseliha koos sealiha ja maitsetaimedega veel kord läbi hakkmasina. Olenevalt retseptidest, lisatakse sealiha ka noaga hakitult või lastakse üks kord läbi hakkmasina jämeda resti ja segatakse siis veiselihaga. Siis lisatakse vürtsid ja pekikuubikud ja segatakse vorstitainas.
* Vorstide tegemisel võib kasutada ka soolapekki, kuid siis tuleb vorstisegule soola lisada pisut vähem. Soola kogus on antud retseptides, kuid tavaliselt lisatakse lihale 3% soola ehk 1 kg kohta keskmiselt 30 g.

https://nami-nami.ee/forums/view_topic/1446/page:2

Kodune vorstitegu pole mingi tuumateadus
http://epl.delfi.ee/news/melu/kodune-vo ... d=63051668

huvitun kirjutas:Kas oskab keegi kommenteerida. Väidetavalt pilt 70-ndate algusest. Selline jama oli ikka pigem erand kui reegel?

Meenutab kööginarjaadi - mingeid lihakehasid kunagi toodi ja soldatikud pidid kirvestega neid tükeldama- paremad tükid läksid muidugi natsalnikutele kaasa ja ülejäänud sogast tehti suppi ja podliivat

Maitsev tehisrasv kombizir peale ja oligi jälle paika olemas


Aga siin huvitav tabel

No sellist olukorda nägin oma silmaga Pihkvas liha kokkuostus vast 80-ndate keskpaigas. Vahe oli selles,et kui te maale vanaema juurde sõidate ja lauta lähete....... siis kujutage ette olukorda,et see kõik oleks valgeks lubjatud..... samuti põrand. Luks värk oli,ma pean ütlema.
Kuskil oli ka suur saare-või tammepakk kus siis liha raiuti.

Lihakombinaadi väravas oli valvuriputka ja selles valvur, kes pidi tulejatel-minejatel silma peal hoidma. Tuleb üks meesterahvas töölt, aga oh õnnetust- vorst kukkus vöö vahelt välja. Kuid ei löönud mees verest välja, vaid pani vorstile jalaga ja ütles: "Vedeleb teil seda vorsti siin ka nii palju!"
***
Tol korral oli väravavaht meesterahvas. Hakkas üks naissoost töötaja koju minema, kuid "õhtusöögi" oli põue pannud. Väravavahile tundus naise ühe tööpäevaga paisunud põu kahtlane ja ta tahtis teda läbi otsima hakata. Naine aga kukkus kisama: "Appi, vägistatakse!", ja pääses õnnelikult "vabasse maailma".
***
Perekond- ema, isa ja laps suunduvad pärast väsitavat tööpäeva kombinaadist kodu poole. Laps küsib ema käest: "Ema, kas Sa täna liha tõid, vorsti ma ei taha enam?"
***
Sõidab kord üks mees lihakombinaadi aia kõrval asuval teel autoga, kui äkki näeb, et üle aia visatakse pool seakeha. Mehel oli üle aia sadanud toidupoolise üle hea meel, pani sea auto peale ja sõit läks kodu poole sülti ja praadi valmistama. Kui vestluskaaslane, kellele ta seda lugu räägib, küsib, et kas ta ei kartnud, kui võõra sea koju vinnas, vastab mees et ei kartnud, sest siis oleks ta võinud need seaviskajad kombinaadi juhatusele välja anda. Ilmselt kartsid seda ka viskajad ja mehe elu läks ilma vägivaldsete vahejuhtumiteta edasi.

Siin ka teema toidust ehk leivast

https://www.ohtuleht.ee/166682/eestlane ... si-leivaks

Kui leivast, siis leivast:
Meil oli õppeväeosa söökla kõrval pikarnaja, levitas see meeldivat leivahõngu.
Esimestel päevadel tundusid valge pätsike viilud kuidagi harjumatud aga kohanemine käis kiirelt...
Suvisel ajal õnnestus pagaritoodet terviklikkuses näha, see oli nagu merevaigutükike - neljast küljest ja eriti põhjast küpseid kärbseid tihedalt täis.