www.militaar.net

Vähekasutatud torud ju. Mitte Soome armee vanaraud. Ja laskemoon ka (K.T).

Jääb vaid Kremli kisa nüüd oodata
Vastiku natsiriigi suurtükivägi ju kolmekordistus.

Kapten Trumm kirjutas:Vähekasutatud torud+laskemoon ka. Mitte Soome armee vanaraud.

Vähekasutatud laskemoon

no igatahes minul on siiras heameel.
esiteks see on samm edasi
teiseks see ei ole kehvem relv kui on meie potensiaalsel vastasel.

Mis lisavidin selle toru peale pandud on? Pilti ei õnnestunud kahjuks otse linkida.

http://tietokannat.mil.fi/ruk230/includ ... &width=640

metsanurk kirjutas:Mis lisavidin selle toru peale pandud on? Pilti ei õnnestunud kahjuks otse linkida.

http://tietokannat.mil.fi/ruk230/includ ... &width=640

Äkki see on see soomlaste oma ehitatud mürsu laskekiiruse mõõtja? Mind hoopis huvitab, et mis pask see seal õhus lendab. Münchausen?

Ma arvan et tegu sitase objektiiviga.
Kes tahab näha mis mürtsu see pill teeb siis selline video

http://tietokannat.mil.fi/pyry2007/incl ... .php?id=16

Mis asi see suudmepiduri ees on?

Tapper kirjutas:Ma arvan et tegu sitase objektiiviga.
Kes tahab näha mis mürtsu see pill teeb siis selline video

http://tietokannat.mil.fi/pyry2007/incl ... .php?id=16

Mis asi see suudmepiduri ees on?

teades optikast üht-teist, siis räpase objektiivi oletus on vale.

ma ei tea fotograafiast miskit.
ainult seda et kui pildistasin zu-23 laskmist ei õnnestunud mul ühtegi selget pilti saada. püüdsin hirmsast seda paarimeetrist tulelonti torust aga maa värises käed vist ka ja kokku tuli udukogud.

Tapper kirjutas: Mis asi see suudmepiduri ees on?

Selle kobakaga seda haubitsat ju veetaksegi s.o toru ees.

Eesotsas on veokonks. Vene originaalidel käib tavaliselt alla kokku, aga neil Ida-Saksa omadel ei käi. Pildil on siin vanem versioon D-30, meile osteti D-30A, mida ajakirjanduses kangekaelselt soome tüübinimega 122H63-ks nimetatakse.

Haubitsad iseenesest on üllatavalt heas seisukorras. Ajateenijad on paraadi puhuks juba selle relva vaikselt peaaegu selgeks saanud, kuigi harjutamiseks pole tänu tihedale graafikule kahjuks vast piisavalt aega leitud.

Relva lahinguvõimekuse ja kasutatavuse kohta olen juba oma arvamuse öelnud ja see pole muutunud, sest väljaöeldu põhineb teadmistel ja kogemustel, mitte ideedel ja emotsioonidel. Aga no otseloomulikult on paremad, kui 105mm, kuigi mõlemad on sarnaselt arhailised oma teatud süsteemi poolest.
Aga no kui kõrged isad ütlevad oma kurja sõnaga, et see ongi hea relv, siis las olla.
Kui ajakirjanduses antud ostuarv 42 on õige, siis 2 pataljoni sellest küll kahjuks ei saa. 48 -st saaks, ehk 50 oleks vaja. Suurtükiväe võimsuse kolmekordistumisest ei ole nagu juttu, sest tänu väikesele laskekaugusele ja kummalisele arvule saaks rääkida maksimaalselt kahekordistumisest. Oleks võinud D-20 üritada hankida, aga ega neid vist põdrad poleks andnud kah.

Venemaal minuteada seda relva enam ei toodeta ja järelejäänud eemaldatakse (ilmselt samuti tänu väikesele lahinguvõimele) relvastusest, nii, et sealt vaevalt väga suurt kisa tuleb. Vist dessantvägedes on veel kasutuses, sest on kerge õhuteel transportida.

parim, mis nende torudega teha saab, on neile hiinlaste stiilis alusvanker alla ehitada ja seega iseliikuvaks muuta. Kasvõi hiinlaste käest veerem alla osta.

Tahaks hummeliga vaielda. D30 on siiski suhk lollikindel relv. Logista külg mitte kõige parem aga see-eest väga kergelt käsitletav.

Nüüd kui nende 105mm aeg on mööda saamas võib ehk öelda mis suurusjärgus neid oli? Mul on tunne, et mitte niipalju, kui nüüd D30 on tulemas.

20 - 40 vahel oli vist see arv, kuid minu teada kasutati neid juba aastaid peamiselt tseremoonia kahuritena.
Samas ei saa aru, miks EKV neid maha tahab müüa ? Pangu lattu kuhugi reservi, sest meeskonda selle peale on omajagu välja õpetatud.

Mul kummitab, et 105 mm Soome haubitsaid tuli 18 toru, kui see on õige, siis on 42 122mm toru ikka oluline arvu suurenemine.

Puhtalt rahaliselt ja logistiliselt ei pea reaalseks, et EKJ peaks teenistuses 3 eri kaliibriga haubitsaid, 105, 122 ja 155 mm, mida oleks kokku 80 toru. Isegi suured riigid, kellel haubitsaid sadades, püüavad kaliibrite arvu pigem vähendada kui suurendada. Näiteks jänkidel ja brittidel on 105 mm kerge haubits ja 155 mm haubits nii järelveetava kui iseliikuvana.

Muidugi oleks tore, kui EKJ saaks kasutada ainult ühte haubitsa kaliibrit ja see oleks 155 mm, kuid kui seda ei jaksa osta, sest üks kaasaegne iseliikuv 155 mm maksab rohkem kui 42 ida-saksa järelveetavat, siis on 122 mm päris hea valik. Ükskõik, mis kellasid ja vilesid kaasaegsele haubitsale külge panna, suudavad vanemat tüüpi, kuid oluliselt arvukam haubitsate hulk rohkem mürske välja lasta. Eks taktikat tuleb kohandada relvasüsteemidele ja kui 122 mm efektiivne laskekaugus on 15 ja maksimaalne 22 km RAPiga, siis tuleb sellega lihtsalt arvestada. 122 mm valmistatakse nii konteinermürske soomustatud sihtmärkide vastu, nii et nendega saab ka soomusele haiget teha, kui vaja.