TUVASTADA laskemoon, padrun, kuul, hülss

[EOD]

Eks ta Berdani 10.75 x 58 R on, kuid küsides on alati hea mõõdud juurde panna. Näiteks 11 mm Gras on väga sarnane. Kusjuures Western on Grasi moona tootnud: http://www.histavia21.net/amaviapag/11_Gras-avia_US.htm Kesta pikkus siis 59-60 mm.

[BOMBARDIER]

Tere! :)

Sai leitud enne suure lume tulekut selline hülss, oskab keegi ütelda, mis massin sellist kasutas, markeering(SL 42) samuti mulle tundmatu?

Pildid(Internetist):

http://www.municion.org/12_7/Sl4_2G.jpg

http://www.municion.org/12_7/IraniG.jpg

mõõdud:

hülsi pikkus 9,8 cm , padrunipõhja läbimõõt 2 cm , hülsi suudme siseläbimõõt 1,3cm

[EOD]

.50 BMG ehk meetermõõdustikus 12,7 x 99 mm. Tänapäeval meiegi Kaitsejõududes kasutusel. Valmistaja Saint Louis Ordnance Plant, USA. Suurekaliibrilistes kuulipildujates ja tänapäeval ka täpsuspüssides kasutatav moon.

[BOMBARDIER]

Tänud!

[Plönn]

"mis massin sellist kasutas, markeering(SL 42) samuti mulle tundmatu? "

Kas äkki mõni Saksa lennuk selliseid sõjaajal ei kasutanud ? Väga üksikutest metsakolgastest on neid pisteliselt leitud. Tänapäeval sarnaseid muidugi kasutatatakse teatavasti, kuid kõneaineks olnu ju on vististi aastast 42 ?

[martiini]

Sinimägede alt ka selliseid hülsse välja tulnud.
Mõned markeeringud:
M43 - Milwaukee Ordnance Plant 1943
TW43 - Twin Cities Ordnance Plant 1943
DM43 - Des Moines Ordnance Plant 1943
SL43 - St.Louis Ordnance Plant 1943
Ehk liitlaste abi venelastele

[EOD]

Pooletolline Browning oli II MS laialt kasutusel nii maa- mere- kui õhujõududes. Ländliisi teema.
Muidugi võisid ka sakslased trofeerelvi kasutada. Omal neil maavägedes suurekaliibrilisi kuulipildujaid polnud. Sõja lõpus hakati küll lennuväerelvi sel otstarbel kasutama, kuid need olid suht väikese algkiirusega..

[BOMBARDIER]

Tere!

Kohast , kus selle hülsi leidsin , olid ümberringi ainult I ms. aegsed lee-enfieldi ja Mosini +(mingi hülss , meenutab sakslast , padrunipõhi jaotatud neljaks sektoriks. Markeering D 6 17 S67) kestad. Märgid, mis viitaksid II ms. puudusid (va. see hülss ja üksikud II ms. k98 vindi kestad.



Lugupidamisega!

[oliver]

Lennukilt kukkunud. Neid ikka leiab siit ja sealt enamasti üksikult.

[EOD]

Markeering D 6 17 S67)

Valmistaja - Königliche Munitionsfabrik, Dresden. Valmistatud 1917. aastal. Hülsi materjaliks messing vasesisaldusega 67%.

[BOMBARDIER]

[quote="EOD"][quote="BOMBARDIER"]Markeering D 6 17 S67)
[/quote]
Valmistaja - Königliche Munitionsfabrik, Dresden. Valmistatud 1917. aastal. Hülsi materjaliks messing vasesisaldusega 67%.[/quote]


Tänud! :)

Tundub , et see messingi ja vasesulam eriti vastupidav :roll: , kuna hülss peaaegu nagu uus ,ei oksiidi, ega midagi.Kohati isegi läigib!

[EOD]

Messing ehk valgevask ongi vasesulam, täpsemalt vase ja tsingi sulam.
Säilivus sõltub keskkonnatingimustest. Agressiivne keskkond "sööb" tsingi sulamist ära ja hülsid muutuvad vase värvi punaseks.

[BOMBARDIER]

Sai paar päeva tagasi leitud hülss ,millel minu jaoks tundmatu tootja markeering, täpselt nagu Enfieldi hülss , aga markeering teine.



http://i52.tinypic.com/2liju4z.jpg

Hülsi põhjal peal markeering: AVE 3-18 S 7.70 (pildi pealt pole hästi näha)

http://i52.tinypic.com/2hp7s3t.jpg

Ette tänades!

[uusmario]

AVE tähendab Atelier de Construction de Valence, ehk siis tegu Prantsusmaal valmistatud moonaga. Valmistatud 1918.aasta 3.dekaadil, üldse mitte levinud, AVE märgistusega toodeti neid padruneid alla aasta.

[BOMBARDIER]

Ise ka otsisin netist infot , aga tulemusteta, ja pidin alla vanduma!

Et siis tegu haruldaste asjadega?



Terv! B