www.militaar.net

Jääkaru.

Täpsustan, kajakasupp?

Õige vastus ei ole kõlanud, kuigi üks akf vähemalt mõtleb õiges suunas. Ütleme nii, et polaarsete avastusretkede kontekstis oli see söömaaeg ja seda tinginud olukord mõneti ebatavalised.

Pakuks siis, et kohtuti kellegagi, kellel oli pakkuda midagi eriti head/paremat. Kas suund õige?

Surnud looma või linnu liha

Surnud linnu liha. Kalkun.

Ei, kõik mööda. Homme samal ajal postitan vastava kirjakoha, kui keegi seda enne mind ei tee. Nii haritud seltskonnas tõenäoliselt siiski keegi teeb

Poolakate Centkiewiczite kirjutatud raamatus on viimasena mainitud "pemmikaniga hernesupi sees keedetud kajakaliha." Nanseni enda kirjutatud raamatut ei ole paraku käepärast.

bodom kirjutas:Üks raamat siin.

See raamat on ka maakeeles olemas. Fridtjof Nansen "Suuskadel läbi Gröönimaa." Eesti Entsüklopeediakirjastus 1996.

Kusagil oli see koht kus eskimonaine pakkus Nansenile kohalikku delikatessi - pihutäit täisid? Nomaeitea, Nansen ja Sverdrup olid kõvad mehed küll, aga kas nii kõvad, selles julgen ma küll kahelda.

Sam Beaver kirjutas:Kusagil oli see koht kus eskimonaine pakkus Nansenile kohalikku delikatessi - pihutäit täisid? Nomaeitea, Nansen ja Sverdrup olid kõvad mehed küll, aga kas nii kõvad, selles julgen ma küll kahelda.

Mida kõike ka elus teada ei saa... Hea veel seegi, et peotäit siseparasiite ei pakkunud . Vahemärkusena, need sealsete alade elanikud kasutavad ise endi kohta väljendit "inuit". "Eskimo" tähendab nende keeles "toore liha sööjat" ja on umbes sama mis USA mustanahalisele "niggar" öelda. Kusagilt on nii meelde jäänud.

Niisiis, kuna eile õhtul oli vaja hakata peatselt saabuvat sünnipäeva tähistama, postitan kirjakoha nüüd.

Nansenil ja Sverdrupil oli kiire edenemise ja kõrge enesedistsipliini tõttu tekkinud suhteliselt harvaesinev probleem - neil oli kaasa võetud head-paremat matkatoitu üle, kuid Godthaabis oleks see iseenesest mõista väärtusetuks muutunud. Niisiis:

Kui lõuna oli olnud lukulluslik, siis ei olnud seda õhtusöök mitte vähem. Esimest korda "Jasonilt" lahkumisest saadik sõime oma kõhud täis leiba, võid ja maksapasteeti. Eriti tublisti tegime au võile. Ja magustoiduks oli nii palju lihapulbrišokolaadi, kui süüa suutsime, ja see ütleb juba midagi. Leidsime, et need tahvlid, paksult võiga kaetult, maitsesid suurepäraselt. Selle juurde jõime vett suhkru ja sidrunimahlaga ja tegime kõik, mis meie võimuses, et midagi sellest, millega me nii kaua kokkuhoidlikud olime olnud, ei jõuaks inimeste juurde, kellele see oli täiesti väärtusetu.

Õige vastus paksus kirjas - lihapulbrišokolaad võiga.

"Suuskadel üle Gröönimaa" - Tallinn: EEK 1996, 266.

Auväärt kopraonu oli seda vist ainsana lugenud, kuid ammu aega tagasi?

Küsimise järje annan vabaks.

sadist kirjutas:Tundub pigem nii, et neil oli midagi kaasas " mustadeks päevadeks" ja see võeti tõesti viimases hädas menüüsse alles. Näiteks šokolaad. Peale kajakaid, rebaseid ja tooreid kalu päris hea vaheldus.

Šokolaadi pakkusin mina tegelikult ja see on lihapulbrišokolaadile igatahes lähem pakkumine kui kopraonu pakutud kajakad ning täid Šokolaad on tegelikult ikka šokolaad, põhimõtteliselt pole vahet, kas pähkli-, piima- või lihapulbrišoks.

Aga las ta jääb, head küsimust mul pole ka hetkel.

Ma siis küsin.
Robert Peary väitis et just tema jõudis põhjapoolusele esimesena. Ometigi pole tema pooluselejõudmine kunagi teaduslikku kinnitust saanud, kaheldud on tema navigatsioonioskustes ja retkele kulunud ajas jne. Kes oli aga esimene polaaruurija kelle ekspeditsiooni põhjapoolusele jõudmine siis ka kinnituse on saanud? Pean siinkohal silmas nö. "jalgsiekspeditsiooni." Lennuvahendeid ja lumesõidukeid kasutades oli poolusel enne seda üsna palju kordi käidud.