www.militaar.net

Ebaefektiivsuses jõuti isegi niikaugele, et näiteks kartulit pidid koristama koolilapsed.

Käsitsi kartuli koristamine rootori ja saputaja järel ei olnud tingitud mitte mingist ebaefektiivsusest, vaid mulle arusaadavalt täiskoristust tegevate masinate nappusest (taoline asi oli NSVL-s igiomane, särk oli hea soe, aga püksid sitsist).

aitähh!

aga muidu oli jah nõuka-ajal kõiki autojuppe vabalt poest saada, et esimese märkamise peale sai iga vidina ära vahetada. tegelikult tuli enamus kraami žiguli teeninduse laost koos vahetuse hinnaga nihverdada, tööde järjekorrad olid nii pikad, et löögile niikuinii ei pääsenud.

Siiski tuleb tõe huvides märkida, et autod olid tollal täiesti normaalses korras ja suurte järjekordadega VAZi teenindusele eksisteeris hulka alternatiive.
Mõistagi tuli osi varuda ja ette osta, aga jutt sellest, et liikusid ringi liiklusohtlikud autod, kuna midagi polnud saada, on järjekordne ennu liialdus.

Tõsi on muidugi see, et mossega oli asi märksa lihtsam, sest ENSV ametiautode park oli mosse-põhine ja nende osi oli nt EPT süsteemis virnas (ja võimalik pudeliga saada).
Zigulid praktiliselt ametiautodena ei kasutatud (ainult mõningad kolhooside Nivad 80ndatel) ja sestap oli tollaste kõverate kanalite kasutamine keerulisem.

"aga jutt sellest, et liikusid ringi liiklusohtlikud autod, kuna midagi polnud saada, on järjekordne ennu liialdus."

mitte et ma oleks midagi sellist väitnud, aga selline tõlgendamine pole siin teemas uus.

loomulikult toimus ka siis autode tehniline ülevaatus, tunduvalt lihtsam kui praegune, aga siiski.

Ja arvad, et nõuka aegsed masinad koos pohhustlike juhtidega ei jätnud tükati poolt saaki maha?

Kordan ka seda, et need kümned tuhanded eestlased, kes 1987-1992.aastatel selgelt väljendasid ennast erinevatel üritustel ja keda ka kilomeetrite kaupa on jäädvustatud filmilindile, esindavad massiliselt ka tollaseid kolhoosnike. Kas nad nõudsid korra ja süsteemi muutust heast elust lähtuvalt?

Kas ma olen kuskil väitnud, et elu (tervikuna) oli kolhoosiajal ja maal parem kui meil täna (või nagu seda laulval revolutsiooni loodeti)?
Vastus sellele küsimusele oli, on ja jääb: EI OLNUD.

Mille vastu ma siin õiendan, on (muuhulgas sinu) selged liialdused teemadel "maaelu hävitamine" "nälg" ja "tootmisjääkide söömine". Mis lihtsalt pole faktiliselt kinnitatavad.
Nii lihtne see ongi.

Tervikuna olid ENSV ajal mõned aspektid paremini, osa neist oli taotlusliku tegevuse tulemus (näiteks noorte kehaline võimekus - meenutame neid VTK märke ja norme, mida täita tuli, tõsine massispordi rahastamine), osa aga protsessi "kõrvalkahjud" - näiteks tagatud minimaalsest heaolust tingitud suurem kindlustunne homse suhtes.

Pomogajem disgrafikov

Mille vastu ma siin õiendan, on (muuhulgas sinu) selged liialdused teemadel "maaelu hävitamine" "nälg" ja "tootmisjääkide söömine". Mis lihtsalt pole faktiliselt kinnitatavad.

Sina ei ole rääkinud tootmisjääkidest või näljast, kuid oled üks neist liialdajatest siin.

"Maaelu" ja "elu maal" lähevad sul jälle mõistetena segi. Nagu väiksel lapsel, kes tunneb üksikuid sõnu, saab seetõttu mõnikord aru lausetest, kuid ei suuda loetu mõttest siiski üldse aru saada.

Kui siin keegi midagi sassi ajab, oled see sina ise, millele juba üks ajaloolane ka su tähelepanu ennist juhtis.
Maaelu hävitamine on selgelt mõiste, mille soovitav lõpptulemus on maapiirkondade tühjaks jäämine ja metsa kasvamine.
Mis näiteks väljenduks toodangu lõppemises ja üldises näljahädas Eestis. Mida tõendatult ei juhtunud.
Selleks ei piisanud sellest küüditamiseks, vaja olnuks vist katk lahti lasta või sm Kurtsatovi viimased leiutised siin ära proovida.

Mõistagi tuli osi varuda ja ette osta, aga jutt sellest, et liikusid ringi liiklusohtlikud autod, kuna midagi polnud saada...

Vaidleks pisut vastu- liikusid siis ja liiguvad ka praegu, kuna inimloomus on nagu ta on, eksisteerib päris suur seltskond, kes paneb autole käe külge alles siis, kui see ta tee peale jätab. Ja muidugi eksisteerivad ka tõepoolest ekstremaalsed juhtumid. Paar nädalat tagasi nägin näiteks muidu päris sileda väljanägemisega tänapäevast autot, millel samuti esiratas lääbakil koopas. Teeme nüüd sellest siis millise järelduse? Samas ei juhtunud mulle vene ajal mäletamist mööda küll rohkem köie otsast autosid ette kui tänapäeval puksiirteenistuse töömasinaid. Seda võin oma 15 aastase automajandis töötamise kogemuse alusel päris julgelt väita. Toona võis auto lappimine varuosade puuduse taha jääda, tänasel päeval rahapuuduse taha. Pean siiski jälle taas oma kogemusest tõdema, et vaatamata ikka päris priskele aastaläbisõidule (ca 30-35 000 km) ei jätnud minu vene auto mind kordagi tee peale. Ja polnud ka mina kõige hoolikam masina eest hoolitseja. Ning uuemal ajalgi on seda 20 aasta jooksul vaid kord juhtunud.

ei jäänud ka me teepeale siin toodud juhtumis.

lihtsalt peale adavere tuulikut jooksis ratas maanteekiirusel koopasse, mina tõmbasin rahulikult teeserva ja tegime kohapeal auto korda ning liikusime samast punktist edasi. keevitust küll kaasas polnud, aga selles osas sai abi adavere v.i. lenini nimelise sovhoosi töökojast.

aga siiski on selles jutus üks konks, mille masinamehed võiks läbi hammustada, seni on aetud teemavälist poliitikat.

Küsimus selles, et auto on muutunud suhteliselt kättesaadavamaks ja seepärast on autoomanike (või tänapäeval valdajate) hulgas tubli annus neid, kes tegelikult ei suuda autot ohutul viisil ülal pidada. Tallinnas TTÜ uue ühika ees Üliõpilaste-Akadeemia ristis võte imetleda ühte halli endist eluohtlikku Opelit justnimelt sellise probleemiga, mis seisab seal juba vähemalt kuu aega, üks esiratas põiki koopas, katkiminev osa vast 20 eurose hinnaga.

Idikaid, laisku ja lohakaid on iga korra ajal.

OnuEnn kirjutas:ei jäänud ka me teepeale siin toodud juhtumis.

lihtsalt peale adavere tuulikut jooksis ratas maanteekiirusel koopasse, mina tõmbasin rahulikult teeserva ja tegime kohapeal auto korda ning liikusime samast punktist edasi. keevitust küll kaasas polnud, aga selles osas sai abi adavere v.i. lenini nimelise sovhoosi töökojast.

aga siiski on selles jutus üks konks, mille masinamehed võiks läbi hammustada, seni on aetud teemavälist poliitikat.

Pane küsimus õigesse teemasse, seda teemat siin ei pruugi enam paljud jälgidagi...

http://www.militaar.net/phpBB2/viewtopi ... st#p246460

Leidsite endale teadmata järgmise asja, mis N liidus hea oli: olude sunnil pidi autoomanik tehnikat ise tundma, ilma selleta polnud tollal autopidamine eriti võimalik. Enn kah pidi nagu näha. Ja mis kõige koledam - tehnika ja rauatöö tundmist (armee vajadusteks) lausa finantseeriti ennenägematus ulatuses igasugu auto-, mudeli,- moto- jne klubide/klasside ning ALMAVÜ süsteemi kaudu. 90ndatel sündinud autoomanik teab ülduhul parimal juhul õlivarda asukohta. Selline algse tehnikahariduse levik on ka põhjuseks, mis tihtipeale eestlased N.armees tehnika peale sattusid (eriti hinnas olid vennad, kes tehnikumis/kutsekas mingit sellist ala õppinud olid).

Meie maa-kolhoosis oli lausa kohalik autoklubindus (kardiring+rallimeeskond) ja rallidele pandi välja 2 meeskonda.
Kogu poisikluttide kari, mina sealhulgas, käis seal uste ja akende taga nillimas ja arutamas, kumb Zigull seekord parem tuleb.

"Pane küsimus õigesse teemasse, seda teemat siin ei pruugi enam paljud jälgidagi..."

see küsimus oligi pigem väiksemale ringile ja egotrippimine, kui üldsust huvitav globaalne probleem. niisiis, kallid n-liidu olude tundjad, mis selles jutus ei klappinud?

võib ka muidugi tunnistada, et ei tea vastust. see pole mingi häbenemise asi.

"Leidsite endale teadmata järgmise asja, mis N liidus hea oli"

see on vaieldav, kas selline sundkompetentsus oli hea või mitte. aga kahtlemata oli n-liit huvitatud tehnikaspetsialistidest sõjaväe tarbeks ja nii õnnestus tehnikasporti riigi rahaga arendada. isegi raadioklubis käidud.

"Enn kah pidi nagu näha"

ma tegin keskkoolis läbi kutselise autojuhi õppe, see oli küll mõeldud rahvamajanduse toetamiseks. oleks veider, kui me poleks autoremondiga hakkama saanud. klassiõed õppisid kaubandust, see oli samuti arvestades kitsaid olusid mõistlik ja kasulik.

Mina jõudsin vene autodega sõita ca 100 tuhat kilti ja selle aja jooksul ei läinud põhja all midagi katki.
Sestap ma kuulangi sillajuppide murdumisi nagu imejuttu.
Muidugi meil oli majas 2 põlve tõsiseid koolitatud tehnikamehi ja eks sellised kahtlased kohad tulid mõne regulaarse hoolduse-remondi käigus välja.

see on vaieldav, kas selline sundkompetentsus oli hea või mitte

Kindlasti on. Mitte ainult sõjaväele, vaid ka laiema toimetuleku mõttes.
Päris humanitaaridega kahjuks elu edasi ei lähe, kui hakklihamasinatki ei oska kokku panna.