www.militaar.net

Kusjuures nõukogude strateegilises varus säilitatav diisel pidi olema tarbitav 25 aastat pärast peale ladustamist.

Lemet kirjutas:Kusjuures nõukogude strateegilises varus säilitatav diisel pidi olema tarbitav 25 aastat pärast peale ladustamist.

Seda riiki enam ei ole juba 30 aastat.

Normid ju olid ja kehtisid.

Ilma biolisanditeta diisliga ei tohiks ju midagi juhtuda. Bensiinil, ka biovabal, on lisandid sees ja need sadestuvad pikemal seismisel välja. Kas mitte akf ASuur & Co ei kasutanud kuskil lumehangest leitud tünnidest diislit.

Nendel Euroopast pärit diiselveokitel, mida meil KV ostnud on, oli paagis koos diisliga mingi lisand küll, mis lõpuks settib paagipõhja sellise musta sogana, mis hakkab uue kütusega lahti pesemisel mitmesuguseid probleeme tekitama. Muidugi meile tulid need autod sellises vanuses (30+ a), et selline kütuse säilitus ei pidanudki kauem kestma.

Olen ise teeääres seda mersu "kümneka" klaasist filtrit korra puhastama pidanud.

smr kirjutas:

Taaniel Tina kirjutas:Kütusevarud on mahutites ja seda ei kasutata jooksvaks tarbimiseks vaid ongi varu, mida kasutada ei tohi. Riik maksab terminalile selle hoiustamise eest tasu.
Tavaliselt on minu teada need mahutid tolli poolt plommitud, kuna see on aktsiisivaba kütus seal mahutites. Seega lihtsalt niisama keegi ei võta sealt midagi tarbimiseks.

Kas kütust ei roteerita vaid ongi näiteks 7 aastat vana diisel kuskil vaadis? Mu tuttavad kütusefirmade töötajad ütlevad, et meil tanklas müüdava diisel tuleks ~6 kuu jooksul ära tarvitada.

Kui tihti te oma kütusevaru roteerite?

Mul on ka meelde jäänud, et tankla diisel hakkab oma omadusi kaotama peale 6 kuud hoidmist. Mis muidugi ei tähenda, et ta on kohe kasutuskõlbmatu.
Omaduste halvenemise põhjus peitub kogunema hakkavates madalmolekulaarsetes oksüdeerimisproduktides (hüdroperoksiidid, alkoholid, karbonhapped jt). Nendest moodustuvad esterdamis-, kondenseerimis- ja polümeriseerimisreaktsioonides kõrgmolekulaarsed ühendid, mis põhjustavad setete ja vaikude teket kütusesüsteemis. Setted saastavad kütusefiltreid ja avaldavad negatiivset mõju kõrgrõhukütusepumpade tööle. Mootori töö käigus ladestuvad vaigud pihustite ja sisselaskeklappide kuumadele pindadele, mis põhjustavad kütuse ebaühtlast etteandmist ning seetõttu suitsumist ja heitgaaside toksilisuse kasvu suurendatud kütusekulu juures.

Kel huvi loeb siit edasi "Diislikütuste omaduste muutumise uurimine nende pikaajalisel hoiustamisel"
https://digikogu.taltech.ee/et/Item/8cd ... 3d17c633ab

Protsesse kütuse hoiustamisel saab lisandite ja hoiustamistingimustega suunata. Kas hoiustamist on võimalik pikendada 25 aasta peale, selles ma kahtlen. Ja miks seda üldse vaja peaks olema?

Seal nõuka strateegilistes (aga ka muude maade) varudese leiduvasse kütusesse võis olla lisatud midagi, mis selle säilimist pikendas, kuigi ehk näiteks mootori eluea hinnaga. Või see "miski" filtreeriti sealt väljavõtmisel välja. Ja sõja ajal ei eeldanud keegi autolt sadu tuhandeid läbisõitu.

Sõiduautol on mul olnud täis paak biosolgi-eelset 98-t 10 aastat järest garaazis, käivitus poolest pöördest ja selle paagi ärasõitmisel mingeid anomaaliaid ei esinenud (ülevaatuse heitgaasitestis oleks pidanud hiljemalt avalduma). Tõsi, tegemist oli euro-eelse sissepritsemootoriga, millel andureid napilt.

Täis paak seepärast, et paagis poleks vabu pindasid, kus temperatuuri muutumisel tekiks kondentsi ja koos sellega roostetamist ja vett. Tuleb päris kurguni täis kallata, auto kallaku peal, paagi täitmisava kõrgemal, et tõesti täis saaks.

Energiaallikate arutelu liikus siia: http://militaar.net/phpBB2/viewtopic.ph ... &start=200

strateegiline sõdur kirjutas: Mul on ka meelde jäänud, et tankla diisel hakkab oma omadusi kaotama peale 6 kuud hoidmist. Mis muidugi ei tähenda, et ta on kohe kasutuskõlbmatu.
Omaduste halvenemise põhjus peitub kogunema hakkavates madalmolekulaarsetes oksüdeerimisproduktides (hüdroperoksiidid, alkoholid, karbonhapped jt). Nendest moodustuvad esterdamis-, kondenseerimis- ja polümeriseerimisreaktsioonides kõrgmolekulaarsed ühendid, mis põhjustavad setete ja vaikude teket kütusesüsteemis. Setted saastavad kütusefiltreid ja avaldavad negatiivset mõju kõrgrõhukütusepumpade tööle. Mootori töö käigus ladestuvad vaigud pihustite ja sisselaskeklappide kuumadele pindadele, mis põhjustavad kütuse ebaühtlast etteandmist ning seetõttu suitsumist ja heitgaaside toksilisuse kasvu suurendatud kütusekulu juures.

Kel huvi loeb siit edasi "Diislikütuste omaduste muutumise uurimine nende pikaajalisel hoiustamisel"
https://digikogu.taltech.ee/et/Item/8cd ... 3d17c633ab

Protsesse kütuse hoiustamisel saab lisandite ja hoiustamistingimustega suunata. Kas hoiustamist on võimalik pikendada 25 aasta peale, selles ma kahtlen. Ja miks seda üldse vaja peaks olema?

Viidatud uuring kirjutati 2008 aastal, kui müüdavale kütusele biolisandeid veel ei lisatud.

Tänapäeval juhtub pool aastat seisva tehnikaga nii:
https://pollumeheteataja.ee/uudis/2019/ ... u-puhtust/

Mujal maailmas, kus kogemused biolisanditega pikemad, kasutatakse näiteks veesõidukite ja väikemootorite ületalve hoiustamisel kütuselisandina spetsiaalseid mürke mis vähendavad elu teket kütuses:
diisel: https://www.motonet.ee/et/toode/387671/ ... ine-250-ml
bensiinile: https://www.motonet.ee/et/toode/387668/ ... ine-250-ml

Mitte ammu tegin päringu kütusemüüjatele, et: "Millist kütust võib nende tanklast tankida pistikhübriidi paaki autot kahjustamata, kui autot tangitakse kord 6 kuu tagant?". Kuigi Neste vastus oli kõige optimistlikum, siis põhiline soovitus oli ikka tihedamalt tankida.

Kui sa selle hübriidiga sõidad, aga kütus loksub paagis kaasa, siis pole karta midagi, auto liikumine segab seda piisavalt, 6 kuuga midagi hapuks ei lähe.

Too biolisand seob vett ja vesi raskema ollusena tikub isegi loksudes paagi põhja vajuma. Pooltühja paagi korral muidugi kondensaat ka.

Kapten Trumm kirjutas:Kui sa selle hübriidiga sõidad, aga kütus loksub paagis kaasa, siis pole karta midagi, auto liikumine segab seda piisavalt, 6 kuuga midagi hapuks ei lähe.

Loksumisega suureneb kokkupuude õhuga ja kiireneb oksüdatsioon.
Mul on harva kasutatav hobisõiduk, mille paagis olev originaal pump maksab 2500eur ja olen seda korduvalt väljavahetanud.
Pump mitte ei "kulu ära", vaid ei suuda pärast pikemat seismist "halvas bensiinis" mootori tööks vajalikku rõhku (12bar) väljastada.
(Tegu on ökonoomse, otse silindrisse bensiini pritsimise eripäraga, et vajab kõrgemat rõhku ja probleem (konkreetse masinaga) on üle maailma levinud kus masinat kasutatakse ainult suvel. Tehnoloogia:
https://www.google.com/search?q=Gasolin ... 93&bih=526 )

Some kirjutas:Too biolisand seob vett ja vesi raskema ollusena tikub isegi loksudes paagi põhja vajuma. Pooltühja paagi korral muidugi kondensaat ka.

Teoorias on see nii, aga olles ise korduvalt pikalt läbikülmunud (alla -10C), tavakasutuses olnud auto paaki kätt pistnud, siis leiab sealt erineval kõrgusel olevad väga terava servaga jäälehed mis lõikavad kätt.
Jäälehed võivad olla terve paagi kõrguses.

Jää ja diiselkütuse tihedused on üsna üksteise lähedal. Ma ei suuda hetkel leida, mis on diiselkütuse tihedus näiteks -20C juures aga loogiliselt võttes temperatuuri alanedes kütuse tihedus kasvab, samas kui jää oma jääb samaks. See on puhtalt minu spekulatsioon ja ma ei pretendeeri absoluutsele tõele.

Loksumisega suureneb kokkupuude õhuga ja kiireneb oksüdatsioon.
Mul on harva kasutatav hobisõiduk, mille paagis olev originaal pump maksab 2500eur ja olen seda korduvalt väljavahetanud.
Pump mitte ei "kulu ära", vaid ei suuda pärast pikemat seismist "halvas bensiinis" mootori tööks vajalikku rõhku (12bar) väljastada.
(Tegu on ökonoomse, otse silindrisse bensiini pritsimise eripäraga, et vajab kõrgemat rõhku ja probleem (konkreetse masinaga) on üle maailma levinud kus masinat kasutatakse ainult suvel. Tehnoloogia:
https://www.google.com/search?q=Gasolin ... 93&bih=526 )

Kui tegemist on Mitsubishi GDI mootoriga, siis see on üks väheseid autosid, millele ei lubata etanooliga bensiini.