www.militaar.net

Vaevalt üldse selliseid panku oli, kes mingilgi moel Venemaalt lähtuva rahapesuga seotud polnud. Näita mulle sellist pankurit, kes kergesti saadud ülisuure raha peale nina krimpsutab ja sellest loobub.

Ühel hetkel pidi see mädapaise ju lõhkema,eks ole ju selge,et see varastatud raha Venemaalt sai liikuda läbi kahe piirkonna.Kas läbi Baltikumi ja Soome või läbi mõne endise sotsialismimaa,näiteks Tsehhi-Slovakkia-Ungari.Kui meie piirkonna nn.vahendajateks on suured Skandinaavia pangad,siis pole vist eriti palju taibata,et teise piirkonna rahapesu nõõrid võivad olla sakslaste ja austerlaste käes.
Mis aga toimub on muidugi huvitav.Ilma USA Keskpanga surveta,usun ei oleks asjad hakanud liikuma,mis eeldab seda,et edaspidi on väga raske Venemaa oligarhidel Baltikumi rahapesuks kasutada.

Kriku kirjutas:Nordea kohta tuleb õhtul rahapesu-uudis. Aktsia juba kukub.

Nordea pangas pesti Vene ja Ukraina oligarhide Leedu pankadest tulnud raha
https://arileht.delfi.ee/news/uudised/n ... d=85506985

Andmeleke pärineb Leedu Ukio Bankast ja Snoras Bankasest. Järeldused on tehtud neid panku läbinud maksete analüüsimisest uurivate ajakirjanike organisatsiooni OCCRPs olevat infot kõrvutades. Lisaks maksedokumentidele on analüüsitud ka ettevõtete dokumente ja emaile. Need materjalid pärinevad aastatest 2005-2017.
Troika rahapesuskandaal on saanud nime Venemaa kunagise suurima investeerimispanga Troika Dialogi järgi. Tuvastatud on nii skeemipuhuja kui ka kasusaajad. Leedu pankade info sai kätte Leedu uudiseportaal 15min.lt. Andmed on pärit mitmest allikast ja kujutavad enast ajaloo ühte suurimat pangainformatsiooni leket, kus on kajastatud enam kui 470 miljardi dollari ulatuses rahaliigutusi, mis toimusid 233 000 ettevõtte poolt algatatud 1,3 tehingus.

https://majandus24.postimees.ee/6546181 ... ielik-jama

Tasub lugemist. 100 000 on siis tulutult taevasse lastud...

Lemet kirjutas:https://majandus24.postimees.ee/6546181 ... ielik-jama

Tasub lugemist. 100 000 on siis tulutult taevasse lastud...

Noh, eks Noobil on kah vist natuke oma huvisid mängus. Aga ta ka eskib. Sest kui keegi viitsib arvutada, kui palju 0,5 l õlut oleks pidanud kallimaks minema aktsiisitõusu tõttu ja kui palju ta tegelikult läks, siis on näha, et kaubandusketid keevitasid ikka päris karmilt marginaali juurde ja kas nad hakkavad seda marginaali alandama ei ole sugugi kindel. Piirikaubandus oma spetsialiseerunud kauplustega mängib mahtudele ka väiksele marginaalile, seega kui lätlased oma aktsiise oluliselt ei muuda jääb Lätist ostetud õlu ikka odavamaks.

AMvA kirjutas:

Lemet kirjutas:https://majandus24.postimees.ee/6546181 ... ielik-jama

Tasub lugemist. 100 000 on siis tulutult taevasse lastud...

Noh, eks Noobil on kah vist natuke oma huvisid mängus. Aga ta ka eskib. Sest kui keegi viitsib arvutada, kui palju 0,5 l õlut oleks pidanud kallimaks minema aktsiisitõusu tõttu ja kui palju ta tegelikult läks, siis on näha, et kaubandusketid keevitasid ikka päris karmilt marginaali juurde ja kas nad hakkavad seda marginaali alandama ei ole sugugi kindel. Piirikaubandus oma spetsialiseerunud kauplustega mängib mahtudele ka väiksele marginaalile, seega kui lätlased oma aktsiise oluliselt ei muuda jääb Lätist ostetud õlu ikka odavamaks.

Excel aitab ehk selgitada, väike järeleaitamistund.
Kauplusi (nagu ka muid ärisid) ei peeta üleval käibest, vaid brutokasumist, st. sisseostu ja müügihinna vahest.
Lihtsuse mõttes ütleme, et enne aktsiisitõusu maksis lauaviin 5 euri.
Kaupluste keskmine kate (marginaal) kangelt alkolt oli/on ca 40%, seega iga viinapudeli müügist teenis pood 2 euri.
Piimal seevastu on marginaal 5-10%, ehk 50 sendise liitrise piimapaki müügist teenis pood max 5 senti.
Seega asendamaks 2 euri, mis kadus piirile, peaks pood suutma müüa 40 l piima rohkem iga kaotatud viinapudeli pealt.
Kas rahvas hakkas mitu korda rohkem piima jooma? Ei, seega toidupoed peavad kaduma läinud marginaali laduma laiali teiste toodete peale.
Mis ongi vohama löönud toiduainete (k.a. alkohol) hinnatõusu peapõhjus, kaotatud marginaal.
Tuelb müük tagasi kodumaale, on poodidel võimalik ka teiste kaupade marginale alandada.

feuerwerk kirjutas: Excel aitab ehk selgitada, väike järeleaitamistund.
Kauplusi (nagu ka muid ärisid) ei peeta üleval käibest, vaid brutokasumist, st. sisseostu ja müügihinna vahest.
Lihtsuse mõttes ütleme, et enne aktsiisitõusu maksis lauaviin 5 euri.
Kaupluste keskmine kate (marginaal) kangelt alkolt oli/on ca 40%, seega iga viinapudeli müügist teenis pood 2 euri.
Piimal seevastu on marginaal 5-10%, ehk 50 sendise liitrise piimapaki müügist teenis pood max 5 senti.
Seega asendamaks 2 euri, mis kadus piirile, peaks pood suutma müüa 40 l piima rohkem iga kaotatud viinapudeli pealt.
Kas rahvas hakkas mitu korda rohkem piima jooma? Ei, seega toidupoed peavad kaduma läinud marginaali laduma laiali teiste toodete peale.
Mis ongi vohama löönud toiduainete (k.a. alkohol) hinnatõusu peapõhjus, kaotatud marginaal.
Tuelb müük tagasi kodumaale, on poodidel võimalik ka teiste kaupade marginale alandada.

Tubli, et viitsid mulle, lollikesele asju selgitada.
Samas juhiks su tähelepanu, et muude toidukaupade hinnad ei ole tõusnud rohkem, kui tavalise inflatsiooni jagu. Esmatoidukaupade käive on võrreldes alkoholiga tavalise toidupoe või supermarketi jaoks nii oluline, et seal toimib kettide vaheline konkurents väga edukalt ja niisama hinda juba ei tõsta.

Järelikult võetakse kadunud käibeosa suuresti tagasi neilt, kes sedasama kaupa kohapealt ostavad. Ehk siis neilt, kes alkoholi Eestist ostavad. Mis on ka loogiline, arvestades, et toiduainete hinnad on meil niigi üpris kõrged ja neile eriti otsa keevitada ei kannata.

Lemet kirjutas:Järelikult võetakse kadunud käibeosa suuresti tagasi neilt, kes sedasama kaupa kohapealt ostavad. Ehk siis neilt, kes alkoholi Eestist ostavad. Mis on ka loogiline, arvestades, et toiduainete hinnad on meil niigi üpris kõrged ja neile eriti otsa keevitada ei kannata.

Just, seda ma tshtsin öelda. aga ma ei ole kindel, et kaubandusketid väga oma marginaali langetavad, kui riik aktsiise lanegetaks.
Lisaks peaks uurima ka näiteks Noobi enda firma hinnapoliitikat. Mulle väitis igatahes üks tuttav kaubandusfirma omanik, et Tartu Õlletahse väravast Eesti firmana ostes on sarnase toote hind ilma aktiisita kallim, kui Ikla Alko1000 poes väljamüügihind.

Sel juhul oleks valitsusel üpris kena võimalus näpuga kaupmeeste poole näidata, ka kõige juhmimal oleks ju selge, et kui aktsiis langes Läti tasemele, aga hind poes mitte, siis pole aktsiisidel koos kehtestajatega erilist süüd. Ja kahtlane, kas kaubandusel jãtkub soolikat peksupoisiks jääda...

Lemet kirjutas:Sel juhul oleks valitsusel üpris kena võimalus näpuga kaupmeeste poole näidata, ka kõige juhmimal oleks ju selge, et kui aktsiis langes Läti tasemele, aga hind poes mitte, siis pole aktsiisidel koos kehtestajatega erilist süüd. Ja kahtlane, kas kaubandusel jãtkub soolikat peksupoisiks jääda...

Valitsus saaks ju sarnaselt tubakatoodetele ka alkoholile maksimaalse jaemüügihinna kehtestada.

AMvA kirjutas:Mulle väitis igatahes üks tuttav kaubandusfirma omanik, et Tartu Õlletahse väravast Eesti firmana ostes on sarnase toote hind ilma aktiisita kallim, kui Ikla Alko1000 poes väljamüügihind.

Igasugu jama pole vaja uskuda. Tartu Õlletehase väravast aktsiisivaba kaupa osta ei saa. Võiks endale selgeks teha, kuidas alkoholilt aktsiis kokku kogutakse.

Siin on vist seda mõeldud, et suurema koguse ja pikema perspektiiviga ostja saab tehasest odavamalt. Ma ei mäleta, et oli see Tartu või Saku õlletehase asjapulk , kes intervjuus väitis, et "kui üks pood (Alko1000) müüb rohkem kui terve Lõuna-Eesti Selveri kett, saab ta loomulikult soodsamalt" See oli siis kui ajakirjanduses kurdeti, et need Läti piiripoed saavad kauba tehasest palju odavamalt kui Eesti kauplused.

Õlle omahind seejuures kipub firmasaladuseks jääma kuid mingi orientiiri annab Saksamaa või Tsehhi tase. Aktsiis on seal vist madalam kuid tööjõud kallim ja 50 senti pooleliitrise pudeli eest on õiglane poehind.

Eestist õlut Soome tassida pole küll enam mõtet, hinnad on samad. Kui üldse siis võibolla lonerot. Rahvusjoogi kohver maksab Soome poes vist 50 EUR, Lätis oli, kui viimati käisin 20 ja panti maksma ei pidanud. Eestis oli sügisel samuti sinnakanti - 22-25, kuid nüüd vaatasin , et Prismas 31+ 2.40 pandi eest. Tallinki laeval on 22 (baaris 20) ja Tallink maksab ikka aktsiisi ja KM Eesti seaduse järgi kui poe kassatsekki vaadata. Millegi muu kui kaupmeeste ahnusega on selliseid vahesid raske seletada.

Viinast räägiti ükspäev raadios ja saatejuht õhkas, et kes oleks osanud arvata, et ükspäev maksab Koskenkorva viin Soomes vähem kui Eestis. Vahe pidavat olema küll vaid sentides.

2korda2 kirjutas:

AMvA kirjutas:Mulle väitis igatahes üks tuttav kaubandusfirma omanik, et Tartu Õlletahse väravast Eesti firmana ostes on sarnase toote hind ilma aktiisita kallim, kui Ikla Alko1000 poes väljamüügihind.

Igasugu jama pole vaja uskuda. Tartu Õlletehase väravast aktsiisivaba kaupa osta ei saa. Võiks endale selgeks teha, kuidas alkoholilt aktsiis kokku kogutakse.

Ilma aktsiisita osta ei saa, aga ei ole raske teha lihtne arvutus ja enda jaoks välja arvutada toote netohind. Sa sellise geniaalse lahenduse peale ei tulnud?

Ma arvan ka, et piirikaubanduse edendajal tasuks uute investeeringute tegemisel murelikumalt kiigata hoopis õlletehaste poole - kauaks poliitiliselt motiveeritud sõbralikku sisseostuhinda pakutakse.
Eespool viidatud artiklis väidab ettevõtja, et 1. märtsist tõusnud alkoaktsiis Lätis müügihinda ei mõjutanud (järelikult korrigeeriti kasumit), mis aga toimus Eestis - sisseostuhindade tõus pluss alko marginaali tõus). Nii et õigus on ka akf vanahalval, kaupmees vaadaku oma ahnet nägu peeglist.
Noop ütleb, et aktsiiside 30%-line langetamine lõpetab piirikaubanduse. 30% üksi ei piisa, tuleb ka sõbrahind ära muuta.
Läti plaanib 3 aasta jooksul alkoaktsiise tõsta kuni 35%.
https://www.aripaev.ee/uudised/2018/03/ ... oliaktsiis

See kõik ei tee olematus viga, mis aktsiisidega üllal eesmärgil tehti - liig kiirelt tõsteti liiga palju. Aktsiisitulu küll kasvas natuke, kuid jooma vähem ei hakatud.
Teiseks, kiidan piirikaubanduse ettevõtjate initsiatiivikust - tulebki olukorda kasutada ja kapitali koguda! Et siis võib-olla millalgi realiseerida mõned oma äriplaanid ka Eestis.