Kaimar Karu vastab FBs Jürgen Ligi tänasele artiklile.
=====
Kaimar Karu
1h ·
Hea rahvasaadik Jürgen Ligi kirjutab tänases Postimehes viirusest, piirangutest ning kloorist. Huvitav lugemine, kahtlemata. Lisaksin tema teesidele omalt poolt mõned väikesed täpsustused.

"[ ...] ühiskonna kunstlik kooma on nii paljudele meeldima on hakanud. Enamik inimesi pooldab veel karmimaid piiranguid, [...]"
Inimesed pooldavad ajutisi karmimaid piiranguid ikkagi seetõttu, et soovivad sellest "kunstlikust koomast" võimalikult kiiresti pääseda, mitte seetõttu, et neile piirangud või "kunstlik kooma" meeldivad.

"Mitte nakkuste hulga kiire allasurumine, vaid raskete juhtude vältimine on jätkusuutlik strateegia"
Need kaks asja käivad kergesti levivate nakkushaiguste puhul käsikäes. Tänase seisuga vajas haiglaravi 725 inimest, neist intensiivravil 71.
Ületasime ühtlasi senise kõrgeima, 14. märtsi 712/69 taseme, kuigi positiivsete testide arv on tollest ajast languses olnud.

"[...] tuleb koroona suruda kõike halvavast raskest haigusest tavaliste ebameeldivuste nimekirja"
Millegi ümberklassifitseerimine ei muuda selle sisu ning seda, kuidas me koroonaviirusega edasi tegeleme, määrab meie võimekus seda kontrolli all hoida.

"Meie tegelik probleem on hoopis teisel pool: inimeste riigi tingimusteta viroloogia kätte usaldamine, sõltumata sellest, kui palju sellel teadusega üldse tegemist on."
Viroloogia on viimaste andmete kohaselt jätkuvalt teadusharu.

"[...] teadus ei tee tegelikult praktilisi uuringuid koroonapiirangute mõjudest [...]"
Teadus ei tee, tõepoolest. Teadlased aga küll.

"Päriselus ei tehta isegi vaatlusi [...]"
Mõjude analüüs toimub päriseluliste andmete põhjal, mille kogumiseks teostatakse vaatlusi.

"[...] see ei ulatu mõju uurimiseni otsuste puhul, mida siiski tungivalt soovitatakse. See žanr on pigem poliitika."
Mõjusid on analüüsinud mitmed uuringud. Piisab teadusportaalides otsida "impact of COVID-19 restrictions" ning selle variatsioone. Väga hariv lugemine.

"Epideemiaaegses kriitika kadumises eksperimenteeritakse riikides poliitilistel ajenditel tegelikult palju ja sarnaselt, kuigi ühiskonna puhul peaks see olema keelatud."
Kriisiolukorras, kus vanad reeglid (osaliselt) enam ei tööta ning õigeid vastuseid pole kusagilt võtta, on uute lahendustega eksperimenteerimine loomupärane ning ainuvõimalik osis.

"Meie nakkuskordaja, ehkki ise kah pooleteiselt ühe alla paranenud, on järelikult aina kehvem indikaator ühiskonna riskide mõõtmisel ega kõlba ka piirangute pikendamise argumendiks sel määral, nagu on püütud väita."
Piiranguid argumenteeritakse lisaks nakkuskordajale ka haiglakohtade täituvuse ning intensiivravi vajavate patsientide hulga põhjal. Mõlemad, ma meenutan, on hetkel meie riigi absoluutses tipus.

"Teadusnõukoda ühendavad üksikud erialad, aga siiski mitte üksmeel ettepanekutes. Liikmed avaldavad avalikkuses eriarvamusi, muudavad seisukohti, vaidlevad omavahel ja teevad siis kompromisse, mis taas on otsapidi poliitika ja tuletab meelde, et otsused tuleb teha mujal."
Interdistsiplinaarsus on sellistes olukordades pluss.
Teadlastelt üksmeele nõudmine tähendaks teaduse surma.
Teaduse tegemise käigus seisukohtade muutmine on teadusele loomuomane, selle puudumine tähistaks teaduse surma.
Kompromissid pole poliitika monopol.
Otsused tuleb aga tõepoolest teha mujal.

"[...] ehkki terve mõistus ütles kohe, et rohkem ühe süsti saanuid pidurdab viirust kiiremini."
See, et ühest süstist saadav immuunsus on piisavalt kõrge selleks, et eelistada ühiskonna immuunsuse kiiremaks tagamiseks süstide pikemat vahet, selgus uuringute käigus. "Terve mõistuse" kohta on samuti läbi viidud mitmeid uuringuid, millega on kasulik tutvuda.

"Kõige suurema pessimismi juureski saaks juba 12. aprillist ühegi suure leevenduse pakkuda vähemalt ühe korra vaktsineerituile: lubada nad kloorivette ja ventileeritud ruumi ujuma. Pole tõenäoline, et nad üksteist nakataksid, ja viirusel pole neis tingimusis lootustki. Hajutamise annab teha lisaks. Ma pole siin erapooletu, aga toetun teadusele."
Kui amfiibinimene hüppab läbi suure avatud akna otse basseini, püsib terve ujulas oleku aja vee all ning lahkub tuldud teed, siis on tõepoolest tegemist madala riskitasemega tegevusega.
Kõigil muudel juhtudel määrab tegevuse riskitaseme erinevate meetmete ning konteksti koosmõju - ühiskasutusega ruumide (fuajee, riietusruum, pesuruum) suurus ja õhutatus, ujumisradade hajutatus, külastajate käitumine jms.
Kui reeglite (sh hajutamine) järgimine oleks lihtsalt kättevõtmise asi, siis poleks meie haiglates selle viiruse tõttu hetkel 725 inimest.

"Kuivõrd õpetajad on nüüd põhiliselt kaitstud, peaks püüdma avada koole. Lastele on ohtlikumaid nakkusi."
Siinkohal jäi veidi ebaselgeks see, millised kõnealusest viirusest ohtlikumad nakkused lapsi hetkel ähvardavad või kuidas ohtlikumate nakkuste olemasolu argumendiks sobib.
Koolide sulgemise oluline põhjus peitus aga laste poolt koju viidavas viiruses, mitte pelgalt õpetajate või laste kaitsmises. "Kodused kolded" ei teki tühja koha pealt.

"See on muinasjutt, et Teams on sama hea kui inimlik ja sotsiaalne suhtlus."
Neid õpetajaid või haridustehnolooge, kes midagi sellist väidaks, on väga väike hulk. Teesi näol võib olla tegemist nn "õlgmehikesega", mis rahvasaadiku repertuaari ei sobi.

"Liiga palju on räägitud restoranidest, eestlased ei ole neist sõltuvuses [...]"
Restoranidest on palju räägitud muuhulgas seetõttu, et nendes töötab palju inimesi ning neist omakorda on paljud oma karjääri alguses, mistõttu uue töö või eriala leidmine on keerukas.
Samuti, tuletan meelde, on restoraniäri oluline osis turismisektoris, mis omakorda on oluline osis meie riigi sissetulekutes (ehk selles maksurahas, mille eest ka rahvasaadikutele palka makstakse).
Teades omast käest, kui tihedad on ministrite graafikud, on mul riigi jätkusuutlikkuse kontekstis hea meel, et artikli autoril on hetkel veidi paindlikuma graafikuga amet, mis usutavasti lubab südamelähedase teema kohta juurde lugeda.