www.militaar.net

Teen nüüd postituse kasutades tänaseid Terviseameti kodulehe screenshotte. Konkreetselt olen teinud pildid testimisest, valinud Harjumaa ja Lääne-Virumaa. Sellelt on näha viimase päeva, st 28.nda testimise tulemused. Harjumaal Päevane positiivsete arv 378, neist esmaste positiivsete arv 367 ja 1339 negatiivset. Kokku siis 1706 testi, neist siis esmaseid positiivseid 21,5%. Lääne-Virumaal siis 33 esmast positiivset ja 114 negatiivset. Kokku 147 testi, neist esmaseid plusse 22,44%. Koldes on haigete esmaste protsent endiselt väga kõrge ja hõisata pole veel midagi! Kui vaadata Ida-Virut, siis hetkel on justkui 14,5% , aga seal on mõlemad näidud väga volatiilsed, ehk siis nagu on ka rohkem mingi päev testitud, nt 24., siis näit kohe 22% taha ka käinud on. Igaüks võib ise klikata ja veenduda näitudes, ei pea minu juttu kinnisilmi uskuma või eitama. Protsent kolletes pole langenud, lihtsalt on vähem teste tehtud. Aga kes testima on tulnud, siis positiivsete protsent ikka kõrge....

hjl85 kirjutas: ???? Miks peaks keegi politseile "hambusse sattuma"? Ja ei vii keegi sind mitte kuhugi isiku tuvastamiseks. Küsivad paar küsimust, vaatavad sinu fotot ja ongi isik tuvastatud. Täpselt nagu toimub see sõiduki juhi tuvastamisel kui ei ole fotoga dokumenti kaasas. Minul alati nii olnud.

Ühes asjas eksid. Piirialadel peab dokument kaasas olema. Isegi niisama omil jalul ringi kõmpides.

Jaoskonda viiakse isikutuvastamiseks kui kohapeal pole seda võimalik teha või isik ajab näpud püsti ja keeldub koostööst.

Jah, praegusel juhul pole tähtsust sel, kui palju praktikas jaoskonda viiakse, vaid selle võimaluse põhimõttelisel olemasolul.

Kriku kirjutas:Olukorrast Eesti haiglates: Gerhard Grents: patsiendid lämbuvad, arstid põlevad.

... Kõige frustreerivam on Covidi juures see, et iga päev käib seisundi stabiliseerimiseks võitlus, aga see võib mõne tunniga halveneda. Inimene, kes istus enne voodi serval, sõi, naeratas ja rääkis hooldajale oma lastelastest, karjub nüüd üle palati, ei saa aru, kus ta on, ei tea oma nime ja lisaks sellele lämbub. Ilma hapnikumaskita ei saa ta vähekestki hapnikku kätte, aga segadusseisundis rebib ta sellegi eest, sest ta tunneb, et see ahistab teda. Nii läheb seisund veel hullemaks.

Seega tuleb inimene uinutada ja oodata, kuni kopsude funktsioon piisavalt taastub, et ta jälle piisavalt hapnikku kätte saaks. Patsiendid on sellises seisundis sageli mitu päeva. Tublid hooldajad pööravad neid ühele ja teisele küljele, otsides asendit, kus kõige rohkem hapnikku verre pääseks, sest turse on kopsudes erinevalt jaotunud ja asendist sõltub sageli palju. Inimest pestakse ja kreemitatakse, isegi masseeritakse, et lamatisi vältida. Sellest seisundist ei tule kõik välja. Need, kes tulevad, ei mäletagi vahel, et seisund raskeks läks ja meditsiinipersonal teda «piinas», proovides talle hapnikumaski ette panna. Mõni aga mäletab ja tänab hiljem. ...

Kui ma aasta tagasi tõin siia samasugused kirjeldused linkidega Hiina haiglatest, siis need kadusid koheselt sest olid meie tookordse maailmapildi jaoks liiga vastuvõetamatult julmad ja "paanikat levitavad".
Kõik ka muud mujale maailma jõudnud hädad (haiglate liiga peened hapnikumagistraalid mis ei suuda vajalikus koguses hapniku voodite juurde läbi lasta, puudus hapnikuballoonidest, jne) olid Hiinas olemas.
Kuigi meil on päris hästi läinud, sest Hiina ühe piirkonna suremusprotsent oli 7%, siis jõuame kindlasti harjuda veel paljuga.

Sule sõnul pole ühe nädala tõusudest-langusest suurt järeldust võimalik teha, küll on positiivne see, et koroonasse haigestumine väheneb korraga kõigis vanusegruppides.

"Kui oleks mingis grupis tõus, näiteks noorte seas, siis see tähendaks omakorda hilisemat haigestumise tõusu vanemate hulgas. Kui langus on ühtlane, siis on põhjust loota, et üldine langus saab väljenduma ka haiglaravi vajamises," lausus Sule. https://www.err.ee/1608158953/sule-haig ... egruppides

OLAVI kirjutas:Kui ma aasta tagasi tõin siia samasugused kirjeldused linkidega Hiina haiglatest, siis need kadusid koheselt sest olid meie tookordse maailmapildi jaoks liiga vastuvõetamatult julmad ja "paanikat levitavad".

Akf OLAVI postitustest on prügikasti jõudnud 13 tükki, kevadest 2020 neist 8 ning ülaltoodud kirjeldusele ei vasta mitte ükski.

Täna on 70+% riskirühmadest vaktsineerimata. Sellised lood teevad nukraks.

Kuidas tekivad sellised "jääkdoosid", mida "kiirkorras" ainult vippidele süstida jõuab? Koomilisust ja valskust lisab olukorrale see, et "kiirestirknevale ülejäävale doosile" jõuti rahulikutl sõita Tallinnast Tartusse. Aga ju on siis 39 aastasel on seda rohkem vaja, kui riskirühmadel.

https://elu.ohtuleht.ee/1029802/katrin- ... kingituse-

Kaimar Karu vastab FBs Jürgen Ligi tänasele artiklile.
=====

Kaimar Karu
1h ·
Hea rahvasaadik Jürgen Ligi kirjutab tänases Postimehes viirusest, piirangutest ning kloorist. Huvitav lugemine, kahtlemata. Lisaksin tema teesidele omalt poolt mõned väikesed täpsustused.
"[ ...] ühiskonna kunstlik kooma on nii paljudele meeldima on hakanud. Enamik inimesi pooldab veel karmimaid piiranguid, [...]"
Inimesed pooldavad ajutisi karmimaid piiranguid ikkagi seetõttu, et soovivad sellest "kunstlikust koomast" võimalikult kiiresti pääseda, mitte seetõttu, et neile piirangud või "kunstlik kooma" meeldivad.
"Mitte nakkuste hulga kiire allasurumine, vaid raskete juhtude vältimine on jätkusuutlik strateegia"
Need kaks asja käivad kergesti levivate nakkushaiguste puhul käsikäes. Tänase seisuga vajas haiglaravi 725 inimest, neist intensiivravil 71.
Ületasime ühtlasi senise kõrgeima, 14. märtsi 712/69 taseme, kuigi positiivsete testide arv on tollest ajast languses olnud.
"[...] tuleb koroona suruda kõike halvavast raskest haigusest tavaliste ebameeldivuste nimekirja"
Millegi ümberklassifitseerimine ei muuda selle sisu ning seda, kuidas me koroonaviirusega edasi tegeleme, määrab meie võimekus seda kontrolli all hoida.
"Meie tegelik probleem on hoopis teisel pool: inimeste riigi tingimusteta viroloogia kätte usaldamine, sõltumata sellest, kui palju sellel teadusega üldse tegemist on."
Viroloogia on viimaste andmete kohaselt jätkuvalt teadusharu.
"[...] teadus ei tee tegelikult praktilisi uuringuid koroonapiirangute mõjudest [...]"
Teadus ei tee, tõepoolest. Teadlased aga küll.
"Päriselus ei tehta isegi vaatlusi [...]"
Mõjude analüüs toimub päriseluliste andmete põhjal, mille kogumiseks teostatakse vaatlusi.
"[...] see ei ulatu mõju uurimiseni otsuste puhul, mida siiski tungivalt soovitatakse. See žanr on pigem poliitika."
Mõjusid on analüüsinud mitmed uuringud. Piisab teadusportaalides otsida "impact of COVID-19 restrictions" ning selle variatsioone. Väga hariv lugemine.
"Epideemiaaegses kriitika kadumises eksperimenteeritakse riikides poliitilistel ajenditel tegelikult palju ja sarnaselt, kuigi ühiskonna puhul peaks see olema keelatud."
Kriisiolukorras, kus vanad reeglid (osaliselt) enam ei tööta ning õigeid vastuseid pole kusagilt võtta, on uute lahendustega eksperimenteerimine loomupärane ning ainuvõimalik osis.
"Meie nakkuskordaja, ehkki ise kah pooleteiselt ühe alla paranenud, on järelikult aina kehvem indikaator ühiskonna riskide mõõtmisel ega kõlba ka piirangute pikendamise argumendiks sel määral, nagu on püütud väita."
Piiranguid argumenteeritakse lisaks nakkuskordajale ka haiglakohtade täituvuse ning intensiivravi vajavate patsientide hulga põhjal. Mõlemad, ma meenutan, on hetkel meie riigi absoluutses tipus.
"Teadusnõukoda ühendavad üksikud erialad, aga siiski mitte üksmeel ettepanekutes. Liikmed avaldavad avalikkuses eriarvamusi, muudavad seisukohti, vaidlevad omavahel ja teevad siis kompromisse, mis taas on otsapidi poliitika ja tuletab meelde, et otsused tuleb teha mujal."
Interdistsiplinaarsus on sellistes olukordades pluss.
Teadlastelt üksmeele nõudmine tähendaks teaduse surma.
Teaduse tegemise käigus seisukohtade muutmine on teadusele loomuomane, selle puudumine tähistaks teaduse surma.
Kompromissid pole poliitika monopol.
Otsused tuleb aga tõepoolest teha mujal.
"[...] ehkki terve mõistus ütles kohe, et rohkem ühe süsti saanuid pidurdab viirust kiiremini."
See, et ühest süstist saadav immuunsus on piisavalt kõrge selleks, et eelistada ühiskonna immuunsuse kiiremaks tagamiseks süstide pikemat vahet, selgus uuringute käigus. "Terve mõistuse" kohta on samuti läbi viidud mitmeid uuringuid, millega on kasulik tutvuda.
"Kõige suurema pessimismi juureski saaks juba 12. aprillist ühegi suure leevenduse pakkuda vähemalt ühe korra vaktsineerituile: lubada nad kloorivette ja ventileeritud ruumi ujuma. Pole tõenäoline, et nad üksteist nakataksid, ja viirusel pole neis tingimusis lootustki. Hajutamise annab teha lisaks. Ma pole siin erapooletu, aga toetun teadusele."
Kui amfiibinimene hüppab läbi suure avatud akna otse basseini, püsib terve ujulas oleku aja vee all ning lahkub tuldud teed, siis on tõepoolest tegemist madala riskitasemega tegevusega.
Kõigil muudel juhtudel määrab tegevuse riskitaseme erinevate meetmete ning konteksti koosmõju - ühiskasutusega ruumide (fuajee, riietusruum, pesuruum) suurus ja õhutatus, ujumisradade hajutatus, külastajate käitumine jms.
Kui reeglite (sh hajutamine) järgimine oleks lihtsalt kättevõtmise asi, siis poleks meie haiglates selle viiruse tõttu hetkel 725 inimest.
"Kuivõrd õpetajad on nüüd põhiliselt kaitstud, peaks püüdma avada koole. Lastele on ohtlikumaid nakkusi."
Siinkohal jäi veidi ebaselgeks see, millised kõnealusest viirusest ohtlikumad nakkused lapsi hetkel ähvardavad või kuidas ohtlikumate nakkuste olemasolu argumendiks sobib.
Koolide sulgemise oluline põhjus peitus aga laste poolt koju viidavas viiruses, mitte pelgalt õpetajate või laste kaitsmises. "Kodused kolded" ei teki tühja koha pealt.
"See on muinasjutt, et Teams on sama hea kui inimlik ja sotsiaalne suhtlus."
Neid õpetajaid või haridustehnolooge, kes midagi sellist väidaks, on väga väike hulk. Teesi näol võib olla tegemist nn "õlgmehikesega", mis rahvasaadiku repertuaari ei sobi.
"Liiga palju on räägitud restoranidest, eestlased ei ole neist sõltuvuses [...]"
Restoranidest on palju räägitud muuhulgas seetõttu, et nendes töötab palju inimesi ning neist omakorda on paljud oma karjääri alguses, mistõttu uue töö või eriala leidmine on keerukas.
Samuti, tuletan meelde, on restoraniäri oluline osis turismisektoris, mis omakorda on oluline osis meie riigi sissetulekutes (ehk selles maksurahas, mille eest ka rahvasaadikutele palka makstakse).
Teades omast käest, kui tihedad on ministrite graafikud, on mul riigi jätkusuutlikkuse kontekstis hea meel, et artikli autoril on hetkel veidi paindlikuma graafikuga amet, mis usutavasti lubab südamelähedase teema kohta juurde lugeda.

gooligan kirjutas:Täna on 70+% riskirühmadest vaktsineerimata. Sellised lood teevad nukraks.

Kuidas tekivad sellised "jääkdoosid", mida "kiirkorras" ainult vippidele süstida jõuab? Koomilisust ja valskust lisab olukorrale see, et "kiirestirknevale ülejäävale doosile" jõuti rahulikutl sõita Tallinnast Tartusse. Aga ju on siis 39 aastasel on seda rohkem vaja, kui riskirühmadel.

https://elu.ohtuleht.ee/1029802/katrin- ... kingituse-

Vaktsineerimisest arusaavad vanainimesed on ehk juba ära vaktsineeritud ?
Selles mõttes pole 39-aastaste süstimine üldse paha, parem sutsakas käsivarde, kui raisku lasta/külmikusse seisma jääb.

Kui inimesel on motivatsioon vaktsiinisüst saada siis ta leiab ise võimaluse, et õigel ajal õiges kohas olla.
Kui motivatsiooni ei ole, käib ressurssi kulutamine veenmiste ja palumiste peale .oO milleks ?

Tooge aga vaktsiin kohale, küll me ära süstime, ütlevad perearstid, peaasi, et tänases olukorras vaktsineeritute % maksimaalselt ülesse rühiks.

R-i jaoks pole vaktsineeritu motivatsioon oluline, kui 70% täis on viirus taandumises

Kusjuures minu jaoks on vaktsineeritute protsendid segased. Kui TA ütleb, et X% õpetajatest on vaktseneeritud siis, kas see on X% õpetajtest või X% vaktsiini soovind õpetajatest? Sama küsimus riksirühmadega - Ida-Virus on vaktsineeritud kaks korda vähem riskirühma kui Eestis keskmiselt.
Ehk siis, kui palju eraldada riskirühmadele vaktsiini kui ca 40% ei soovi vaktsineerida?

kuido20 kirjutas:Vaktsineerimisest arusaavad vanainimesed on ehk juba ära vaktsineeritud ?

Nii hull see asi vast ikka ei ole...

Huvitav on see, et emale tehakse teine syst 3 nädalase vahega aga minule 3 kuu pärast. Kuid vaktsineerimise tempot peab oluliselt tõstam. Tuli/ tuleb see nädal ju 65000 doosi

hjl85 kirjutas:Huvitav on see, et emale tehakse teine syst 3 nädalase vahega aga minule 3 kuu pärast. Kuid vaktsineerimise tempot peab oluliselt tõstam. Tuli/ tuleb see nädal ju 65000 doosi

et Jaanipäevaks ühiskond korralikult avada on aprill, mai, juuni vaja teha iga kuu ca 200 000 vaktsineerimist.
Kui 70% täis võib riskirühm Putini korraldusi edaspidigi oodata, viirus on aga juba taanduma sunnitud.

Ei hakka kogu Kaimari/Some pikka artiklit kopeerima.

Kuid ühes mitmes asjas küll Jürgen Ligiga ühte meelt - on vaja hakata mõtlema avamisstrateegiatele ja võimalusel vältida sügisesi vigu.
Nii tuleks täna otsustada KUIDAS koolid avada, mitte KAS avada.
Mitte teha nii nagu sügisel lihtsalt lükates "business as usual" uksed valla. Kas paigutada lapsed eri vahetustesse, mõõta klasssiruumide õhukvaliteeti, käia koolis nt paaris/paaritutel päevadel, kuidas teha klasse väiksemaks jne jne. Ehk meil on terve müriaad variante mõtlemisaineks ja proovimiseks. Kõige lihtsam ja turvalisem on istuda kodus zoomi otsas ja mitte midagi teha.

Vaktsineeritute ja haiguse läbipõdenute suurenemisel tuleb hakata mõtlema, kuidas seda ressurssi saaks paremini tööle panna. Ei ole mõtet neid "solidaarsena" lukutaga hoida. Majandus on vaja taaskäivitada.
Täna on riigieelarve -20% miinuses. Teist aastat järjest. Iga päev "eriolukorda" on ülikallis ja koormav kõikidele maksumaksjatele. Samal ajal unistame suurematest kaitsekuludest, kõrgematest pensionitest, paremast meditsiiniteenusest jne jne. Üks ei ole teiseta võimalik.

Politseinik nähes igapäevaselt kahjusid, mida tekitab alkohol, keelustaks selle koheselt (kuiv seadus!). Sest nii oleks tema mätta otsast ühiskond palju tervem ja elujõulisem ning väheneks perevägivald, avariid jne.
Kui KV juhiks riiki, ostaks kogu vaba raha eest kaitsetehnikat, sest meid piirab suur ja hirmutav vaenlane. Kah õige - oht on vahetu ja ohtlikkust korduvalt ka tõestanud.
Viroloog/arst nähes kõiki neid COVID haigeid keelustaks kogu pandeemia ajaks kõikvõimalikud kontaktid, paneks kinni tehased jne jne. Nii väheneks haigestunute ja haiglaravi vajavate inimeste hulk.
Poliitikute asi on leida võimalikult hea tasakaalupunkt kuidas ühiskond tervikuna võimalikult hästi toimida saaks. Ja siin tuleb leidagi tasakaalupunkte eri ühiskonnagruppide vahel (asi mida kitsama eriala inimesed tihtilugu tegema ei pea).

gooligan kirjutas:Nii tuleks täna otsustada KUIDAS koolid avada, mitte KAS avada.

Vaevalt küll keegi tahab koolid igaveseks kinni jätta...

gooligan kirjutas:Mitte teha nii nagu sügisel lihtsalt lükates "business as usual" uksed valla. Kas paigutada lapsed eri vahetustesse, mõõta klasssiruumide õhukvaliteeti, käia koolis nt paaris/paaritutel päevadel, kuidas teha klasse väiksemaks jne jne.

Mõelda võib kõike, aga ma kahtlen väga, kas ükski neist võimalustest oleks realiseeritav või efektiivne. Ventilatsioonisüsteemide ümberehitus oleks vajaliku hulga raha puhul vast kõige tulemuslikum, kuid kui ikka üks pätakas teisele näkku köhib, siis levib koroona ka. Kõik nakkushaigused levivad lasteasutustest hästi. Meist paremal järjel riikides, kus võiks ju arvata, et koolid ehituslikult paremas seisus, levib ka.

gooligan kirjutas:Politseinik nähes igapäevaselt kahjusid, mida tekitab alkohol keelustaks selle koheselt (kuiv seadus!). Sest nii oleks tema mätta otsast ühiskond palju tervem ja elujõulisem ning väheneks perevägivald, avariid jne.

Ja see toimikski väga hästi ja oleks väga hea asi, kui leiduks vettpidav lahendus, kuidas vältida salakaubavedu ja isetegemist. Erinevalt amfetamiinist saab iga loll vähemalt madalakvaliteedilise alkoholi tootmisega kodus köögis hakkama. Mitte et see muidugi vähimalgi määral teemasse puutuks.