www.militaar.net

Krimmi sõda.

Õige, Krimmi sõja ajal 1855. Hooned asusid ühe jõe suudmes. Aga kes ja kus?

Slash kirjutas:Õige, Krimmi sõja ajal 1855. Hooned asusid ühe jõe suudmes. Aga kes ja kus?

Neid jõesuudmeid väga ka nüüd pole kuhu eskaadriga väga lähedale pääseks. Kui linnad välistada siis ma pakun Narva jõge ja britte

Ei, Pärnu oli.

Kriku kirjutas:Ei, Pärnu oli.

Vähemalt Briti allikate põhjal ei süüdatud Pärnu okupeerimisel ühtegi maja?

Õige jah, Pärnus saadi rahulikult hakkama ja hooneid hävitati Virtsus. Oli valesti meeles.

Tallinnat vist ainult pommitati?

Kriku kirjutas:Õige jah, Pärnus saadi rahulikult hakkama ja hooneid hävitati Virtsus. Oli valesti meeles.

Tallinnat vist ainult pommitati?

Tallinna ei tehtud ühtegi dessanti, selleks oli Vene rannikukaitse liiga võimas. 1856 kavandati uut ja võimsat maabumist, aga sõda sai enne otsa.

Tallinnas polegi ka ühtegi jõge, mida sellises kontekstis märkida ära.

Härjapea oli, aga tõepoolest, dessanti ei tehtud, vaid pommitati (ja sedagi mitte eriti edukalt).

Purtse jõe suudmes oli üks lugu, mis sobiks: http://www.tulivee.ee/tulivee/purtse-jahtsadam/

Krikult õige vastus.

Ajalehest Uus Eesti:
Purtse pommitamine Krimmi sõja ajal. Kell 11 hommikul 30. juunil 1855. s. ilmusid kolm sõjalaeva soomelahe sinetavale silmapiirile ja lähenesid Purtse rannale. Nagu pärast selgus tolleaegseist ajalehist, olid need fregatt „Arragant", korvett „Magicienne" ja kahurpaat „Ruby". Algul arvati, et laevad tahavad värsket vett jõesuust peale võtta. Ent neil oli palju kurjem nõu. Fregatt „Arrogant" heitis ankru umbes verst maad kaldast, lähemale tuli korvett ja nende vahele asetus kahurpaat Mõni hetk hiljem algas tulistamine ühe suvimaja ja rändrüütlite maja sihis. Vähesed baškiirid, kes olid kõrtsis korteris, tormasid sealt välja oma hobuste selga ja otsisid kaitset sisemaal. Ka teised elanikud põgenesid pommide eest. Kuulid põgenejaid ei tabanud. (Rahvasuus oli jutt, et üks veerev pomm ühe põgeneja tüdruku jalakanna purustanud. Kaks üheksakümnekuue naelalist kuuli läbistasid majakatuse, kuhu pärastpoole asetati mälestustahvel sõnadega: „Bombardement der Englander am 30. Juni 1855." Ka telegraaf, mis püstitatud Jo-mäele, oli vaenlase kuulidele märklauaks. Kui pommitamine jõudis haripunktile, lahkusid paadid laevadelt ja üle 100 sõduri tuli maale, kus pistsid rannavalve maja põlema. Peale selle pöörasid nad tagasi laevadele. Kella 3 ajal sõitsid laevad kaugemale ulgumerele. Nüüd tulid põgenejad tagasi, olles rõõmsad et kõik möödus nii kergesti. Õhtul tõid talupojad Purtse umbes paar kümmend kuuli, millised nad mitme versta kaugusel rannast leidnud. Ka leiti rannal hiljem üks revolver, mille inglased vist olid kaotanud. Nõnda oli siis Purtse, ehk kuidas kapten Yelverton omas teadaannes seda paika nimetab, „Port Sacki* pommitamine lõppenud. Purtse pommitamise kohta liigub rahva suus veel praegugi jutte. Üks jutt räägib, et kui mõisa saksad inglaste ilmumisel põgenenud, jäänud kaks julget töölist paigale ja lasknud sakste road, mis lauale valmis pandud ja pommitamise hirmul puutumata jäätud, omale hea maitsta. Selle eest saanud nad aga pärast ihunuhtlust, et rahva vanasõna täide läheks: Kes kõik magusad maitseb, see kõik kibedad kannatab.

Kuna admin Kriku tegeleb hetkel koronaviirusesse surnute kokkulugemisega, siis suskan kähku ühe küsimuse vahele.
Pildil on ühe kaitseliidu rühma üsna omapärane talvemüts aastatest 1994-1995, sobis kogu talvemundriga. Siiani alles.
Mis rühm? Kes oli päälik.
Eestvaadet ei pane, muidu oleks liiga lihtne.

Mismoodi see eestvaade lihtne oli? Rippus teine siin varemalt pikalt üleval.
Mina ei oska midagi isegi arvata.

Lähen ehku peale aga äkki SOG ja Ambros, kasvas ju too algupäraselt Kaitseliidust välja.

Paistab, et teema on jälle soikunud. Katsun ikka elustada.

Kes on kõige kõrgema sõjaväelise auastmega professionaalne ajaloolane, kes on kunagi Eestis tegutsenud?

Professionaalne ajaloolane = akadeemiline haridus + töötamine teadlase või õppejõuna + teaduslikud publikatsioonid ajaloo alal.

Auastme asemel võib öelda ka kõige suurema üksuse või väekoondise, mida vastuseks pakutav isik on juhatanud.