Tsitaat: Enne jõule panin siia lingi TÜ graafikule millelt võis selgelt näha Ida-Viru stabiliseerumist. Mõnele narratiiviga tüübile see ei sobinud. Panen nüüd samast allikast graafiku, graafiku parameetrid näha.
Vastus: võtsin tookord tol selsamal hetkel kah kohe selle tabeli ette. Teemaks oli Tartu suur langus, mis "ametlikus peavoolu-statistikas" justkui ei kajastu, aga antud tabel tõestavat seda ilmekalt. Kuna olen ise tartlane (ja kaks erineva riskigrupi inimest peres), siis veel eriti jälgin Tartu kohta esitatavaid andmeid, et prognoosida eelseisvat arengut ja sellest tulenevat käitumist. Tookordses postituses algnäiduna kasutatud üle 40-st näitu ja seejärel näha olev suur langus ei läinud kuidagi minu senise infoga kokku. Nn "ametlik info" oli samalt lehelt võetuna vist 34-35 ja langes siis 30-32-ni. Ametlik info tugines pidevalt suurematele päevaarvudele, et siluda summeerituna välja üksikud väljakalded ükskõik kummas suunas. Seal on üleval võimalik valida "liikuva akna suurus". Seda kasutades oli võimalik vist oli 5-päevases perioodis saada algnäiduks aga hoopis üle 40-ne, vist oli isegi 44, ja lõpuks siis vist oli isegi alla 30-ne. Kui kasutasin selle erinevaid päevade arvu, siis joonistus mulle ilusasti välja, et antud "jube hea languse tulemus" joonistus välja ainult selle tol hetkel seal postituses esitatud päevade arvu korral. Nii kui muutsin päevade arvu, nihutasin midagigi, kas vähemaks või rohkemaks, nii kadus kohe ka suur protsentuaalne erinevus alg ja lõppnäidu vahel: kas kukkus algnäit kohe 40-st alla, või siis tõusis lõppnäit kõrgemale, igaljuhul "see roosiline superlanguse pilt", mida postitaja justkui Tartule maalis, kadus. Kogu selle segaduse põhjuseks on mingid "suure saagiga päevad" ja siis seal ümber tilpnevad "väikse saagiga päevad". Need ajavad programmi/statistika sassi ja võimaldavad nii esitleda edusamme justkui kõik oleks juba hästi ja kurss muutunud, aga samas suvalise või ka järgmise (näiteks ka tänase Tartu hea saagipäeva järel) piigi korral saaks väita juba "plahvatuslikku vastupidist arengut, mis ilmnenud trendi murdmiseks nõuab koheseid täiendavaid piiranguid".
Selle asja positiivsemalt esitlemise variandile on Trumm pannud siia väga tabava nime: Eduraportöörlus. Negatiivsemana asja näitamine oleks siis ehk vast üleliigne pessimism ja paniköörlus.
Vanasti öeldi lihtsalt : "On väiksed valed, on suured valed, ja siis on statistika." See mida ma siin praegu kirjeldasin, selle nimeks on andmetega manipuleerimine. Selline praegu pidevalt toimuv andmetega ringi käimine võimaldab statistikat "kujundada" just nii, nagu kujundajale vaja on. Kui kujundaja arvates on vaja meetmeid leevendada, siis saab kasutada akent, et paar päeva on "alalaekumine" ("vaadake kui hästi meil läheb") ja siis kui tuleb litakas, siis räägitakse nagu naine oma uue kleidi kohta mehele: "Aga see on mul ammu!" Et siis tänane litter on tegelikult juba ammune üleüleüleeilne saak, et praegu on ju "ükebroo" edasi! Neid ammuseid EI PEA täna ju enam arvestama! Ja õhtul teatame, et lasemegi spordisaalid uuesti lahti, sest "ÜKEBROO JU!" Aga kui on selle kujundaja arvates vaja täiendavaid piiranguid, siis saab nende samade numbritega rahvast paanikasse lüüa, siis esitleme andmeid kuidas meil on suur plahvatus just toimunud ja kuna reovesi (käivat statistika järgi ju ikka plahvatuse ees) näitab, siis see on alles plahvatuse algus ja sellele tuginedes, et "Kaitsta meie rahva tervist siis rakendame koheselt järgmisi täiendavaid meetmeid..." jne.
Kogu see eelnev jutt näitab kui oluline on algandmete igapäevane täpne fikseerimine ja vajadusel ka nendes muutuste sisse viimine, aga mitte õigustused, et "seda pole vaja teha sest me nagunii ümmardame kõike kuidas õige(m) ja vaja on". Kõigepealt on vaja algandmed sisestada korrektselt iga päevaselt, kui ilmnevad ebatäpsused, siis tuleb teha paranduskanded ja dokumenteerida põhjused, mille alusel paranduskanded tehakse. SEE ON KORREKTSE RAAMATUPIDAMISE ALUS. Korrektne raamatupidamine on omakorda võimalikult täpse ja tõese statistika, ja nii olnu, oleva kui tuleviku olukorra analüüsimise, modelleerimise ja valitud tegevuste alus.
Nagu juuresolevalt pildilt näha, siis statistikud on nagunii suutelised nende andmetega erinevaid prognoose kokku kirjutama, aga ärgem algandmete (eba)usaldusväärsusele viidates andkem veelgi sellele hoogu ja võimalust juurde. Statistikud esitavad andmed "nõukojale" kes siis (nagu nad kinnitanud ju korduvalt on) enese ees või sees viib läbi oma "workshopi" ja jõuab enam-vähem teinekord ka eriarvamustega pikitud soovituseni järgmistele otsustajatele- VV lauale. Ja siis omakord valitsus "workshopib". Ja vat siis tulebki otsus. Ja siis, kui sa jälgid algandmeid, siis kisub kukalt sügama: kuskuradi kohast ja millistele kohvipaksudele tuginedes nüüd sellised otsused tulevad? Ja tulebki jälle üks postitus omaenese tarkusest kuskile kribada...
Ja lõppu paneks veel killu: "Õpeta nagu oma last...."
