www.militaar.net

Kirjutasin kodanike naasmise takistamisest kui nad oleksid lennu endale ise kuidagi organiseerinud.

hjl85 kirjutas:Mis puudutab EV kodanike Eestisse mitte lubamist siis palun trummil lugeda PS § 36
§ 36. Ühtki Eesti kodanikku ei tohi Eestist välja saata ega takistada Eestisse asumast.

Ühtki Eesti kodanikku ei tohi välisriigile välja anda muidu, kui välislepingus ettenähtud juhtudel ning vastavas lepingus ja seaduses sätestatud korras. Väljaandmise otsustab Vabariigi Valitsus. Igal väljaantaval on õigus vaidlustada väljaandmine Eesti kohtus.

Igal eestlasel on õigus asuda Eestisse.

Erakorralise seisukorra ja sõjaseisukorra ajal võib § 130 kohaselt § 36 lg-tes 1 ja 3 sätestatud õigusi piirata. Nii võib ErSS kohaselt Vabariigi Valitsus põhiseaduslikku korda ähvardava ohu kõrvaldamiseks kehtestada piirangud Eestisse sissesõitmisel. Samuti võidakse sõjaseisukorra ajal kehtestada ning kohaldada vältimatult vajalikke piiravaid meetmeid mh RiKS-s sätestatud alustel, tingimustel ja korras.

Sisuliselt annab Eestisse sissesõidu õiguse piiramiseks aluse ka HOS – seda juhul, kui loodusõnnetusest, katastroofist või nakkushaiguse levikust tuleneva hädaolukorra lahendamiseks välja kuulutatud eriolukorra piirkond hõlmab kogu riiki ning on kehtestatud piirangud isikute õigusele vabalt liikuda eriolukorra piirkonnas.

Novembri viimasel laupäeval torisesin Vikerraadio saates „Rahva teenrid“, et miks pole Eestis selget plaani, millised piirangud ja meetmed võetakse tarvitusele nakatumise kasvamisel tasemele X või Y.

Tehnikavidinate puhul saab alati lugeda kasutusjuhendit. Suurtes hoonetes ja ühistranspordis ripuvad seintel evakuatsiooniskeemid. Koroonakriisi puhul aga säärane õpetus puudub, kuigi epideemia mõjutab kogu ühiskonda.

Mõni nädal hiljem soovitas käitumisteadlane Mati Heidmets ERRis koostada koroonavalem: „See võiks jämedas plaanis välja näha umbes niiviisi: kui kahe nädala nakatumisnäit on üle 400, siis lähevad gümnaasiumid kinni. 500 pealt lähevad spaad kinni, 600 juures suletakse restoranid. Maakond läheb lukku 1000 piiri ületamisel. Sellesse valemisse saab veel muid elemente sisse panna, näiteks positiivsete proovide protsent või haiglasse sattunute arv.“

Tegelikult oli Eestis sellelaadne paber olemas.

Neli võtmenäitajat

Sotsiaalministeerium pidi koostama „Tervishoiusüsteemi valmisoleku plaani uute puhangutega toimetulekuks“ mai lõpuks. 4. juunil esitletigi seda Jüri Ratase valitsusele. 32 lehekülje pikkust dokumenti pole avalikkusele näidatud, kuid see ei erine laias laastus täiendatud dokumendist „Tervisesüsteemi plaan COVID-19 kriisi ületamiseks 2021. aastal“, mis riputati veebi vahetult enne jõulupühi. Vahe on vaid selles, et suve hakul esitletud kava oli märksa üksikasjalikum. See sisaldas nelja võtmenäitajat.

Esiteks: kui nakatunute arv ületab 325 piiri (ehk 25 juhtu 100 000 elaniku kohta), siis lükatakse piirangute leevendamine edasi või seatakse uusi piiranguid – kas siis konkreetses kohas või üle riigi.

Teiseks: kui 14 päeva jooksul nakatub üle 650 inimese (ehk 50 juhtu 100 000 elaniku kohta), vajab muudatusi juba tervishoiusüsteemi töökorraldus.

Tookord tundusid need arvud uskumatult suured. Suvel esines päevi, kus ei avastatud mitte ühtegi nakatumist. 3. juulil kahanes nakatumismäär tasemele 0,83. Eesti rahvas uskus, et kuri viirus, nagu teda nimetas valitsusjuht Ratas, on alistatud.

Kolmas põhinäitaja oli viimase kahe nädala jooksul nakatunute arv vanusegrupis 50+. Selle kasvamisel üle 200 pidi tervishoiusüsteem rakendama lisaabinõusid. Samuti tuli edasi lükata piirangute leevendamine ja vajadusel kehtestada uusi piiranguid.

Neljas võtmenäitaja oli 14 päeva keskmine haiglaravil viibivate Covid-19 patsientide arv. Siin oli kriitiliseks piiriks võetud 157 juhtu, mis oli esimese laine kõrgeim tase.

Eriti haavatav on meditsiin

Kõige olulisem ning ühtlasi kõige lihtsam ja odavam meede ühiskonna kaitsmiseks oli siis – ja on praegu – rahva teadlikkuse tõstmine. Enamik meist teab neid: 2 + 2 reegel, pese käsi, kanna maski, nakatudes või haigega kokku puutudes püsi kodus, kasuta HOIA äppi.

Kuid juunikuises plaanis leidus ka märksa vähem räägitud ettepanekuid. Näiteks pidid kohalikud omavalitsused kaardistama ja ette valmistama tagavarapinnad eesliinitöötajate ja karantiinis istujate majutamiseks. Samuti pidi olema valmis valvelasteaedade käivitamiseks.

Ette valmistati ka must stsenaarium ehk D, et Merko ehitab koroona­haiglateks ümber Kalevi spordihalli ja Tondi tennisekeskuse.

Plaan keskendus – nagu pealkirigi ütleb – tervishoiusüsteemi toimimisele. Pole vaja olla raketiteadlane mõistmaks, et koroonaviirus haavab eriti valusalt just meditsiini. Suure puhangu korral täituvad haiglad koroonahaigetega. Plaaniline ravi katkeb, võimendades teiste tõbede käes kannatavate inimeste muresid. Meditsiin jääb ilma oma tavapärasest tulust. Samas moodustavad kulud tervishoiule ligi seitse protsenti Eesti majandusest ehk tegemist on olulise sektoriga. Meditsiinisüsteemi kokkuvarisemise vältimiseks peab rakendama piiranguid, mis halvavad tavaelu.

Samas on eriti haavatav tervishoid ise. Meedikute puhul esineb suurem nakatumisoht. Eestis on aga õdesid elanike arvu kohta kolmandiku võrra vähem kui Euroopa Liidus keskmiselt. Eelmise aasta alguses oli meil puudu ligi 500 õde. See tähendab, et olemasolevad õed peavad rohkem tööd rabama ning neid ähvardab läbipõlemine.

Valged, hallid ja must stsenaarium

Haiglatele valmistati ette kolm stsenaariumi. Need kõik nägid ette haiglapinna jagamise nn puhtaks ja mustaks alaks.

Suvel kehtis stsenaarium A, millel oli omakorda kolm alamtaset, sõltuvalt 14 päeva nakatumise määrast 100 000 elaniku kohta. Algul kuni 25, siis kuni 125 ja lõpuks kuni 250. Sellest sõltus, kui palju tavapalatitest jääb plaaniliseks raviks: kas 30–70 protsenti, 20–40 protsenti või kuni 20 protsenti.

Kui haigestumise määr kasvab üle 250, pidi rakenduma stsenaarium B. Plaaniline ravi katkeb. Tervishoiule tekib oluline ülekoormus ja haiglate palatikorpused eraldatakse täielikult koroonapatsientide raviks.

Stsenaarium C nägi ette taseme 450 ületamist. Sel juhul ennustati tervishoiusüsteemi kriitilist ülekoormust. Koroonapatsientide tarbeks oleks eraldatud ka voodikohad taastusravis ja õendusabis.

Ette valmistati ka must stsenaarium ehk D: Merko ehitab koroonahaiglateks ümber Kalevi spordihalli ja Tondi tennisekeskuse. Nende käivitamiseks kuluks kolm nädalat, kuid eelduseks oli, et kõik vajalikud materjalid, mööbel, seadmed ja muu säärane on juba ette ostetud ja lattu ootele pandud.

Konservatiivse valitsuse liberaalsus

„100 protsenti ei saa öelda, et teine laine tuleb,“ ennustas juuli alguses terviseameti peadirektori kohuseid täitnud Mari-Anne Härma. „Aga on väga tõenäoline, et tuleb.“

Samuti teadis Eesti, et teise laine korral pole piirangutest pääsu. 27. aprillil esitletud „Covid-19 levikust põhjustatud olukorrast väljumise strateegia“ ütles selgelt, et ulatusliku teise laine puhkemisel „peame olema valmis rakendama samasuguseid või karmimaid piiranguid“.

Selle nädala esmaspäevaks oli nakatumise määr 601,44 ehk üle kümne korra suurem kui kevadise, esimese laine ajal.

Miks siis Eesti hakkama ei saanud?

Sest elu käib väga harva plaani pidi.

Poliitikud ja ametnikud jäid munema. Jah, hooldekodude külastajad ja töötajad said käsu kanda maski juba 14. septembril, kui nakatumismäär oli viimast päeva alla 25. Kuid edaspidi käitus valitsus, milles annavad tooni konservatiivsed EKRE ja Isamaa, liberaalselt. Ministrid korrutasid soovi hoida ühiskond lahti ja majandus käigus ning palusid rahval käituda vastutustundlikult.

Rahvas ei kuulanud valitsejaid.

Haigushüvituste uue korraga hilineti kuid

Ida-Virumaal kasvas haigestumine paljuski seetõttu, et inimesed käisid haigetena tööl. Niigi väikese palgaga inimesed pelgasid kaotada sissetulekut. Olukorda aidanuks leevendada haigushüvitiste maksmine juba teisest haiguspäevast. Sotsid esitasid vastava eelnõu 17. septembril. Toona oli aktiivsete nakatumisjuhtude hinnang Ida-Virumaal 77.

Ratase valitsus kiitis selle põhimõtte heaks alles kaks kuud hiljem, 19. novembril (Ida-Virus oli siis haigeid 739) ja see jõustus 1. jaanuaril, kui Ida-Virumaal põdes koroonat juba 1190 inimest.
Piirangutest ei hoolita isegi mitte hooldekodudes, kus elavad eakad ehk riskirühma liikmed. Terviseameti peadirektor Üllar Lanno sai nädalavahetusel avalikult sugeda. Sotsiaalasutuste juhtide nõukoda nõudis avalikku vabandamist, sest Lanno rääkis Postimehele antud usutluses, et hooldekodudes on isikukaitsevahendid ja tegevusjuhised, kuid neid ei kasutata.

Kuid Lanno ei ajanud pada. Eks­presski on kuulnud, kuidas ühes hooldekodus ei suutnud mitu töötajat järgida elementaarseidki hügieeninõudeid. Nad olid justkui kuu pealt kukkunud, kui terviseameti töötaja selgitas, kuidas peab kasutama isikukaitsevahendeid.

Kuhu kadus otsustamisjulgus?

Terviseamet teatas 8. novembril, et nn Narva spordikoldes on 32 nakatunut. Hiljem sai see nimeks jäähokikolle ning 3. detsembril oli seal juba 76 inimest. Terviseameti Ida regiooni juhataja Marje Muusikus tunnistas tookord ERRis, et suur viiruse levik Ida-Virumaal sai alguse just hokikoldest, kust haigus levis töökohtadesse, koolidesse, tervishoiuasutustesse ja hooldekodudesse. Aga see ei tähendanud, et kohalikul tasemel oleks huvitegevust piiratud või kinni pandud. Lõpuks pidi peadirektor Lanno oma korraldusega keelama isegi novembri lõpus Narvas toimuma pidanud koertenäituse, kuhu oodati rohkelt välismaalasi.

Alles 3. detsembril kiitis Ratase valitsus heaks piirangud Ida-Virumaa huvitegevusele.

Lõuna regiooni juhataja Tiia Luht piiras aga huvitegevust Tartu linnas ise. Ta põhjendas seda asjaoluga, et 25. novembri seisuga oli Tartus osaliselt või täielikult distantsõppel juba 28 kooli (üle 2100 õpilase ja 150 õpetaja).

Viirus levis koolides

Põhja regiooni juhtinud Ester Öpik viibis sügisel mitu nädalat haiguspuhkusel ja lahkus novembri lõpus ametist. Samal ajal kasvas nakatumine Harjumaal hüppeliselt. Terviseamet teatas 19. novembril, et lausa 82 protsenti Tallinna üldhariduskoolidest on seotud nakatumistega. Mari-Anne Härma juhtis tähelepanu asjaolule, et väga tugevasti soodustab nakatumist huvitegevus.

Osalt lahenes asi 23. novembril, kui Lanno käskis viia Tallinna ja Ida-Virumaa gümnaasiumid kuu lõpuks üle distantsõppele. „Tegemist on tervishoiualase hädaolukorraga,“ seisis tema korralduses. Ta lisas, et terviseamet kaalus isegi gümnaasiumiastme sulgemist, kuid pidas seda ülemääraseks.

Koolid üle Eesti pani valitsus kinni 14. detsembrist, veel kaks nädalat hiljem. Ka peatati siis huviharidus, seda ka täiskasvanutele.

Piirangud pole imerohi

Piirangute puhul tasub arvestada asjaoluga, et inimesed kipuvad tüdinema ega järgi neid. Eriti veel siis, kui piiranguid kehtestatakse korduvalt. Seda mainib ka Soome vastav plaan, mida Sanna Marini valitsus arutas detsembri alguses.

Põhjanaabritel on nakatumise tase mitu korda madalam kui siin, kuid Soome kolm stsenaariumi hoiatavad, et järsk kasv tuleb ka seal. Aga viivitusega: puhangu tippu saab sõltuvalt piirangutest oodata märtsis-aprillis või hoopis juunis…

Eesti valitsejad teavad samuti, et piirangud mõjuvad kõige paremini siis, kui inimesed neid ise järgivad või neid on kerge kontrollida. Saaremaad ja Muhumaad oli ju kevadel märgatavalt kergem lukku panna kui praegu Harjumaad.

Muutus ka haigus

Sügisel hakkas levima teave, et haigestumine polegi nii hull: paljud põevad seda nii, et ei pane tähelegi, ning keskmine haiglas viibimise aeg kahanes. Terviseameti veebikülg ütleb, et kui veel septembris oli see 39 päeva, siis nüüd vaid 9 päeva.

Kuigi nakatumismäär oli esmaspäeval 601, pole meditsiinisüsteem kokku varisenud. Haiglaravil viibis 412 patsienti.

Viroloogid teavad, et viirused muteeruvad. Tavaliselt sellisteks, mis levivad hõlpsamalt ja tekitavad vähem surmajuhtumeid. Inglismaal ja Lõuna-Aafrikas avastatud koroonaviiruse uued tüved nakatavadki kergemini. Eelmisel nädalal eraldas valitsus raha uue viiruse seireuuringuks. Jääb üle vaid loota, et äkki on uus viirusetüvi meie puhul laisk.

Eelmisel nädalal suri koroonaga kolm korda rohkem inimesi kui eelmisel talvel grippi

Koroonaviiruse naeruvääristajad võrdlevad koroonahaigust sageli gripiga. Gripp on aga suures pildis märksa ohutum haigus.

Terviseameti statistika kohaselt suri 2019/2020 hooajal Eestis gripi tagajärjel saadud tüsistustesse 12 inimest. Koroonaviirusega nakatunuid suri aga ainuüksi eelmisel nädalal 36 ehk kolm korda rohkem. Intensiivravi vajas eelmisel talvel gripi tõttu 21 inimest, koroona tõttu aga viibis ainuüksi esmaspäeva hommikul intensiivravis 42 inimest.

Siiski ei tohi grippi ja teisi nakkushaigusi alahinnata. „Tervishoiusüsteemi valmisoleku plaan uute puhangutega toimetulekuks“ soovitas suurendada vaktsineerimist gripi vastu. Kui eelmise talve eel lasi end gripi vastu vaktsineerida vaid kümnendik Eesti rahvast, siis nüüd seati eesmärgiks 15 protsenti.

Valga lähedal Paju külas asuvas hooldekodus Paju Pansionaadid on 97 kliendist nakatunud 48 ja veidi üle 30 töötaja seast 11 inimest.

Valga lähedal Paju külas ..

Kapten Trumm kirjutas:Kaja Kallas ei paista sel teemal ka grammigi Ratasest jõulisem või otsustavam.
Pigem lastakse ettevõtjate kisa peale asja lõdvemaks ja asjade allamäge veeremist üritatakse summutada eduraportidega.