www.militaar.net

Vene autod olid iseremonditavad, primitiivsed, lihtsad, robustsed ja praktilised ja ületavad halbades teeoludes lääne autosid iga kandi pealt. Sellepärast kasutavad tänagi metsamehed mitmel pool vanu vene autosid, mille varuosad maksavad sandikopikaid võrreldes lääne omadega.

Vene autol olid sa ise võimeline keskmisest kõrgema tehnilise taiplikuse korral kodustes tingimustes mootori kap. remondi ära tegema. Lääne autodel ei ole sa ilma kallite spets. stendide ja diagnostikaseadmeteta midagi võimeline ära tegema ega reguleerima.
Hea tahtmise korral saad ainult kütte- , õlifiltri, õli, piduriklotsid, rattalaagri ja paar puksi ise äravahetatud.

Kapten Trumm kirjutas:
Tule Trummikene nüüd ikka maa peale tagasi. Üks keskmine auto on läinud ikka nii keeruliseks, et isegi õppinud meestel kulub vea leidmiseks tublisti aega ja nuputamist. Mis sa veel tavalisest autojuhist tahad? Üldse sulle teadmiseks, et vahepeal on tõsine tehnoloogiline revolutsioon toimunud ja ka tööpingi operaatoril peab olema rohkem teadmisi kui omaaegsel inseneril.
Üsna asjatundmatu jutt.
Need asjad, kus õppinud meestel aega läheb, võtavad auto käigushoidmiseks vajaliku töö mahust võibolla 5% ainult ja üldjuhul need ei lagune.
Sellised tegevused nagu nt pidurite hooldus/remont, käiguosa tükkide vahetamine, rataste vahetamine, pirnide vahetamine jne - ei ole märkimisväärselt keerulisemaks muutunud. Isegi lihtsamaks. Kas sa näiteks teadsid, et ketaspiduritega mosul on märgatavalt keerukamad esipidurid kui 90% tänapäeva autodest?
Nimelt sellised nelja töösilindriga nagu üsna kallil sportautol tänapäeval.
Samuti on mosu, tagaveolise lada ja volga esisild märksa keerukam kui tänapäeva sama klassi autodel.
Samuti on ära kadunud enamik reguleerimisoperatsioone, mis tollal oskajat nõudsid (igasugu karbusside, süüte ja releeregulaatorite sättimised, klapivahed, siduri vabakäik jne).

See on tüüpiline noore inimese jutt, et vene autot parandati kuvaldaga, aga vot selle uue Nissan Almera põhja all on ülim tehnoloogia, et ise ei katsudagi.
Põhiliselt tekitab tänapäeval probleeme nigel ligipääs (pisiasjadeks võta pool autot lahti ja pane õigesti ka kokku) ja tükati spetsiaalsete instrumentide vajadus (kuigi neid instrumente oli ka vene autodel).

Jajaa pläralõug, mine vaheta MB E-klassi piduriklotsid ära, ma tahks kohe näha kuidas sa seda teed.

tubli, ruublik, palk kenasti stampvastusega 6igustatud!

Kuule tatikas, võta nüüd veidi viisakamaks

Jajaa pläralõug, mine vaheta MB E-klassi piduriklotsid ära, ma tahks kohe näha kuidas sa seda teed.

Olen muide selle probleemiga kursis (võib näppupidi vahele jääda).
Samas on see konkreetne mersu üks üsna karjuv erand üldises massis. Üldiselt on põhimass täiesti konventsionaalse hüdrauliliste piduritega autod, enamasti 1 töösilinder ratta peale (mossel oli nt 4, ladal 2). Hea otsimisega leiab veel kindlasti selliseid marginaalse arvukusega erandeid (õhkvedrustused jne), üldiselt käib ikka piduriklotsi vahetamine või pidurite õhutamine samade võtetega nagu vanasti.

mx77 kirjutas:Jajaa pläralõug, mine vaheta MB E-klassi piduriklotsid ära, ma tahks kohe näha kuidas sa seda teed.

W123 ja W124 puhul peaks sellega hakkama saama iga kruvikeerajat ja mutrivõtit käes hoida oskav Nõukogude lukksepp!

rbl kirjutas:
mx77 kirjutas:Jajaa pläralõug, mine vaheta MB E-klassi piduriklotsid ära, ma tahks kohe näha kuidas sa seda teed.
W123 ja W124 puhul peaks sellega hakkama saama iga kruvikeerajat ja mutrivõtit käes hoida oskav Nõukogude lukksepp!

Jätaks uunikumid äkki mängust välja, neid võib muuseumis vaatams käia.

Kapten Trumm kirjutas:Kuule tatikas, võta nüüd veidi viisakamaks

Miks sa trummihärra kipud arvama, et sa siinfoorumis kõige vanem ja auväärsem oled? Ma olen juba teine keda sa pubeks sõimad. Arvestades sinu kirjutisi olen ma vist ikka vanem kui sina?
Ja ära topi ennast iga asja eksperdiks, ilma et sa teaks kellega sa vaidled, teed ennast lihtsalt lolliks. Mul on üle 10 aasta võidusõidumehaaniku kogemust, ja seda mitte ladade ja mossedega vaid vähe keerulisemate asjadega.

E-klass oli väga õpetlik näide, sest läheb 5 aastat veel mööda ja see tehnoloogia on massides.

mx77 kirjutas:Jätaks uunikumid äkki mängust välja, neid võib muuseumis vaatamas käia.

W124 on isegi tänapäeval oma lihtmehaanika ja vastupidavuse tõttu võrreldes uuemate mersudega paljude mersusõprade seas vägagi hinnatud masin. Ei ole tegu mingi uunikumi ega muuseumieksponaadiga!

Mulle meeldib rbl joonealune sloogan..

hetkel sobib nagu rusikas silmaauku..
kindralid valmistuvad alati eelmisteks sõdadeks..

Ja ära topi ennast iga asja eksperdiks, ilma et sa teaks kellega sa vaidled, teed ennast lihtsalt lolliks

Ma polegi ekspert, asjaarmastaja rohkem.
Aga sellest saan ma ikka üsna täpselt aru, kui keegi puusalt panema hakkab või oma juttu õigustab mingite marginaalsete näidetega.
Tõesti, on igasuguseid erijuhtumeid, mida saab lahendada ainult firma originaalteeninduses, aga neid on kogu töödest vähemus.
Vaatasin oma auto (2010 väljalase) viimast hooldusarvet, kokku ca 300 eurot (45 000 takka käiv hooldus).
Kuna autol pole servise indikaatorit, mis nullimist vajab, siis viimanegi töö, mis seal sisaldus, on teostatav hästivarustatud kodugaraazis, kui vajalikud jupid varuda.
Mootoriõli vahetus, pidurivedeliku vahetus, pidurite puhastamine, veermiku loksukontroll.
Sedasi käib mitmendat aastat, ei mingeid töid, kus "asjatundjad ajusi nikastavad".

aga kuna konksu osas pakkumisi pole tulnud ja ei tahaks seda teemat ka lõputult venitada, siis vastus on - vedru. esisilla kokkupanekul on vaja vedru vastava tõmmitsaga kokku tõmmata, et paika läheks. meil seda loomulikult teepeal kaasas polnud ja nii me võtsime selle töökotta kaasa, surusime hüdropressi vahel kokku ja fikseerisime keevitustraadiga sidudes. on see ikka kindel, et siin on tegu mitmendat põlve masinameestega?

Mis konks see on?? Pigem rumalus. Lihtsam oleks olnud ju õõts paika panna, vedru ülevalt kah ja otsida sobiv põllukivi õõtsale alla toeks. Võimalikult šarniiri ligidale. Seejärel tung alla lasta ja auto oma raskus surub vedru kokku. Kui sellest väheks jääb, võid ämma tiivanukale raskuseks istuma sättida. Või selle teise kaku, kes pildil näha. Samal põhimõttel sai tõstuki peal ju pidevalt sarniire ja õõtshoova pukse vahetatud. Toestasid õõtsa ära, keerasid ülevalt mutri lahti, kui koonus veel tihedalt hoidma jäi, lasid tõstuki paar senti kõrgemale ja äsasid käändtelje pihta haamriga, kuni lahti hüppas. Kokkupanek toimus vastupidises järjekorras- väänasid õõtsa nii kaugele kui vedru andis, lasid tõstukit seni allapoole kuni masina oma raskus asja paika vajutas ning keerasid mutri peale. Lihtne nagu värvitelekas, Watson. Ja ei mingit konksu. Paistab, et keskkoolis saadud autojuhikutse oli suht-koht pealiskaudne...

Mul on üle 10 aasta võidusõidumehaaniku kogemust, ja seda mitte ladade ja mossedega vaid vähe keerulisemate asjadega.

Mõtlesin, et kui sa lahkelt meiega oma teadmisi jagad, siis selline üsna elementaarne auto nagu Moskvits-2410 peaks olema ju nohu.
Küsin, mitu pidurite õhutusniplit on autol ja millises järjekorras kahekesi õhutamisel neist õhku välja lastakse?

(vihjeks: ära huupi vasta, see on keerulisem küsimus kui 99% täna müügil olevatest uutest autodest).
NB! teised võiks ka nuputada, vaatame siis, kumb on keerukam kas 2010 Nissan Tiida või 1982 M2140

Sho kirjutas:Mulle meeldib rbl joonealune sloogan..
hetkel sobib nagu rusikas silmaauku..
kindralid valmistuvad alati eelmisteks sõdadeks..

Kulla inimene, mis siin eelmisteks sõdadeks valmistumisega pistmist on kui igapäevane reaalsus on see, et paljud mersusõbrad eelistavad vastupidavamat ja lihtsamat W124, millest ka endal kohati ikkagi veel jõud üle käib, mitte ei pea kohe iga pisiasja pärast teenindusse jooksma? Võibolla nende üksikute mersusõprade jaoks kellel rahakott puuna seljas kasvab, kes autot ise ei remondi ja iga pisiasja pärast teenindusse ronida jõuavad pole tõesti sellel “pisiasjal“ erilist vahet.

20 aastat pole W124. mersu jaoks veel mingi vanus, et teda kohe uunikumide ja muuseumieksponaatide alla liigitada. W124. diislite puhul pole 1 mln. km. läbisõit õigete sõiduvõtete ja hoolduse korral isenesest veel mingi haruldus . Enne roostetab masinal kere ümbert ära kui mootor otsad annab. 20 aastat vana mersu läbisõit on seal kusagil 500-600 tuhat km. ehk mootoriresurss on alles poole peal!

"Paistab, et keskkoolis saadud autojuhikutse oli suht-koht pealiskaudne..."

meil oli keskkool, mitte kuvaldakool. meid õpetati mõtlema geniaalselt lihtsalt ja sealjuures turvaliselt.

ja tõstukit, millega selle kuvaldakasutamise juures autot 20cm üles-alla liigutada meil ka loomulikult teepeal kaasa polnud...

Kohe näha, et lukksepaõpe jäi seal koolis puudulikuks.
Jutt oli ju sellest, et vedru on kokku surutav ka ülemise vedrukinnituse ja alumise õõtshoova vahel, pannes õõtshoova alla nt kivi ja lastes tungrauda alla kuni auto mass pressib ise vedru kokku. Tõstukit asendab sellisel juhul tungraud.
Sellise geniaalselt lihtsa mõtlemisega ei saaks ju veoauto juures midagi teha.
Kuidas saada veoauto ratas kätte, kui suruõhk auto paakides on olemas, aga tungraud on puudu?

www.militaar.net

Kas N Liidus oli ka midagi head?

Re: Kas N Liidus oli ka midagi head?

Re: Kas N Liidus oli ka midagi head?

Re: Kas N Liidus oli ka midagi head?

Re: Kas N Liidus oli ka midagi head?

Re: Kas N Liidus oli ka midagi head?

Re: Kas N Liidus oli ka midagi head?

Re: Kas N Liidus oli ka midagi head?

Re: Kas N Liidus oli ka midagi head?

Re: Kas N Liidus oli ka midagi head?

Re: Kas N Liidus oli ka midagi head?

Re: Kas N Liidus oli ka midagi head?

Re: Kas N Liidus oli ka midagi head?

Re: Kas N Liidus oli ka midagi head?

Re: Kas N Liidus oli ka midagi head?

Re: Kas N Liidus oli ka midagi head?