www.militaar.net

Kapten Trumm kirjutas:Aga mitmel % autodest on üldse mäludega iste?

Ei tea. Kui see iste sind nii väga erutab, võid selle ära unustada. Sisu on muus.
On sul üldse aimu, kuidas üht moodsat autot tänapäeval hooldatakse? Mida tänapäevane auto endas sisaldab? Millist aparatuuri hoolduses kasutatakse?

meil oli keskkool, mitte kuvaldakool

Meil samuti. Aga üks kõva kombainer tr5aktorist ja autojuht, nagu lugupeetav on end siin esitlenud, peaks elementaarsete asjade pale ju ikka tulema.

meid õpetati mõtlema geniaalselt lihtsalt ja sealjuures turvaliselt.

Aga selleni, et tungraud=tõstuk, koolitus siiski ei küündinud. Kusjuures minu pakutud variant on tunduvalt turvalisem kuin traadiga kokkuseotud vedru.

On sul üldse aimu, kuidas üht moodsat autot tänapäeval hooldatakse? Mida tänapäevane auto endas sisaldab? Millist aparatuuri hoolduses kasutatakse?

Millest sa järeldad, et seda aimu pole?
Mul on isegi täiesti korralikult varustatud garaaz endal olemas
Ärme nüüd hakka rääkima mingist elektroonikaga mässamisest, sellega tegeletakse peamiselt Mersu, Volvo jms "kvaliteetmargi" teeninduses, lahendatakse tehase kvaliteedijamasid.
Minu autode peamine artikkel teeninduses on läbi aastate olnud mootori õlivahetus ja veermiku kontroll, ilma service indikaatori resettimise vajaduseta autodel (seda saab muide teha ka nt Boschi keskuses Türi tänaval 5 euro eest, et mitte esindust nuumata), ei ole lihtsalt mingeid muid probleeme.
Õlivahetus käis ikka nagu 20 aastat tagasi, sissevalamiskork lahti, auto üles, karterikaitse ära, väljavalamiskork lahti, õli jookseb kogumisnõusse, samal ajal filtri vahetus (filtrid on tänapäeval ka sellised papist nagu vene ajal), siis põhjakorgile uus tihend, põhjakork kinni, karterikaitse alla, ülevalt püstolist õli sisse, sissevalamiskork kinni, mootor käima. Olen sõitnud peamiselt jaapani autodega, 2-3-4 aastat liisinguaja peab vastu ilma, et midagi parandama peaks. Mingeid "aparaate" seal ei kasutatagi - jaapani tehnikal lihtsalt pole mingeid elektroonikakamme, mis on iseloomulikult nt uutele Mercedestele.

Või mis tehnoloogiat ja sõnaseletamatut asja sa ootasid? Eelmine kord vaatasin läbi akna pealt, umbes samamoodi teen ka kodus garaazis (ainult kanali peal).
Muideks, auto elektroonikavigade otsimiseks vajaliku OBD testri võib ikkaüks nendale nt osta.ee-st osta ca 100 euro eest. Päris uutele see vist ei pela, aga juba 5-10 a vanustega saab suurepäraselt hakkama.

On sul üldse aimu, kuidas üht moodsat autot tänapäeval hooldatakse? Mida tänapäevane auto endas sisaldab? Millist aparatuuri hoolduses kasutatakse?

Tegelikuses pole see "tänapäevane auto" siiski midagi eriti müstilist, millega vaid teenindus on suuteline tegelema. Asi taandub rohkem tegeleja silmavaatele ja sädemele selles vaates. Värvimistöid pole mõtet ise teha(Ja asi pole sedapalju mitte hakkamasaamises, lihtsalt selleks, et korralik tulemus kohe kätte saada ja ennast mitte hiljem tolmu mahalihvimisega poolsegaseks vaevata, on vaja sedasorti ruumi, mille soetamine õigustab end vaid igapäevasel kasutamisel). Lisaks veel automaatkastide remont, roolivõim ja roolilatt on asjad, mida laseks spetsialiseeritud töökojas teha. Aga sellised tavahoolduse teemad nagu õli ja filtrite vahetus, samuti rihmad-klotsid ning veermik on asi, millega iga vähegi tehnilise tunnetusega isainime hakkama saab. Mis siiski suurema osa hoolduste sisu ka teeninduses on. Ja mis elu põhimõtteliselt odavamaks teeb. Esindustest tuleks loomulikult kaarega eemale hoida, esiteks on tasu õigustamatult kõrge (turbo eest koos vahetusega taheti 2200 eurot, ise turbo ostes ja selle koos kõigi nõutud detailide vahetusega sai hakkama 500 eurikuga ja teiseks suurem jagu sealsetest töötajatest kahjuks üpris juhmid- nii näiteks väideti mulle Vehos tõsimeeli, et vigasaanud turbo suured detailid (võlli mutter)satuvad otseteed mootorisse. Paneb õlgu kehitama? Mind näiteks pani- millisel imelisel kombel need "suured tükid" vahejahutist läbi mahuvad??? Pirnivahetus Reno Cliol eeldas firmateeninduses 2000 kroonist arvet- endal läks aega pirnide esmakordseks vahetuseks viis tundi, järgmine kord saab ilmselt juba kiiremini. Loomulikult mitte mingi unelmate töö, aga ka mitte raketiteadus ja kohe kindlasti ka mitte ainult teeninduse rida. Nii et jah- inimene, kel oskuseks tagumikku laiaks istumisega pangaarvet kosutada, võib firmateenindusi nuumata, kel aga vähegi tehnikahuvi, koht ja võimalus sellega tegeleda, saab koduses garaažis paljud tööd ka ise tehtud.

Paraku on see tõsi, et firmaesindus, mis peaks olema kui see viimane tempel, kes kõige keerulisemad hädad lahendab, seda teps mitte ei tee, vaid seda teevad meistrimehed, kuskil pisikeses garaazis (muidugi peab teadma, kuhu minna). Eesti firmateenindustes, mis on varustatud parima ja uuema tehnika/oskusteabega, on tükati kahjuks üsna monopoolne metaliteet ja seda kalli arvega kaasnevat kvaliteeti pole. Selliste tüüptöödega saavad nad hakkama, aga kui läheb asi keerukaks, siis kui diagnostikaarvuti õiget vastust ekraanil ei vilguta, abi sealt on keerukas saada. Neid ametlike esinduste fopaasid on terve internet täis ja isegi Pealtnägijasse on neid jõudnud.

Esindustest tuleks loomulikult kaarega eemale hoida, esiteks on tasu õigustamatult kõrge (turbo eest koos vahetusega taheti 2200 eurot, ise turbo ostes ja selle koos kõigi nõutud detailide vahetusega sai hakkama 500 eurikuga

Eestis taastatakse turbosid ja müüakse taastatuid (muidugi puruks tiivikuga taastada ei anna enam) üsna mõistliku hinnaga ja päris mitmes kohas.
Samamoodi taastatakse ka kalleid elektroonikajuppe (mis pole päris kärssama lastud), nt armatuuriplokke, mis esinduses maksavad piisavalt.

teiseks suurem jagu sealsetest töötajatest kahjuks üpris juhmid- nii näiteks väideti mulle Vehos tõsimeeli, et vigasaanud turbo suured detailid (võlli mutter)satuvad otseteed mootorisse. Paneb õlgu kehitama? Mind näiteks pani- millisel imelisel kombel need "suured tükid" vahejahutist läbi mahuvad???

Mitte juhmid, vaid ebaausad ja ainult iseenda tulemuspalgale, mitte parimale töö tulemusele mõtlevad. Letitöötajad saavad küllalt arvestatava osa oma palgast vastava boonusena ja neid lausa sunnitakse kliendile võimalikult palju töötunde ja varuosi kaela määrima ja sellisele keskmisele lollile kliendile müüb selline jutt väga hästi, ainult tehnikat jagav inimene saab aru, et mutter mingitest 2 mm läbimõõduga vahejahuti elemendi pilust läbi ei mahu.

Lemet kirjutas:

... ja teiseks suurem jagu sealsetest töötajatest kahjuks üpris juhmid-

Selle koha peal meenub mulle millegipärast Smuuli "Polkovniku lesk".

Mulle meenub seda kuuldes hoopiski Eesti rahvamuistend "Kaval Ants ja Vanapagan".

Igaühel on õigus oma arvamusele. Aga huvitav oleks kuulda arutluskäiku. Kas lugupeetav väidab, et M13 mõõdus mutter paneb kolinal jahutist läbi mootorisse?? Siiski tundub, et mina pole ainuke "polkovniku leskedest", kes sedapidi arvab-

http://www.ap3.ee/?PublicationId=31503E ... code=79191

http://www.tehnikamaailm.ee/est/cars/mi ... derID=1003

http://www.delfi.ee/news/paevauudised/e ... d=25372987

http://foorum.audiclub.ee/viewthread.ph ... 387&page=3

Ja seda nimekirja võib lõpmatuseni jätkata...Enda kogemustest Vehoga ma juba rääkisin, sarjaks pisut Saksa autot- 16-klapilisel DOHC mootoriga Passatil hakkasid kuskil aastat viis tagasi pöörded ujuma. pidada tüüpviga olema. Saksa autost üks vana tuttav üles otsitud ja palutud aega asise diagnostiku juurde. Tulemuseks- hunnikus väljavahetatud detaile, päris muljetavaldav arve ja...ujuvad pöörded. Pluss diagnostiku ebaledes antud soovitus, et "vaadake endale teine auto...". Õnneks sain toona ARKI tagant töökojast abi...Olen ma's nüüd selletõttu "polkovniku lesk", et saksa auto ei suutnud viga leida ja mina neist nüüd suurt midagi ei arva?

Tere.
Kas N Liidus oli ka midagi head?
Sündinud olen 1968. Proovin midagi meenutada.
Sündisin ENSV-s kolhoosnikute peres . Vist on hea(see et, sündisin). Valida ei saanud(kas sündida või mitte).
Kolhoosi esimees sundis töölisi omale maju ehitama (mõni viiekordne oli muidugi ka). Vist oli halb.Praegu saab ju kohe valmis maja osta kui tahtmine tuleb.
Elasimegi siis oma ahjuküttega ja kuivpeldikuga (halb) majas.
Ema oli kolhoosis maaler, isa kombainer-traktorist.
Ise käisin lasteaias mille kolhoos ehitanud, iga aasta ostis kolhoos mänguasju,suuski ja jalgrattaid lasteaiale.Vist hea?
Lasteaed ja söök olid tasuta. See vist kah hea.
Lasteaeda käisin alguses jala, pärastpoole meestekaga pulga alt ca.1,5 km. See vist halb.
Vanemad said autoostuloa 1975. Enne seda koguti 5 aastat raha. See vist halb, sest praegu saab ju kohe poest auto osta kui tahtmine tuleb.
Jätkub.

Ma ei saa küll aru, millest te siin räägite.. aga väide on siis vist selline, et nagu saiamajandus, oli ka automajandus n.liidus midagi head ja tehnika viimane sõna? Igaüks võis muretult sõita, pruukimata tunda kapotialust agabradakabrat.. kui midagi juhtus, oli autoabi koheselt platsis ja lahendas probleemid?


Mina pakuksin hoopis välja, et juustud olid n.liidu aegadel tunduvalt paremad kui praegu.
Nüüd on ainult Kuninga Gouda (ja seegi vist väljamaalaste juhtimisel tehtud), ülejäänud segumasse eristab üksteisest vaid pakkekile.

Kapten Trumm kirjutas:

Eelmine kord vaatasin läbi akna pealt, umbes samamoodi teen ka kodus garaazis (ainult kanali peal).

Noh, siis oled selle asjanduse köögipoolega kursis küll. Mul jäi millegipärast mulje, et ei ole.

Siis oli väga hea, eriti võrreldes automajandusega, arvutimajandus.
Kahe 5" flopiga Robotronid.. mida sai programmeerida. Pidevalt ülekuumenevad Amstradid..

Proovi sa tänapäeval midagi veel arvuti juures programmeerida.. võimalik aga kasutu tegevus..

toidugurmaanidele - 1987 oktoober tavalises tallinna toidupoes:

https://fbcdn-sphotos-b-a.akamaihd.net/ ... 6578_n.jpg

täiendav nostalgialaks https://www.facebook.com/eestielupildis

Tere.
Jätkan siis teemat, Kas N Liidus oli ka midagi head?
Vägisi kipub tänapäevaga võrdlemiseks, aga mis siis.

Auto ja värviteleviisor ostetud, aasta oli 1975 kolisime linna elama seal läksin kooli.
Ema läks raamatupidajaks, isa MEK-i kopajuhiks.Elasime kolmetoalises MEK-i poolt antud hrustsovkas.See vist jälle paha(neljas korrus, lagi hallitas talvel,trepikojas elas üks vene joodik jne.)
Kohe hakati ka maja ehitama, mis kestis vahelduva eduga aastani 1981. See vist jälle paha, tänapäeval saab ju kohe valmis maja osta.
Peale 8-ndat klassi astusin kutsekeskkooli nr.40 kust mind nädala pärast joomise pärast välja visati. Kindlasti halb.
Edasi läksin KKK nr.25 mille ka edukalt lõpetasin. See on hea.
Kutsekas õppimise ajal küll taheti mind vangi panna(N Liidus varguste eest rahatrahviga ei pääsenud) mis oli kindlasti halb, sest tänapäeval saab paljudel juhtudel rahaga asjad korda. õnneks sain tingimisi,kool tuli käendajaks.
Kutsekoolis oli söök ja riietus tasuta. See on hea.
Õnnestus ka ühe suve EÕM-is olla kus joodi ja liiderdati palju, mis on halb. Hea aga see,et raha teenisime ligi 400 rubla mis 1985 korralik summa poisikesele.
Kutsekas saime stipendiumit 15rubla +40 mind suunanust kolhoosist. Kindlasti hea.
Komsomoli mind ei võetud ,kuna kirjutasin ankeeti elukohaks Eesti Vabariik. See on paha. Tänapäeval parteisse astuda on vist tunduvalt lihtsam.
Jätkub.

Lemet kirjutas:Igaühel on õigus oma arvamusele. Aga huvitav oleks kuulda arutluskäiku. Kas lugupeetav väidab, et M13 mõõdus mutter paneb kolinal jahutist läbi mootorisse?? Siiski tundub, et mina pole ainuke "polkovniku leskedest", kes sedapidi arvab-

http://www.ap3.ee/?PublicationId=31503E ... code=79191

http://www.tehnikamaailm.ee/est/cars/mi ... derID=1003

http://www.delfi.ee/news/paevauudised/e ... d=25372987

http://foorum.audiclub.ee/viewthread.ph ... 387&page=3

Ja seda nimekirja võib lõpmatuseni jätkata...Enda kogemustest Vehoga ma juba rääkisin, sarjaks pisut Saksa autot- 16-klapilisel DOHC mootoriga Passatil hakkasid kuskil aastat viis tagasi pöörded ujuma. pidada tüüpviga olema. Saksa autost üks vana tuttav üles otsitud ja palutud aega asise diagnostiku juurde. Tulemuseks- hunnikus väljavahetatud detaile, päris muljetavaldav arve ja...ujuvad pöörded. Pluss diagnostiku ebaledes antud soovitus, et "vaadake endale teine auto...". Õnneks sain toona ARKI tagant töökojast abi...Olen ma's nüüd selletõttu "polkovniku lesk", et saksa auto ei suutnud viga leida ja mina neist nüüd suurt midagi ei arva?

Miks sa seda tööd siis ise ette ei võtnud? Lased mingid juhmakad oma masina kallale.

Veho ja Saksa Auto eest seisavad nad ise. Aga.
Esindus teeb seda, mida tehasepoolne reglement ette näeb. Kui nähakse ette agregaadi vahetus, vahetatakse, kui on olemas ka remontkomplekt, remonditakse, ulatuses, mida näeb ette mainitud reglement. Kui teeninduse juures midagi ei meeldi, võib alati esitada kaebuse, tehasesse näiteks. Kui selgub, et reglemendi vastu on eksitud, järgnevad..., halvemal juhul sanktsioonid. Nii palju nt saksa autost.
Vabadiiler on sellisest reglemendist vaba, tee mida tahad, ehita või MÕV.

Olen sinuga täiesti nõus, et inimene(loe siin, spetsialist) peab (võimalikult) tark olema. Ja see kehtib ka kõigi muude teeninduste kohta, mitte ainult autode puhul. Samas, teenindaja on inimene.