www.militaar.net

Kapten Trumm kirjutas:Iz Planeta Sport olevat julgete meeste all saavutanud kiirusi 160 kmh ja rohkem.

Mitte ilmaasjata polnud selle apastraadi mitteametlikuks nimeks kitsamas ringis "vennatapja"...

Iž-Planeta 5 ja Iž-Planeta Sport on ikka hoopis erinevad mudelid, nagu öö ja päev.

Kui kellegi Minsk (125 cc) või Planeta-5 (350 cc) maanteel üle 80 ei lähe, siis tuleb käsiraamatute ja mutrivõtmete taha istuda.
Isegi 50 cc mootoriga mopeed Delta läks 60 kmh. Mõlemad on suutelised arendama ikka 100 kmh rohkemat.

Planeta Sport aga illustreerib, mida nõuka motikatööstus suutnuks, kui oleks väga tahetud. Jawa 638-l polnud selle vastu erilist võimalust (kuigi Jawa oli palju parem tava-Planetadest).

Kapten Trumm kirjutas:Isegi 50 cc mootoriga mopeed Delta läks 60 kmh.

No pidi see ikka Delta olema. Tehaseseades Deltast küll üle 50 välja ei pigistanud.

Kapten Trumm kirjutas: Planeta Sport aga illustreerib, mida nõuka motikatööstus suutnuks, kui oleks väga tahetud. Jawa 638-l polnud selle vastu erilist võimalust (kuigi Jawa oli palju parem tava-Planetadest).

Palju seal nõuka engineeringut oli - liiga palju vaadati ida poole seda nii disaini kui ka kasutatud komponentide poolest.

Idast oli elekter ja karbuss, Lääne-Saksast "Hella" latern. Muu oli isamaine. Ja võimsust oli kilo kohta kaks korda niipalju kui 350sel Jawal.

Sam Beaver kirjutas:

Kapten Trumm kirjutas:Isegi 50 cc mootoriga mopeed Delta läks 60 kmh.

No pidi see ikka Delta olema. Tehaseseades Deltast küll üle 50 välja ei pigistanud.

Tehaseseades Riga-22

Lemet kirjutas:Idast oli elekter ja karbuss, Lääne-Saksast "Hella" latern. Muu oli isamaine. Ja võimsust oli kilo kohta kaks korda niipalju kui 350sel Jawal.

Korralik süüde ja karbuss ongi väga olulised komponendid suure võimsuse saavutamiseks.

Fuchs kirjutas:

Lemet kirjutas:Idast oli elekter ja karbuss, Lääne-Saksast "Hella" latern. Muu oli isamaine. Ja võimsust oli kilo kohta kaks korda niipalju kui 350sel Jawal.

Korralik süüde ja karbuss ongi väga olulised komponendid suure võimsuse saavutamiseks.

Mootori disain oli ka nagu väljamaa oma, mitte kohalik.

Loomulikult välismaine disain...juba aastast 1879. Suur Karl Benz ise disainis...a huvitav, kumb mootoritest rohkem "välismaa disain" oli? Sest Planeta Sport oli nimelt kahe mootoriga tootmises...

OT: Mootoril on (ennekõike) KONSTRUKTSIOON, mitte disain! See, et neid ameerika keeles sama sõnaga nimetatakse, ei tähenda, et me seda ka maakeeles tegema peaks.

Viimastes Autolehe numbrites on harivaid artikleid ja huvitavat infot nõuka autode kohta.
Üle-eelmises oli artikkel Lada kabriolettidest (kahjuks puudus seal see päris kabrio, mida Scaldia-Volga Belgias tootis).
Eelmises jutt ise ehitatud Moskvits 412 kupeest, mis on varustatud Moskvitsi 2-liitrise sissepritsemootori ja 5-käigulise kastiga.

Lemet kirjutas:a huvitav, kumb mootoritest rohkem "välismaa disain" oli? Sest Planeta Sport oli nimelt kahe mootoriga tootmises...

Ohoh, selle kohta tahaks vähe täpsemat infot, kui sul on jagada.

Niipalju kui ma mäletan, olid ühed mootorid omaette õlitusega ja neil oli numbris sees täht "M". Tankida tuli puhast bensiini. Läksid suuremalt jaolt eksporti (vennatapjat eksporditi päris laialt)., aga oli neid omajagu ka siin. Teine versioon oli tavapärase bensiini ja õli segul töötav. Võimsused andis manuaal kah erinevad, ühel oli vist üle 30 ja teine tiba pealt 20 hj.

https://b-cozz.com/izh-planeta-sport/
Siin natuke pikemat juttu planetast, ka see "oil injection" ära märgitud .

Olen ühel 80ndate Suzuki 2T mootori pealt sarnase automaatse õlilisaja eemaldanud kuna õlipumba võllil olid hambad maas ja õlitase ei tahnud paagis enam kuidagi langeda Jutu mõte aga selles, et see "oil injection" oli selline üpris basic seadeldis mille pärast päris uut mootorit ükski terve mõistusega insener küll konstrueerima ei hakkaks. Kommunismi viljastavates tingimustes muidugi võidi tõesti päris uus katel sellise innovaatilise leiutise jaoks luua, mine sa tea...