www.militaar.net

Lõuna päästekeskuse juhi arvamus varjenditest.

Lõuna päästekeskuse juht Margo Klaos soovitab kõigil inimestel läbi mõelda käitumine kriisi olukorras ning teha ka elementaarne kriisiettevalmistus.

https://tartu.postimees.ee/7470322/varj ... ueerumisel

Helsingis on palju üksikuid inimesi, kellel on loomad nagu pereliikmed. Need on nüüd ehmunud, kui kuulsid juhistest, et lemmikloomade kaasatoomine varjenditesse on keelatud, erandiks vaid juhtkoerad. Mida loomadega teha: kas lasta vabaks loodusesse või jätta sööt-jook ette ja korterisse. Koertepidajatele eraldi varjendeid tegema ei hakata. Loomaomanikud kaaluvad pigem siis soojal ajal välja jääda, nt IMS aegsetesse, kaljudesse raiutud kaevikutesse.
https://www.hs.fi/kaupunki/helsinki/art-2000008670784.html

Usume, et Eesti on paremini kaitstud kui eales, mistõttu pole mõelnud vaenlase pommirahe eest varjumisele. Erinevalt Soomest, kus arendajatel lasub kohustus uute korruselamute ja kaubanduskeskuste alla projekteerida ja ehitada nõuetekohased varjendid, piirdume meie autodele varjualustega. Ma pole kindel, et nendes vähestes uusehitistes, kus leidub keldreid, vastaksid panipaigad sõja aja tingimustele, pakkudes piisavalt ruumi ja õhku. Kas meie keldrid üldse peavad vastu pommitamisele?

Ehitusnormatiive tuleb muuta, et ühtegi uusehitist ei rajataks ilma varjendita.

https://epl.delfi.ee/artikkel/96144851/kai-rimmel-liitlastest-ei-pruugi-ellu-jaamiseks-piisata-peame-ules-ehitama-oma-tsiviilkaitse

Kui vaadata neid 48 tunniseid ummikuid Kiievist "evakueerumisel", saab ka selgeks, miks nt Soome neid varjendeid usinalt ehitab.
Sest suuremate linnade evakueerimisel võidakse jääda ajahätta ja rünnak võib tabada siis, kui tänavad on autodest umbes ja inimesed autodes.

Kristjan Jaani on muidugi ehe lapsesuu oma "SMS teavituse" ja "omavalitsustel on süsteemid olemas" lobaga.
Need SMS teavituse asjad, mis olemas on, eeldavad mobiilside töötamist. Nagu Võrus selgus, siis mõni tund ilma elektrita ja aidaa.

Selle tsiviilkaitse "üles ehitamisega" oleme jäänud juba hiljaks. Olukorras, kus Tallinnas saime pärandiks mõnikümmend tuhat varjendikohta asukohtades, kus inimesed ei ela, olnuks ainus võimalus kehtestada aegsasti varjendinõuded uutele kortermajadele, kaubanduskeskustele ja riigi/KOV rajatavatele hoonetele.
Seda tehtud aga ei ole.

Aga panemaks jutule korralikku punkti, anname sõna sisejulgeolekutegelasele Erkki Koortile
https://www.ohtuleht.ee/576728/eestis-p ... varjendeid

Tsitaati kah:

"Kui vaatame tänapäeva ohtusid – näiteks seda, mis toimub Ukrainas –, siis pole varjenditega tegelemiseks ka ülemäära suurt põhjust," lausus ta.

Just, vaatame, mis toimub praegu Ukrainas. Hau, "spetsialist" on rääkinud.

Panen siia, kuna inimesed nägid vaeva.

Naiskodukaitsja jagab nippe: kuidas elektrikatkestuseks valmis olla? Mida teha sideteenuste katkemise korral?

https://forte.delfi.ee/artikkel/9610113 ... ise-korral

Aga muidu....pandi pealkirjaga ikka mööda. Tundub, et Delfi ajakirjanik-toimetaja ise ei vaadanudki videot.

NGolf kirjutas:Helsingis on palju üksikuid inimesi, kellel on loomad nagu pereliikmed. Need on nüüd ehmunud, kui kuulsid juhistest, et lemmikloomade kaasatoomine varjenditesse on keelatud, erandiks vaid juhtkoerad. Mida loomadega teha: kas lasta vabaks loodusesse või jätta sööt-jook ette ja korterisse. Koertepidajatele eraldi varjendeid tegema ei hakata. Loomaomanikud kaaluvad pigem siis soojal ajal välja jääda, nt IMS aegsetesse, kaljudesse raiutud kaevikutesse.
https://www.hs.fi/kaupunki/helsinki/art-2000008670784.html

Ukrainas võeti küll kassid-koerad kaasa. Kiievi metroost näidati korduvalt. No kuidas sa jätad oma koera saatuse hoolde?

Hetkel on Soome reeglid sellised, et maksimeerida inimeste mahtuvus varjenditesse. Kui stressis loomad seal ringi jooksevad, hauguvad, omavahel purelevad, siis kulub sellele mõttetult ressurssi. Lihtsam on suured loomasõbrad varjendist välja jätta, sisse-välja liikuda ei saa kui uksed juba kinni on. Kel võimalik, ehitab omale ise keldri ja on seal oma loomadega koos. Varjendites pole nagunii kohti kõigile.

Mariupoli draamateatris olnud kogesid omal nahal varjendi elupäästvat toimet
https://www.delfi.ee/artikkel/96181047/ ... -jaid-ellu

Eilses Pealtnägijast näitas mingi Kiievi kortermaja all olevat varjendit, kahekordsed rauduksed sisenemisel ja maa alla läks kahe trepi jagu, ei mingeid poolkeldrikorruseid.

Kapten Trumm kirjutas:Ukrainas võeti küll kassid-koerad kaasa. Kiievi metroost näidati korduvalt. No kuidas sa jätad oma koera saatuse hoolde?

Su sellele eelneva postiga olen haruldasel juhul nõus. Tegelikult on vaja raudbetoonist varjendeid ja mitte vähe, mis siis, et see on suht "külm sõda" jms hipsterite sildistamine.
Teine asi - muidugi võtan oma koera kaasa, kas seal on variante?!?

Mulle ei anna ikka rahu see kütusereservide Rootsis hoidmine. Eriti praegu tundub see idiootsena - piisab ühel tiblunnide rauakolakal natuke Läänemerel tolgendada ning sinna see jääbki.

Huvitav, kas ei ole tekkinud mõtet et hoida kütusereservi farmerite juures ? Neil peaks olema ju hooajaliselt palju vaba mahtu ning väike lisakopikas kulub alati ära, lisaks on kütusereservide "rotatsioon" iga kevad ja sügis garanteeritud.

Madis Reivik kirjutas:Huvitav, kas ei ole tekkinud mõtet et hoida kütusereservi farmerite juures ? Neil peaks olema ju hooajaliselt palju vaba mahtu ning väike lisakopikas kulub alati ära, lisaks on kütusereservide "rotatsioon" iga kevad ja sügis garanteeritud.

Kindlasti roteerub ka see strat. varu välismaal mitte ei hoita luku ja riivi taga 1991 a. sinna villitud kütust

. Esimene takistus selles, et farmerid kasutavad peaasjalikult maksuvaba põllumajanduslikku kütust, mida tavatransport kasutada ei tohi. Sõjaolukorras muidugi kasutatakse kõike mis põleb. Hakata majandama kahe erineva põlevvedelikuga pole jälle rentaabel.

Huvitav, kas ei ole tekkinud mõtet et hoida kütusereservi farmerite juures ?

Ma usun, et nii lolliks meil veel mindud ei olda, sest siis oleks seda hoopistükki kaugelt tuua - lausa teiselt poolt maakera. :roll:

Küll aga võiks kaaluda meie talumeestega vastavaid lepinguid. Ka oleks siis tagatud vastavate varude vajalik hajutatus.

hillart kirjutas:
Huvitav, kas ei ole tekkinud mõtet et hoida kütusereservi farmerite juures ?

Ma usun, et nii lolliks meil veel mindud ei olda, sest siis oleks seda hoopistükki kaugelt tuua - lausa teiselt poolt maakera.
Küll aga võiks kaaluda meie talumeestega vastavaid lepinguid. Ka oleks siis tagatud vastavate varude vajalik hajutatus.

Mu arust need isikud, kes omal ajal riigi viljavaru huugama panid, elavad praegu ja on tegelikult kogu aeg elanud väga kvaliteetset elu. Üks majanduse ja muusikaharidusega nendest võtab ühe maakonnalehe veergudel ausa inimese kombel regulaarselt sõnagi.
Ma kardan, et külapidi laialijagatud ressursi olemasolu kontrollimine ja avastatud väärkasutuste menetlemine muuhulgas kolmes kohtuastmes on nii ressursimahukas, et peame hakkama välismaal töölkäijaid topeltmaksustama ja ehk isegi täiendavad 100 000 inimest näit. Soome tööle saatma.

Mitte, et praegu Ukrainas toimuvaga sarnases situatsioonis suuremahulised kütusetarned Rootsist väga reaalsed tunduksid.

Aga alati võib ju sarnaselt maskide ja jooditablettidega väita, et pole tarvis.

Selge see et mingi 10-20 prossa satub rehepappidele ja eks siis peab maadlema nendega.

Aga sõjaolukorras tuua "kriisivarusid" Rootsist on 100x lollim mõte, parem juba las virutatakse 20 prossa ära kui et 100 prossa on "deeply concerned"

Madis Reivik kirjutas:Mulle ei anna ikka rahu see kütusereservide Rootsis hoidmine. Eriti praegu tundub see idiootsena - piisab ühel tiblunnide rauakolakal natuke Läänemerel tolgendada ning sinna see jääbki.

Huvitav, kas ei ole tekkinud mõtet et hoida kütusereservi farmerite juures ? Neil peaks olema ju hooajaliselt palju vaba mahtu ning väike lisakopikas kulub alati ära, lisaks on kütusereservide "rotatsioon" iga kevad ja sügis garanteeritud.

Eesti kütusevarust asub umbes pool Eestis ja umbes pool Rootsis.
Kogu varust piisab normaaltarbimiseks (ilma igasugu piiranguta) ca 5 kuuks, seega poolest varust siis 2,5 kuuks.
Varu suurus on natuke erinev, bensiini on 3,5 kuuks, diislit nats alla 3 kuu ja lennnukikütust 2 kuuks.

Et see kontseptsioon (kõik Rootsis) pole päris õige.
Kindlasti poleks ka õige kogu varu hoida Eestis, kindlustamata ja õhukaitseta terminaalides, kus ainsa kassettmoonaga raketi tabamus sellest leegitseva hiigeltulekahju teeb.

www.militaar.net

Tsiviilkaitse elik kodanikukaitse tänases Eestis

Re: Tsiviilkaitse elik kodanikukaitse tänases Eestis

Re: Tsiviilkaitse elik kodanikukaitse tänases Eestis

Re: Tsiviilkaitse elik kodanikukaitse tänases Eestis

Re: Tsiviilkaitse elik kodanikukaitse tänases Eestis

Re: Tsiviilkaitse elik kodanikukaitse tänases Eestis

Re: Tsiviilkaitse elik kodanikukaitse tänases Eestis

Re: Tsiviilkaitse elik kodanikukaitse tänases Eestis

Re: Tsiviilkaitse elik kodanikukaitse tänases Eestis

Re: Tsiviilkaitse elik kodanikukaitse tänases Eestis

Re: Tsiviilkaitse elik kodanikukaitse tänases Eestis

Re: Tsiviilkaitse elik kodanikukaitse tänases Eestis

Re: Tsiviilkaitse elik kodanikukaitse tänases Eestis

Re: Tsiviilkaitse elik kodanikukaitse tänases Eestis

Re: Tsiviilkaitse elik kodanikukaitse tänases Eestis

Re: Tsiviilkaitse elik kodanikukaitse tänases Eestis