www.militaar.net

Teadatuntud tõde on see, et inimeseloom on kõigeks võimeline.

Mul siin tuttav leidis aiamaal kaevates huvitava vidina.
Piltide järgi pakuks, et tegu on brittide kaevikuvastase mürsu aegviitega sütikuga No80
Sellega oli vist ka see hea nali, et kuna litsents kuulus Krupp'i kontsernile, siis britid maksid neile peale sõda ka miski kopsaka litsentsihüvituse, vaatamata sellele, et neid kasutatigi peamiselt sakslaste endi vastu

Kui ohtlikud taolised asjad on labidaga toksides (pildi järgi on tal küll lõhkelaengu osa juba puudu) ?

Sütikul No.80 oli mitu modifikatsiooni. Millise margiga täpselt tegu näitab rooma number.
Näiteks No.80 Mk V oli aegsütik. Selles on süütekapsel, viitelemendid (pürotehnilise seguga täidetud rõngad) ja püssirohi.
No.80 Mk VII ja Mk XI on kahetoimelised - aeg- ja lööktoimega. Neil on sees kaks süütekapslit. Üks rakendub väljatulistamisel ja süütab viitelemendi, teine takistuse tabamisel.
Labidaga pihtalöömisel ei tohiks midagi juhtuda. Lahtiurgitsemisel võib küll silmi vigastada.
Detonaatorit sel sütikul pole olnud. Võimalik, et mõnel modifikatsioonil oli.
Detonaator on tavaliselt sütikul tagant väljaulatuvas silindrilises osas. Mõnel mudelil ka keermestatud osa sees. Nendel, mil põhjas ava, detonaatorit pole.

Selge, tänud! See on Mk VII siis, modifikatsioonidest ei teadnud küll miskit ... leidsin ka ehitusest miski pildi

Ahjaa, kuna see aiamaa asub Kagu-Eestis, siis tõenäeoliselt leiab sealt labidat maasse lüües nii mõndagi huvitavat.

Küsimus veel selle ohutuse kohta (niikaua kui ma ise pole asja näinud käsitsetakse seda vidinat kui ohtlikku leidu):
kuna pildi järgi tundub, et detonaatoreid pole, siis kuidas teha kindlaks lõhkeaine jääkide olemasolu ?

Tahaks hirmsasti asja lahti kruttida ja ära puhastada; läikima löödult - puhas vask ikkagi on see vidin päris kena.

Politseis hävitati padruneid ja muud sellist kraami, mis ohtlikke aineid vaid väheses koguses sisaldavad, raudtünnis põletamisega.
Kas aga mõni aktiivne seadusesilm sütiku puhul sellist tegevust lõhkematerjali ebaseaduslikuks käitlemiseks ei kvalifitseeri, ei julge mina arvata.
Iseenesest on seesolevad kapslid plahvatusjõult jahipüssi "tongi" suurusjärku ja enne aastavahetust müüdavatest paugutitest nõrgemad. Pealegi sütiku pildi järgi otsustades tõenäoliselt niiskusest ammu riknenud. Tartust demineerijate väljakutsumine...

Täna lähen sinna kohta uuesti ja teen ka vajalikud pildid.Loodan, et saan pildid üleslaetud kas kolmapäevaks või neljapäevaks.Tuli ka meelde, et see sai leitud Vara külast Tartumaalt.

Mõõda siis täpselt üle ka. Läbimõõtu tuleb mõõta silindrilise osa alguses asuvalt eesmiselt tsentreerivalt vöölt või juhtvööde juures tagumiselt tsentreerivalt vöölt. Keskel on läbimõõt väiksem.
Igatahes saad stiilse vihmavarjuhoidja.

Nii, sai siis paar pilti tehtud, aga tulid halvasti natuke välja, sest vihma sadas ja tegin kiiresti.Proovin homseks, arvatavasti õhtul üleslaadida natuke paremaid pilte.Mõõdud ütlen ka homme ära.

Pilt

Nõukogude 152 mm haubitsa mürsk ta ilmselt on.
Kas kildfugass OF-530 või kildmürsk O-530 A, selle teadasaamiseks pead metallurgialaborit külastama. Esimene on terasest, teine teraselisest malmist. Muidu väga üht nägu.
Kahurimürsk OF-540 või OF-551 see igatahes pole. Sakslane ka mitte.

Pikkuseks sain ma igatahes 54 cm, aga laiust mul silma järgi ei õnnestunud väga näha.Laiuseks sain ma ikka kuskil 15 cm.
Ma tõmbasin selle valge ringi harjaga puhtaks ja selle alt tuli välja vasest või mõnest muust värvilisest metallist ring.

Pilt