retti kirjutas:See pilt ei ole vist siit läbi käinud.Arvan et Aurikut pilt ei üllata aga arutlust on sellega seoses kindlasti.
Minule kõigepealt
Kas pildil olevad kütusetsisternid olid Jõesadama ? Kui ja- siis kuidas kütus sealt laevadesse sai?
Kas raudtee lõppeski seal kus pildil? Vanadel kaartidel läks see vähe teises suunas Soola t sirge / slipini välja.
Pilt ise on vähemalt 1965 aga mitte enam 1967.
Paistab, Retti, et me oleme kõik teised võimalikud arvamusavaldajad siit eemale peletanud...See on hea foto, haakub sellega
https://www.muis.ee/museaalview/3200802 ja lk 86 oleva pildiga, kus servas buss peal. Võtte tegemise ligikaudset aega võimalik määrata ühe laeva abil. Foto 1966.a. suve teisest poolest. Peal on „Ivan Zalit”, laev, mida hakati 1965 kokku panema, suve alguses 1966 lasti vette ja jätkati viimistlustöödega, septembris pidi üle antama. Ühel Edasi 1966 augustilõpu numbris on ta suurel fotol samas kohas tagasirge alguses veidi viltuses asendis. 1967-ks oli ta läinud.
Kütusetsisternid peaks olema sadama omad, sest nad on jõesadama territooriumil. Mina ei tea, kuidas sealt kütus laevadeni veeti, aga tiiburitel oli ujuv kütusemahuti. Kolme Tartu Raketaga kurvi lõpus oleval fotol seisavad laevad ühe halli monstrumi kõrval. See on endine süvendaja „Peipsi 2”, praegune Sisevete saatkond ja tol ajal kütusemahuti. „Raketad” parkisid selle kõrval, sest neil olid oma mootori võimsuse kohta väikesed kütusepaagid ja neid tuli pea igapäevaselt tankida. Siit muidugi järeldub, et vähemalt üks vana mürsupraam oligi varem kütusehoidla funktsioonis Aeglased laevad olid autonoomsemad, lasksid ühe tankimiskorraga mitu päeva ringi.
Lisaks oli sadamal veel maapealne tehnika- ekskavaatorid, buldooserid ja ka mingi hulk oma kallureid, sest vajadusel vedas sadam liiva, kruusa või mulla tellijale ise kohale. Ka eraisikud võisid sadamast neid osta ja sadam oli huvitatud, et kuhjad platsidel liiga suureks ei läheks. Oma transport tagas kiirema lahtisaamise. Suuremad tellijad käisid muidugi oma veokitega järel.
Raudtee ulatus EW ajal jah enam-vähem kurvini, mina ei tea, millal viimane jupp kadus, oli see nüüd sõjaaeg või üsna kohe pärast sõda. Kui Turusilla kohale nö reisivaksal tehti, siis teda enam polnud
-----
Aga nüüd see teine juhtum.
Tegelikult meenutab lugu mulle pisut üht oma peas tekkinud laevandusloo probleemi.
Mainisin päris hiljuti, et kolm sellist laevaliikluse alast muutust, mis olid minu mäletamise järgi toimunud 1976, osutusid kõik olema aasta varasemad, st põhi oli õige, aga aeg tagantjärgi pandud valesti. Ühest loost- Ranna liini lõpp, juba kirjutasin, kaks ülejäänut tulevad ka omal ajal.
See, et midagi on valesti, torkas esmakordselt pähe mõni aasta tagasi, kui nägin internetis fotot, kus oli üks sadamaetüüd. Foto ise oli algselt avaldatud ühes brošüüris aastakümneid tagasi ja mulle ammu tuttav. Kuna nähtud stseen oli mul natuuristki hästi meelde jäänud, siis viisin ta kohe 1976. suvesse. Aga tausta uurides avastasin ühtäkki, et ta ei saanud olla tehtud 1976, sest brošüür ise ilmus samal aastal! Järelikult oli vähemalt aasta varasem. Esialgu viskasin mõtte kõrvale kui sobimatu, aga 1975 Edasi aastakäik pani asja paika. Ja oli väga lihtne. Alt ei vedanud mälu, vaid seostamine. Sidusin foto aja jooksul kokku samuti ühe reaalse faktiga ja leidsin, et nad saavad eksisteerida vaid kõrvuti. Aga nagu välja tuli, said ka eraldi.
Tegelikult on üks juhus veel- samuti üks veidi ekslik dateering, kus õige aja välistasin kohe alguses. Tegu ühe foorumis paar korda (ja mujalgi)rippunud omamoodi legendaarse fotoga, kus mul oli peas tekkinud seos, et täiesti reaalsete faktide põhjal ei saanud see olla just sellel aastal. Aga mitu Edasi numbrit näitasid, et ainult sellel aastal see olla saigi.
Kui mul ühe laeva eluloo ülevaade avaldamiskõlblikuks saab, panen selle foto ka uuesti ja tõestused juurde.
Nii et Retti, kas Sa tahad oma keissi avalikku lahkamist või panen privasse? Ühest küljest on see kommunaalteema, teisest küljest jõendusküsimus, sest asi puudutab sadamavaadet. Tegelikult ma vist saaks mingi versiooni esitada, sest mu oma perekonna sattumises lähipiirkonda elama on väike analoogia, samuti teeb üks saitung, kus räägitakse kvartali uute majade muredest, ümbernurga, aga olulise vihje.