www.militaar.net

Some kirjutas:

Tuvastades kiiruse ületamise, saadab süsteem juhile esmalt vastavasisulise sõnumi ekraanile, millele järgneb gaasipedaali vastusurve suurendamine, muutes gaasi andmise raskemaks. Teatud hetkest alates aga sekkub süsteem omavoliliselt, hakates kiirust vähendama teelõigu piirkiiruse piiresse.

Oled just rekkast möödasõitu lõpetamas ja märkad lähenevat vastusõitjat - vajutad gaasi põhja, et möödasõit lõpetada aga selle asemel auto hoopis pidurdab

Mina ka ei salli autosid, mis üritavad minu eest autot juhtida ja teevad seda kõigele lisaks viletsasti - libedal teel kurvi läbimine rattapidureid rakendades on üpris ohtlik straeegia - enamike autode juhiabid aga sedasi töötavadki.

Õppige inimesed sõitma, peale ABS-i muid "abisid" vaja polegi. ABS on talvel pidurdamiseks hea (seda ka hea juht järgi ei tee).
Teooria ütleb, et kõige paremini on juhitav ratas, mida veetakse, seejärel vabalt veerev ja kõige halvemini on juhitav pidurdav ratas.

Mul tikub hädaabipidur kõrgeid äärekivisid takistuseks pidama ja siis toimub imelikke asju. Näiteks Mustakivi keskuse juures Laagna teel on koht, kus vaja Lasnamäe poolt tulles risti üle nelja raja sõita, et teha tagasipööre Narva suunas. Et liiklus kanalis jube tihe siis tuleb sobivat auku nähes manööver päris tempokalt ära teha - aga auto arvab, et kohe põrutan seina (äärekividesse) ja pidurdab auto risti keset teed kinni.
Teine jama kui vaja mingil põhjusel äärekividest üle ronida. Jõudu on, kliirensit on, teeorias nagu linnamaastur aga auto millegipärast arvab, et peab enne äärekiviga kokkupuutumist auto välja suretama...
Võiks ikka aru saada, et ma meelega vajutan gaasi juurde ja lasta minul vastutada. Siis võib küll abistada kui kiirusehoidik peal või liigun stabiilse gaasiga (st võin olla hajameelne) aga kui ma konkreetselt ikka ise gaasi lisan siis seda ju põhjusega?

Mul vennal on selline uuem Superb, mil on mingi "sõidurajaabi". Mis peaks abistama juhti oma rajal püsima. Praktikas, meie kehvakeste teejoontega kipub see aga üllatuslikult suunda muutma, targem on välja lülitada.

Üks teema on veel liikusmärke jälgivad süsteemid. Uutest autodest, mida mina proovinud olen, leidis Volvo XC70 üles umbes kolmveerandi märkidest (raskusi oli just ajutistega) ja Honda Civic umbes pooled.

Taolise taseme juures oleksid isesõitvad autod lausa eluohtlikud.

Kapten Trumm kirjutas:Mul vennal on selline uuem Superb, mil on mingi "sõidurajaabi". Mis peaks abistama juhti oma rajal püsima. Praktikas, meie kehvakeste teejoontega kipub see aga üllatuslikult suunda muutma, targem on välja lülitada.
.....
Taolise taseme juures oleksid isesõitvad autod lausa eluohtlikud.

Ongi ohtlikud ja asjaga kursis olevad isikud lülitavad need ise juhtides välja.
Minu teada korjasid huvigrupid isegi materjali autotootjate kohtusseandmiseks põhjusel, et teejooni jälgiv juhiabi ja sõidujoonekontroll ei lase (gaasi maha lastes) möödasõidu lõpus oma suunavööndisse tagasi minna üle sõidusuundi eraldava lumevalli, sest peab seda tee väliseks pidevjooneks ning põhjustab maanteedel laupkokkupõrkeid vastutulijaga.
Gaasi lisades laseb üle lumevalli oma suunavööndisse tagasi reastuda.
Oma autos näen ka ekraanilt kuidas seade lumetriipudega eksib asukohavalikul teel.

Autolehes oli kunagi artikkel, kus testiti uuemate autode juhiabisid ning enamus jäi oma töös hätta, mõned tekitasid isegi liiklusohtlikke olukordi.

Ja ei tea kui palju avariisid ongi need juba põhjustanud? Ega alati ei pruugita tuvastada, et auto ise võis tekitada ja lükatakse see juhi enda süüks. Kui juht peaks veel hukka saama, ei saagi vastuväiteid anda.

Ok, uutel autodel on mustad kastid, aga kas ka sealt selline asi välja tuleb...

Venemaal võib asi näiteks veel hullem olla. Seal pole vahest ju jooni ollagi ja liiklusmärkide kvaliteet on samuti halb (ühes Youtube kanalis testiti reaalselt Vene liikkusmärkide valguspeegeldavust ja siis tuldi "Pribaltikasse" ja ohhetati, et siin on liiklusmärgid nii head)

Minu kooliajal lahendati nt külgboksi tagurdamine (mõned tootjad pakuvad vastavaid juhiabisid) analooge mitte omaval tasemel.
Õpetaja arvas, et veoauto nõuete järgi pandud platsifiguurid on liiga lihtsad ja veoauto (pika kastiga Gaz-52) tuleb ajada läbi sõiduauto figuuride. Või läbi millegi sarnase. Tõsteti siis postivahed vähemaks ja head harjutamist. Veel selline (lisa?)nõue, et sidurit võis slaalomis kasutada kolm kohta, kohaltvõtuks, edaspidi läbimise lõpus tagurpidikäigu panekuks ja peale harjutust edasi liikumiseks. Muul ajal tuli jalg hoida sidurpedaalist eemal. Muidugi 52 sõitis edukalt ka tühikäigul, mida iga sõiduauto ei tee.

Kuna riigieksamil võis platsisõidu teha sõiduautoga, siis mõistagi, peale Gaz-52 oli mossega selle tegemine kukepea. Ainus viga mis ma tegin, et kallakul startimisel käisid need liivased rattad veits ringi Aga tagasi ei vajunud.

Tõsi, sõidutunde oli mul keska lõpuks 180 alla. Neist suur osa saigi seda platsi nühitud. Kui ma viimati vaatasin, siis oli meil miinimum sõidutundide arv sõiduautoga 20 ja veoautoga 40 , sellise "praktikaga" normaalselt sõitma ei õpi. Ja mina sõitsin veel ajal, kui mingit sõiduõpetamise luba polnud vaja (vanasti oli, nõudis ka eksamit) ja kus iga poiss sõitis lisaks omajagu isa või vanaisa käe all. Ka veoautoga.

Iseasi palju "platsil nühkimine" reaalset sõiduõpet annab.

Crispy kirjutas:Iseasi palju "platsil nühkimine" reaalset sõiduõpet annab.

Väga palju. Alates sellest, et tekib liigutuste automatism ja ei pea enam igal eraldi korral mõtlema, mida järgmiseks käte-jalgadega peale hakata ning kus täpselt see suunatulede või kojameeste lüliti ikks täpselt asub ja kuhupoole seda muljuda tuleb.

Ma tunnen end ka täna veoauto roolis täiesti kuivalt ja muretult, kuigi ma sõidan veoautoga aeg-ajalt õppusel, kui autojuhte puudu.
Ei kahetse toonasest autokoolitusest midagi ja pean saadud kaasavara väga heaks.
Näiteks 52 õpetab väga kenasti käike vahetama, mida tänapäevased veoautojuhid tihti ei oska (ka KV koolitatud muide).
Murtakse käigukangi nii, et paha vaadata. Tegelt käib nt kümneka mersu käigukang väikse sõrmega, kui tehnika õige on.

Juhtimisoskustest MuPo trahvimeetoditeni jõudnud lõim liikus sobivamana tundunud teemasse: viewtopic.php?f=25&t=46512&start=126

Walter2 kirjutas:Autolehes oli kunagi artikkel, kus testiti uuemate autode juhiabisid ning enamus jäi oma töös hätta, mõned tekitasid isegi liiklusohtlikke olukordi.

On mitu põhjust, miks ma juhiabisid tahan minimaalselt.
Üks asi ongi see, et nad võivad segada autojuhtimist, kuid teine asi on see, et ma tahan olla harjunud ise autot juhtima.
Ma kardan, et ma harjun ära nende abidega ja jään neile liiga lootma ja see hajutab mu tähelepanu.
Head näited oleks automatne pidurdamine, adaptiivne püsikiirusehoidja, reavahetuse hoiatus peeglis vilkuv tuli ja helisignaal.
Seda tuleb muidugi mainida, et korralikult ehitatud ABS ja stabiilsuskontroll/ESP, misiganes sellised süsteemid on mis autol tehtud, neist on isegi abi.
Talvel on need päris kõvad abimehed ja kindlasti kiirteel.
Ma olen küll harjunud ilma sõitma ja tahan ise sõita ja mul ei sekku need abid liiga tihti, kuid nendest abidest võib tõesti olla palju kasu.

Probleem on muidugi see, et osad juhid harjuvad nende veojõukontrollide ja stabiilsuskontrollidega liiga ära ja siis antakse talvel lapparit, et küll see kõik ära silub.
Siis võib tõesti õnnetus juhtuda, kui sedasi liiale läheb või kui mingi rike tekib, mida on ka väidetavalt juhtunud.
Mina õppisin sõitma tagaveolise autoga, millel ei olnud veojõukontrolli, aga kui tänapäeva noor läheb tagaveolise bemmirooli, mille veojõukontroll ja võibolla ka stabiilsuskontroll kõik ära silub, siis ta ei pruugigi õppida tajuma tagaveolise auto ohte talvel ja annab suvalt gaasi maanteel libedaga, mida tegelikult ei tohiks teha, eriti veel tagaveolisel autol.

Praktika on muidugi see, et abisid tuleb üha juurde ja uued noored juhid harjuvad nendega sõitma.

Some kirjutas:Mul tikub hädaabipidur kõrgeid äärekivisid takistuseks pidama ja siis toimub imelikke asju. Näiteks Mustakivi keskuse juures Laagna teel on koht, kus vaja Lasnamäe poolt tulles risti üle nelja raja sõita, et teha tagasipööre Narva suunas. Et liiklus kanalis jube tihe siis tuleb sobivat auku nähes manööver päris tempokalt ära teha - aga auto arvab, et kohe põrutan seina (äärekividesse) ja pidurdab auto risti keset teed kinni.
Teine jama kui vaja mingil põhjusel äärekividest üle ronida. Jõudu on, kliirensit on, teeorias nagu linnamaastur aga auto millegipärast arvab, et peab enne äärekiviga kokkupuutumist auto välja suretama...
Võiks ikka aru saada, et ma meelega vajutan gaasi juurde ja lasta minul vastutada. Siis võib küll abistada kui kiirusehoidik peal või liigun stabiilse gaasiga (st võin olla hajameelne) aga kui ma konkreetselt ikka ise gaasi lisan siis seda ju põhjusega?

Seda olen ma isegi arvanud, et see automaatne hädapidurdus võib teatud olukordades olla segav faktor, pluss on ka muid olukordi.
Liiga palju ei tohiks ikka autojuhtimist elektroonika poolt ära segada või siis peaks see elektroonika olema väga tark, et aru saada.
kuid see on nagu automatkäigukastki, see teab palju, aga ta ei tea, mida juht täpselt teha tahab ja alguseomad ei teadnud midagi, peale käiguvahetuste mingitel hetkedel.

Kapten Trumm kirjutas:

Some kirjutas:

Tuvastades kiiruse ületamise, saadab süsteem juhile esmalt vastavasisulise sõnumi ekraanile, millele järgneb gaasipedaali vastusurve suurendamine, muutes gaasi andmise raskemaks. Teatud hetkest alates aga sekkub süsteem omavoliliselt, hakates kiirust vähendama teelõigu piirkiiruse piiresse.

Oled just rekkast möödasõitu lõpetamas ja märkad lähenevat vastusõitjat - vajutad gaasi põhja, et möödasõit lõpetada aga selle asemel auto hoopis pidurdab

Mina ka ei salli autosid, mis üritavad minu eest autot juhtida ja teevad seda kõigele lisaks viletsasti - libedal teel kurvi läbimine rattapidureid rakendades on üpris ohtlik straeegia - enamike autode juhiabid aga sedasi töötavadki.

Õppige inimesed sõitma, peale ABS-i muid "abisid" vaja polegi. ABS on talvel pidurdamiseks hea (seda ka hea juht järgi ei tee).
Teooria ütleb, et kõige paremini on juhitav ratas, mida veetakse, seejärel vabalt veerev ja kõige halvemini on juhitav pidurdav ratas.

Sa ei saa asja võtta ühe ratta vaatevinklist.
Kuna pidurdatakse mitut ratast ja seda õigesti, mille tulemusel veetakse auto külglibisemisest otseks.
Külglibisemisevastane seade või lausa mingi stabiilsuskontroll võib su talvel libedaga päästa olukorrast, mida enamik juhte ise ei suuda.
Sellepärast ma ABS-st ja stabiilsuskontrollist lugu peangi, kui nad on piisavalt hästi ehitatud.
Loomulikult üritan nii sõita, et need võimalikult vähe sekkuma peaksid.
Kui need sind sõites liiga palju segavad, siis võibolla sõidad sa talvel liiga agressiivselt ja peaksid oma sõidumaneeri sujuvamaks tõmbama.

Ma olen nõus, teatud olukordades võib see stabiilsuskontroll ka segav faktor olla, üle lumevallide möödasõitu tehes võib võtta auto näiteks jõnksutama, aga siiski pole mul sellega suuremaid probleeme olnud.

Hydrazine kirjutas:Veel selline jama, et kui sensorid vales seades ja sõidad püsikiirushoidjaga, siis moodsatel autodel nad hoiavad ise pikivahet nende abil (kusjuures seda, et kui palju, saab ise seadistada mingeis piireis) ja kui sa lähened mingile aeglasemale objektile ja pedaale ja nuppe üldse ei näpi vaid lähed lihtsalt vastassuuna vööndisse, et mööduda aeglasemast püsikiirusehoidjaga, siis auto hakkab hoopis ootamatult pidurdama, sest parema nurga sensor on vales seades ja auto arvab, et sa sõidad kellegile tagant otsa.

Või see automaatne lähi/kaug tulede ümberlülitamine, see läheb ka vahest lolliks ja sulle tuleb mingi vanem pann vastu kus igati ontlik juht on juba pooltuledele vahetanud ja sinu "tark" auto ei saa aru ning siis saad üsna lähedalt kaugtulede vilgutamise otse silma... või siis, sõidad täiesti tühjal pimedal teel ja tee ääres on mingi objekt kus on ere prožektor ja siis korraga hoppaaa, tark masin arvab, et nüüd peab pooltuledele vahetama.

Kas selliseid "kindlaid abimehi" on ikka vaja, või peaks ise sõiduoskusele ja tähelepanule pühenduma rohkem.

Mulle ka automaatsed tuled ei meeldi, eelistan ise lülitada, ka minu arvates need ei tööta korralikult.

Adaptiivsepüsikiirusehoidjaga olen ise sõitnud vaid ühe autoga, aga juba seal see häiris mind.
Üks asi on see, et ma ei taha sellele lootma jääda, aga see auto käitus sedasi, et kui minu eesolev auto keeras aeglustusrajale ja pidurdas oma hoo 50-ni, siis minu auto tegi seda sama, pidurdas järsku korraks mul kiiruse maha ja siis lähemale jõudes, lasi kiiruse jälle üles.
Auto ei suutnud tuvastada, et auto läks vasakule aeglustusrajale.