Jälle üks hea universaalne juhtum, mis sobiks nii propaganda, integratsiooni kui ka pandeemia teemasse. Ja oma üüratust lahkusest tavainimeste vastu ja võrdsetest võrdseima staatusele tavainimeste hulgas, toon selle siia kõigile ülivaestele täies mahus ära.
Ajal, mil ravimitootjad järjepanu vähendavad Eestisse saadetavate COVIDi vaktsiinide hulka ning tõstavad hindu, sai üks kõrge Vene diplomaat eile juba kordussüsti. Eesti Päevaleht tabas ta otse teolt.
See lugu on pikantne mitmeski mõttes. Ühest küljest on Kremlile alluv Vene meedia alustanud lääne vaktsiinide vastu infosõda. Näiteks Pfizeri vaktsiini, mille kordussüsti sai ka selle loo peategelaseks olev diplomaat, nimetatakse „surma süstiks”. Eksperdid hindavad, et osalt just sellise propaganda tõttu on Ida-Virumaal vaktsineerida soovivate inimeste osa Eesti madalaim.
Teisalt on Ida-Viru juba kuid olnud koroonaviiruse absoluutne kese Eestis. Ka praegu on seal nakatumisnäit napilt alla 900, samas kui Eesti keskmine on 525. Kirsiks tordil on see, et meie loo kangelase diplomaatiline lähetus Eestisse lõpeb juba sel nädalal ning esmaspäeval naaseb ta kodusesse Moskvasse - vaktsineerituna althõlma ning Eesti riigi kulul.
Just sellises taustaolustikus sõitis oma diplomaatilise numbrimärgiga Audi A6-ga eile kell 12.38 Ida-Viru Keskhaigla ette Venemaa peakonsul Narvas Juri Gribkov. Ta võttis pagasnikust Tax Free sildiga kilekoti, milles kõlksusid üksteise vastu pudelid, ning sammus muretult läbi haigla erakorralise meditsiini sissepääsu.
Eesti Päevaleht läks talle järele.
Tuttav teekond
Peakonsul Juri Gribkovi diplomaatiline karjäär sai alguses juba 1986. aastal. Muuhulgas on pikaaegsed lähetused teda viinud nii Prantsusmaa Vahemere-äärsesse sadamalinna Marseille’sse kui ka kaugele kaugele põhja, Norra Teravmägedele. Ei tea, kas just arktilise pakase tõttu, ent mehe kopsud on nii palju kannatada saanud, et eelmisel suvel oli ta sunnitud veetma mitu päeva Ida-Viru Keskhaigla intensiivravipalatis ning pulmonoloogiaosakonnas.
„Ta juba ootab,” ütleb peakonsul põrandalt kolksuvat kilekotti haarates.
Gribkov küsib just haigla pulmonoloogia vanemarsti Veronika Iljina järgi, kui ulatab mantli haigla riidehoidu. „Doktor Iljina juurde olen, ta juba ootab,” ütleb peakonsul garderoobidaamile ühe käega mantlit ulatades ning teisega põrandalt kolksuvat kilekotti haarates. Hilisemas intervjuus eitas ta, et tegemist oli pudelitega ning nimetas kilekotis olnut hoopis suveniirideks.
„Siis lähete lifti ja sõidate kolmandale korrusele…” õpetatakse teda riidehoiust, kuid Gribkov on juba mitu sammu eemal. Ta tunneb teed hästi.
„... ja siis keerate...,” jätab naine riidehoiust parema käega suuna näitamiseks tehtava poogna õhku rippuma ning itsitab lõbusalt oma kolleegi poole vaadates.
Kolmandal korrusel kohtub Gribkov teda ootava vanemarst Iljinaga ning koos suundutakse ühte protseduurikabinettidest. Viis minutit hiljem naasevad nad seekord juba ilma kingitusekotita ning jalutavad pulmonoloogiaosakonda Iljina kabinetti.
Gribkov väljub doktor Iljina kabinetist ja tänab teda südamlikult.
Möödub veel kümme minutit ja kabineti uks avaneb. Uksest väljudes pöörab Gribkov ringi, surub käed tänuavalduseks rinnale kokku ja tänab doktor Iljinad südamlikult.
Tema kohtumisest Iljinaga on möödunud napilt 15 minutit. See on aeg, mis palutakse kaitsesüsti saanutel võimalike kõrvalnähtude ilmnemiseks paigal püsida.
Sellegipoolest eitab Iljina kategooriliselt, et ta Vene kõrgele diplomaadile äsja COVID-i vaktsiini tegi. „Ei. See on minu ammune patsient, kes oli meil väga raskes seisus intensiivraviosakonnas. Ma ei ole teinud temale vaktsiini,” teatab ta ajakirjanikule resoluutselt ning seab sammud kiirelt minema.
Jah. Jah. Jah.
Samal ajal ajab Gribkov garderoobis palitut selga. Autojuht ootab teda EMO osakonna ukse ees ja nad on valmis tagasi Narva sõitma. Haiglast väljudes peatame peakonsuli hetkeks ning küsime samu küsimusi.
„Tere! Kas te saite äsja koroonavaktsiini?”
„Jah.”
„Kas see oli teile juba teine vaktsiin?”
„Jah.”
„Pfizer?”
„Jah.”
„Kuidas on see võimalik? Te pole ju meditsiinitöötaja ega arst…”
Gribkov vajub sügavamalt mõttesse ja asub siis selgitama. Ta räägib oma nõrkadest kopsudest, veriköhast ja ütleb, et vaktsineerimise ettepaneku tegi talle raviarst. „”[Just sellepärast] on teil tarvis kohustuslikus korras teha kaitsesüst, muidu surete.„ Umbes selline oli kontekst,” lausub Gribkov.
Ta ei põgene ajakirjanike eest diplomaatilise numbrimärgiga autosse, vaid jalutab rahulikult mööda parkimisplatsi edasi. Ta ütleb, et talle pakuti võimalust saada esimese kaitsesüst juba 2. jaanuaril. See oli laupäev. Süst tehti kolm päeva hiljem - tema 65. sünnipäeval.
See tähendab, et Vene diplomaat sai vaktsiini esimese süsti ühena esimestest väljavalitutest. Vaid napilt nädal varem anti Eestis vaktsineerimistele pidulik avapauk, kui just sellessamas Ida-Viru haiglas sai telekaamerate ees kõige esimese vaktsiini doktor Jelena Rozinko. Veel praegugi vaktsineeritakse haiglas vaid oma personali ning haiglale kuuluva hooldekeskuse kliente.
Vene diplomaat sai vaktsiini ühena esimestest väljavalitutest. Vaid napilt nädal varem anti Eestis vaktsineerimistele pidulik avapauk.
Gribkov räägib, et sõidab Eestist ametiaja lõppemise tõttu ära järgmisel esmaspäeval ning nimetab just seda asjaolu põhjuseks, miks pidi veel Eestis kiiresti tegema kaitsesüsti. „Täna tegin teise süsti. Mulle tundus, et enne kui ma [Venemaale] ära sõidan, peaksin järgima arsti nõuannet, kes, nagu ma teile rääkisin, mind ravis.” Vaktsiinipassi tal enda sõnul ei ole, aga ta saavat selle veel enne kui Eestist lahkub.
Ootamatult ütleb peakonsul, et tegelikult on Eesti välisministeerium saatnud kõikidele siin asuvatele diplomaatilistele esindustele noodi ettepanekuga tulla vaktsineerima ning lubanud selle riigi poolt korraldada.
Miks nõustus Vene diplomaat “surma süstiga”?
Kremliga joonduv Vene meedia käivitas jaanuaris Pfizeri vaktsiini vastu ulatusliku propagandakampaania keerates vindi peale pea igale teatele vaktsiini kõrvalmõjude ilmnemisest.
Muuhulgas ristiti Pfizeri vaktsiin isegi „surma süstiks” - vene keeles Укол Смерти. Enamjaolt on kõik sellised artiklid ülepaisutatud, nad maalivad traagiliseks ootuspärased ning leebed kõrvalmõjud ning seostavad just vaktsiiniga surmasid, mille puhul tegelikult seos puudub. Venemaa enda vaktsiini Sputnik V kohta aga hoidutakse kriitiliste artiklite kirjutamisest.
Peakonsul Juri Gribkov aga ütles Eesti Päevalehele, et jutt Pfizeri vaktsiinist kui „surma süstist” on vale. „Iga ajakirjanik kirjutab, mis ta tahab või mida toimetus soovib. Mina isiklikult tean, et kõik meie töötajad teevad rõõmuga vaktsineerimise Pfizeri vaktsiiniga. Ja mitte keegi ei luba neist öelda, et tegemist on „surmavaktsiiniga,”” ütles Gribkov.
Välisministeerium tõepoolest teavitas 14. jaanuaril Eestisse akrediteeritud diplomaate, et Eesti on otsustanud võimaldada neile ja nende üle 16-aastastele pereliikmetele vaktsineerimist. Klausel aga oli selles, et selline vaktsineerimine ei käi n-ö järjekorraväliselt, vaid arvestatakse ametlikku vaktsineerimiskava: esmalt tervishoiutöötajad, hoolekandetöötajad, üle 70- aastased ja teised riskigrupid.
„Teates öeldakse ka, et diplomaatide vaktsineerimise võimalus avaneb alles siis, kui Eestil on selleks olemas piisav kogus vaktsiini,” ütles välisministeeriumi avalike suhete juht Aari Lemmik.
Inimlik žest või kõigi reeglite rikkumine?
Kui Gribkov nimetab Ida-Viru keskhaiglast vaktsiini saamist inimlikuks žestiks, siis haigla juhtkond näeb asja teises valguses. Juhatuse esimees Tarmo Bakler kinnitas, et kuulis juhtunust alles ajakirjanike käest ning selle info valguses alustati siseuurimist.
„Mul ei ole võimalik öelda, et haigla juhtkond teaks sellest enamat, kui see, et ajakirjanikud on teadlikud ebatavalisest vaktsineerimisest.” Bakler lausus, et ei ole ühtegi reeglit, mis sellist olukorda võimaldaks. „21. sajandi kolmandal aastakümnel ei saa sellised juhtumid aset leida tõendatavate selgitusteta ning need ei saa jääda menetlemata.” Ta lisas, et kõik haigla töötajad, kes on tänaseks avaldanud soovi ennast vaktsineerida, on selle võimaluse ka saanud.
Haigla juht Tarmo Bakler kinnitas, et kuulis juhtunust alles ajakirjanike käest ning selle info valguses alustati siseuurimist.
Gribkov ise hoidub seisukohta võtmast, kui küsime, ega tal paha tunne pole, sest kohalikud inimesed vaktsineerima veel ei pääse, ent tema teise riigi esindajana ja Eestist peatselt lahkujana sai järjekorras ette.
„Teate, ma oskan rääkida vaid enda eest, et mulle võimaldati seda minu seisundist tulenevalt ja ma nõustusin,” lausub ta ning viib jutu sellele, kui palju head on ta Narva konsulina teinud ning kui paljusid inimesi aidanud koroonapandeemia ajal üle piiri pere juurde pääseda.
Väitega, et paljud inimesed teevad midagi head ja vääriks vaktsiini, peakonsul nõustuma ei kiirustanud. „Ei, mitte paljud. On palju neid, kes üritavad tekitada probleeme, kes kahtlaste motiividega urgitsevad olukordades, kus tegelikult taheti head teha.”
Raviarst Iljina: aga kus on dokumendid?
Õhtu lõpuks helistame veelkord doktor Veronika Iljinale. Selleks ajaks on tal juhtunule üksteisele vastukäivad selgitused. Ta ütleb, et kui ametlik vaktsineerimine haiglas kell 13 algas, oli tema juba tagasi oma kabinetis. See on õige.
Ta küsib, et kui toimus vaktsineerimine, siis kus on dokumendid ning kas märge on ka Gribkovi vatsineerimispassis. Doktor ütleb, et viis Gribkovi bronhoskoopiakabinetti, kus tegi talle bioloogilist ravi.
„Absoluutselt mingit dokumenti [vaktsineerimisest] ei ole. Kas see, mida ütleb patsient, on alati adekvaatne?” küsib Iljina ja lisab, et tegemist on ju juba pensionäriga.
Siis aga viib ta jutu „hüpoteetilise olukorra” peale. „Mida teie teete, kui teil jääb õhtul kolm vaba vaktsiini üle ja inimesi ei ole,” küsib ta. Ning räägib, et peab siin silmas 5. jaanuari ehk esimest kaitsesüsti.
„Terviseamet ütles meile, et teate, leidke ükskõik mis patsient, esimene, kes tuleb teile vastu ja tehke talle vaktsiin. Rohkem mina teile ei ütle midagi. Ainult seda, et ofitsiaalselt meil ei ole mingeid dokumente.” Mäletatavasti ütles aga Gribkov, et sai kutse esimesele süstile kolm päeva enne selle toimumist.
Ida-Viru Keskhaigla lubas esimesi järeldusi alustatud siseuurimise leidudest paari päeva jooksul.
(erinevad diagnoosid st. koroonaga/-sse ; Nii kümmekonna Kliendi võimaliku "lahkumise" graafik ei ole veel selge. Personaliga OK , kõik olid/on suht. "kerged" haigestujad. (Tean.)
