www.militaar.net

Sellised sentry gun tüüpi seadeldised võiksid ka mõne Eesti tootja valikus olla:

https://twitter.com/Maks_NAFO_FELLA/sta ... 9346921787

1. Uksed olid paksud küll (veeresid relssidel), kuid metallosa oli suhteliselt õhuke. Tegemist oli nurkrauast ja plekist tehtud karbiga, mis siis täideti pinnasega. Kahte sorti uksi oli - lükanduksed ja pöörduksed (pildil)

Plahvatuskindel uks ongi selline ruumiline konstruktsioon, mis on mõeldud plahvatuse energiat neelama. Ses mõttes on kõik õigesti venelastel tehtud.
Blast door inglise keeles. Selline uks asub mõnikord mitte ukseavas, vaid ukseava ees, kuna selle energia neelamise käigus vajutatakse seda lössi, mille tagaärjel võib see muutuda suuremaks. Ukseavas asuvad uksed (nt varjendite omad) tehakse nõks väiksemad, et deformatsioon ei kiiluks seda kinni.

2. Su-24 mahtus sinna angaari minu teada ainult kokku volditud tiibadega. Su-27 ja selle derivaadid sinna ei mahu. MiG-29 kohta ei tea. Vbl. mahub

Su-24 mahub hädavaevu ja suure nikerdamisega, NSVL kuldajal nikerdati, kulutati bensiini ja remonditi tiivaotsi. NSVL lagunemise ajal seisid lennukid õues, angaari ukse ees. Su-27 seisabki venelastel õues, vaata nt Google Earthist lennuväljade satipilte.

3. Peamiselt olid need mõeldud arvukate MiG-21-tede kaitsmiseks tuumalöögi kaudsete mõjude vastu

Need ehitati ajal, kui peamisteks tüüpideks olid väikese tiivaulatusega MiG-21, Su-7, Su-9 jne. Võib arvata, et järgmisel põlvkonnal muutuvnoolsuse eelistamise üks argumente võis ka olla infra suurus (MiG-23 mahtus samasse). Umbes nagu Viggenil pidi olema kokku klapitav saba, et mahtuda Drakeni järgi tehtud angaaridesse.

Aga olid nad mõeldud ikkagi otseste mõjude vastu (stsenaariumis stardirada tabav taktikaline tuumalaeng). Näiteks 100 kilotonni 500 meetri kaugusel. Kaudne mõju on nt tuumasaaste - need polnud hermeetilised. Toona arvati, et kõige tõhusam raja rivist välja viimine on kukutada üks laeng stardirajale, tekib 100 m kraater, mida niisama ei täida.

Tõsiasi on see, et kindlustatud angaare on ehitatud ka Läänes. Need läksid moest tänu täppismoona levikule, kuna leiti, et otsetabamuse vastu ca. pooletonnise pommiga selline punker eriti ei aita. Ilmselt nüüdse laialdase droonide kastuamise valguses tuleb asi uuesti läbi mõelda.

Kuskil betoonlplatsil rivis seisvad lennukid ei vaja isegi sellist vaeva kui kõikide angaaride "üle pommitamine" (ühel nõuka polgu lennuväljal on 40 angaari), piisab ühest hästi sihitud kobarpommist või droonide rünnakust. Sellist vaatepilti Kevadtormide ajal on Ämaris isegi pressifotodel näha olnud. Kui mingi viies kolonn paneb oma droonidega paar lennukit põlema, siis liitlased neid siia rohkem ei too, enne kui turvalisus on tagatud.

Nõuka angaarid (betoon tihtipeale heas seisukorras) on kasutatavad Gripeni majutamiseks ja võibolla suure toppimisega läheb F-16 ka. Angaaari laius seest inimese käte kõrgusel on 10 meetrit kopikadega.

Kuid NSVL lennuväe ellujäämisplaan ei piirdunud angaaridega, olid ka varulennuväljad ja varustuse komplektid nende sisse seadmiseks. Põhjalik ettevalmistus, mida tükati rikkus vene pardakk.

Kilo Tango kirjutas: ↑31 Aug, 2023 15:03 Sellised sentry gun tüüpi seadeldised võiksid ka mõne Eesti tootja valikus olla:

https://twitter.com/Maks_NAFO_FELLA/sta ... 9346921787

Jah, mõni ettevõtja võiks kulutada miljoneid eurosid, selle asja välja arendada (isegi parema), ja siis mitte keegi ei ostaks. Sounds like a plan.

Chupacabra kirjutas: ↑31 Aug, 2023 15:31 ... ja siis mitte keegi ei ostaks. Sounds like a plan.

Täpsustad äkki?

Kapten Trumm kirjutas: ↑31 Aug, 2023 15:24 ...

Kuid NSVL lennuväe ellujäämisplaan ei piirdunud angaaridega, olid ka varulennuväljad ja varustuse komplektid nende sisse seadmiseks. Põhjalik ettevalmistus, mida tükati rikkus vene pardakk.

Bardakk ja tõsiasi, et kuna lendurid, lennuvälja juhtimine, laod, kütusetanklad, hooldus jms. ei olnud tuumaka eesti kaitstud (tavalised silikaattellisest hooned), muutis kogu selle kindlustatud angaarinduse niikuinii mõttetuks. Pärast selle tuumaka üle elamist (juhul, kui see vaatamata bardakile õnnestus) oleksid need lennukid endiselt seal angaarides istunud ja mitte kusagile lennanud.

Ei ole tõsi. Olen selle Haapsalu lennuvälja otsast otsani läbi kolanud, olid ettevalmistused ka mujal. Tõesti, lennukite remondiangaar oli kindlustamata. Kuid sõjaolukorras pole primaarne hooldusintervalli jälgimine. Olid varjendid isikkoosseisule, laskemoonale, oli sõjaoludeks ette nähtud lendude maa-alune juhtimispunkt soomusklaasist akendega torniga, kütuseladu asus 3 km eemal maa all jne.

Hävinud oleks tõesti hooned ja autod, kuid arvan, et vähegi eelhoiatuse puhul oleks isikkoosseis, kütus, moon ja lennukid säilinud (kui me räägine arvatud stsenaariumist taktikaline pomm kesk stardirada).

Mis puudutab õppimist, siis taoline ülesehitus on viimaste kogemuste põhjal siiski toimiv baseline lennuväe hukukindluse tagamiseks (arvestame siia juurde ka varulennuväljade teema). Lääne lennuväed lihtsalt pole arvestatud taoliseks vastutegevuseks (raketisadu ja droonid), mis täna Ukrainas taevast tuleb. Ämari viidaks kiiresti rivist välja ja edasi on liitlastel mugav vabandus lennukeid siia rohkem mitte tuua. See toob kohe kaasa probleemid maapealse õhutoetuse (ennekõige CAS) tagamisel, sest lennukeid ei pruugi parasjagu õhus olla ja idanaaber hakkab kahtlemata valima hetkesid, mil õhutoetuse võimalus kõige kehvem on. Kogemus aga näitab, et CAS peab olema kohal MHK 15 min tellimusest, muidu sõidetakse abi kutsunud üksus enne laiaks.

Kilo Tango kirjutas: ↑31 Aug, 2023 16:18

Kapten Trumm kirjutas: ↑31 Aug, 2023 15:24 ...

Kuid NSVL lennuväe ellujäämisplaan ei piirdunud angaaridega, olid ka varulennuväljad ja varustuse komplektid nende sisse seadmiseks. Põhjalik ettevalmistus, mida tükati rikkus vene pardakk.

Bardakk ja tõsiasi, et kuna lendurid, lennuvälja juhtimine, laod, kütusetanklad, hooldus jms. ei olnud tuumaka eesti kaitstud (tavalised silikaattellisest hooned), muutis kogu selle kindlustatud angaarinduse niikuinii mõttetuks. Pärast selle tuumaka üle elamist (juhul, kui see vaatamata bardakile õnnestus) oleksid need lennukid endiselt seal angaarides istunud ja mitte kusagile lennanud.

Tartus ei olnud angaare, kuid...
- lennukid olid hajutatud ning lööklaine eest kaitsemiseks ümbritsetud muldvallidega,
- varu lennujuhtimise punkt ning staap olid maa-alustes varjendites,
- lennukite seisupaikade kõrval olid tugevdatud (metall-)ustega maa-alused varjendid isikkoosseisule,
- remondivarud olid hajutatud mitmele poole üle lennuvälja, s.h. sidetehnika remont ja hooldus Luunjas.
- laskemoona ja kütuselaod olid dubleeritud - osa lennuväljal, osa eemal (Kärknas ja Maramaal).

Piisavalt seal ringi kolanud ja kohapeal tõõtanutega rääkinud.

Sul võivad isegi kütuselaod olla täielikult maa all ja punkerdatud, aga kuidagi peab see kütus lennukiteni jõudma ja nii palju, kui mina tean, siis vähemalt Tapal ei jooksnud kütusehoidlast trassid otse nendesse kindlustatud angaaridesse, vaid tangiti ikkagi väljal. Ehk siis selleks oli vaja:
1. Masinaid, millega kütust vedada (hävivad tuumalöögis)
2. Seadmeid, millega kütus maa alt üles pumbata (vene pumbamajandus ei töötanud isegi rahu ajal korralikult)
3. Torustikku, mille külge see sõiduk ühendada

Muidugi suurendas selline kindlustamine lennuvälja elulemust oluliselt, kuid nimetatud stsenaariumi puhul (tuumakas keset lennuvälja) see ei aita. Lennukid võivad isegi angaarides alles jääda, aga kogu nende kasutamine jääb küsitavaks vähemalt mõne nädala jooksul.

Aga selles suhtes olen ma nõus, et Ämaris on vaja kindlustustöödega tegeleda, et vähendada sissetuleva tavamõõna poolt tekitatavat kahju.

Kilo Tango kirjutas: ↑01 Sept, 2023 11:41 Sul võivad isegi kütuselaod olla täielikult maa all ja punkerdatud, aga kuidagi peab see kütus lennukiteni jõudma ja nii palju, ...
1. Masinaid, millega kütust vedada (hävivad tuumalöögis)
2. Seadmeid, millega kütus maa alt üles pumbata (vene pumbamajandus ei töötanud isegi rahu ajal korralikult)
3. Torustikku, mille külge see sõiduk ühendada

Muidugi suurendas selline kindlustamine lennuvälja elulemust oluliselt, kuid nimetatud stsenaariumi puhul (tuumakas keset lennuvälja) see ei aita. ...

Tapa kohta ma ei tea midagi.
Tartus jooksis maa all torustik Kärknast lennuväljale ning ka lennuväljal endal oli torustik maa all kuni lennukite seisuplatsideni.
Kui tuumamalakas tuleb keset lagipead, siis nagunii midagi ei aita, kuid tavalise moonaga külvamise (ka rasked pommid/raketid) saab enam-vähem üle elada.

Kuigi ukrainlased magasid veidi maha, saan siiski aru et sõja algushetkel oli neil suur osa kraami siiski liikvel ja sellega pääses.

Praegu aga eelhoiatus veel varem ja õhutõrje üleval, lisaks liiguvad ringi.

Ei tea muidugi NATO plaane, aga kahtlustan et nende jaoks on Ämari lihtsalt üks plats paljude teiste platside seas.

Tapa kohta ma ei tea midagi.
Tartus jooksis maa all torustik Kärknast lennuväljale ning ka lennuväljal endal oli torustik maa all kuni lennukite seisuplatsideni.
Kui tuumamalakas tuleb keset lagipead, siis nagunii midagi ei aita, kuid tavalise moonaga külvamise (ka rasked pommid/raketid) saab enam-vähem üle elada.

Tapal oli sarnane lahendus

NYT.
Väidetavalt ork kasutab, seoses miiniväljdega, uut ja küllalt ohtlikku taktikat.
- ork paigutab enda miiniväljadele kergestisüttivaid aineid ja kui Ukraina sõjaväelased hakkavad neid demineerima, viskavad nad nendele väljadele droonidelt granaate, mis põhjustavad "tulemere" ja plahvatused.
Ork jälgib, peamiselt drooni abil, pidevalt miinivälju.
(https://www.nytimes.com/2023/09/02/worl ... nsive.html - mina kogu artiklit ei näe,
Defense Express, mingis osas, tsiteerib - https://defence-ua.com/army_and_war/oku ... 12724.html)

delfis oli sama sisuga jutt. Maksumüüri taga. Aga kui sarnane asi on mitmes kohas siis vast ei ole väga udujutt. https://ekspress.delfi.ee/artikkel/1202 ... liku-votte

Turist 47 kirjutas: ↑02 Sept, 2023 23:58 NYT.
Väidetavalt ork kasutab, seoses miiniväljdega, uut ja küllalt ohtlikku taktikat.
- ork paigutab enda miiniväljadele kergestisüttivaid aineid ja kui Ukraina sõjaväelased hakkavad neid demineerima, viskavad nad nendele väljadele droonidelt granaate, mis põhjustavad "tulemere" ja plahvatused.
Ork jälgib, peamiselt drooni abil, pidevalt miinivälju.
(https://www.nytimes.com/2023/09/02/worl ... nsive.html - mina kogu artiklit ei näe,
Defense Express, mingis osas, tsiteerib - https://defence-ua.com/army_and_war/oku ... 12724.html)

Ukrinlased võiks siis sama teha ennem demineerimist Või nad ei suuda seda tuvastada droonidega?

meees kirjutas: ↑03 Sept, 2023 0:13
Ukrinlased võiks siis sama teha ennem demineerimist Või nad ei suuda seda tuvastada droonidega?

Kogu see põlenud sitt ja tuhandete tonnide kaupa laga jääb ju nende maa peale. Ma oletan, et see ka natuke paneb mõtlema, kuidas vähem lagastada.