Viktoriin

Vaba foorum kus võib arutada mujale mittesobivatel teemadel.
Vasta
propatria
Moderaator
Postitusi: 1522
Liitunud: 04 Mai, 2004 15:36
Asukoht: Dorpat
Kontakt:

Postitus Postitas propatria »

:lol: :lol: :lol: Küsimus oli minusuguse lennunduse võhiku jaoks päris raske.
Esmalt lugesin kiiruga läbi oma vähese erialakirjanduse - tulemus - "null".
Seejärel asusin googeldama ja juba 30 min pärast olid käes esimesed niidiotsad:

http://www.insigniamag.com/contents.html - lennukite eraldusmärgid
http://www.worldairforces.com/Countries ... a/est.html - Eesti lennuvägi

Nüüd siis minu küsimus:

Mida nimetati sõdurislängis "Taskukahurväeks" ehk "Vaese mehe suurtükiväeks" ?

Tervitades ProPatria
Hea sõna ja pussiga saavutab enamat, kui lihtsalt hea sõnaga...
Kasutaja avatar
nublu
Liige
Postitusi: 926
Liitunud: 16 Dets, 2003 19:25
Kontakt:

Postitus Postitas nublu »

propatria kirjutas:Nüüd siis minu küsimus:

Mida nimetati sõdurislängis "Taskukahurväeks" ehk "Vaese mehe suurtükiväeks" ?

Tervitades ProPatria
No keegi ei pakugi? Jälle kahtlustavad ProPatriat militaarpornos?

Ma siis pakun ise - tegu käsigranaatidega...
kuido20
Liige
Postitusi: 3422
Liitunud: 06 Jaan, 2004 10:56
Asukoht: Tartu
Kontakt:

Postitus Postitas kuido20 »

Miinid
propatria
Moderaator
Postitusi: 1522
Liitunud: 04 Mai, 2004 15:36
Asukoht: Dorpat
Kontakt:

Postitus Postitas propatria »

Nublu vastus on täiesti õige!

Selline slängiväljend oli kasutusel kindlasti Nõukogude Armees (vähemalt II MS perioodil), kas ka teiste riikide relvajõududes, seda ei oska mitte öelda...
Seega järgmine küsimus tuleb Nublu'lt... :wink:

Lugupidamisega ProPatria
Hea sõna ja pussiga saavutab enamat, kui lihtsalt hea sõnaga...
Kasutaja avatar
nublu
Liige
Postitusi: 926
Liitunud: 16 Dets, 2003 19:25
Kontakt:

Postitus Postitas nublu »

No nii, küsiks vahelduseks mõne isiku kohta 8)

See kõrgelt dekoreeritud ohvitser lõpetas Riigi Kunstikooli 1938. a. Järgnes ajateenistus 10. üksikusse jalaväepataljoni Tallinnas. 1939. a. muutis ta oma nime eestipärasemaks (et asja keerulisemaks muuta, siis ei ütle ka eelmist nime :twisted: )

Kaitseväeteenistuse läbimisel asus ta õppima Sõjakooli aspirandikursustele, mille lõpetamise järel oli teenistuses 1. jalaväerügemendis. Lahkus teenistusest septembris 1940 ning asus uuesti õppima kunstikoolis meistriklassis, mille lõpetamisel 1941.a kevadel omandas rakenduskunstniku kvalifikatsiooni.

Hoidus kõrvale 1941. a. mobilisatsioonist ning astus Saku Omakaitsesse. 16. septembril 1941 astus ta aga Viljandis formeeritavasse 38. politseipataljoni (Schutzmannschafts-Bataillon 38 ), kus sai 2. kompanii 2. rühma ülemaks.

Nüüd jätame jälle pika jupi eluloost välja (et asi liig lihtsaks ei läheks :twisted: ) ning toome ära päris lõpu.

Ta paigutati koos teiste vangidega algul Tallinnasse Kopli laagrisse, hiljem Kohtla-Järve vangilaagrisse, kus ta haigestus kopsupõletikku. Seejärel viidi ta Gatshina haiglasse ja sealt edasi Leningradi. Leningradis mõistis "Smertsh´i" kohus ta 31.03.1945 mahalaskmise läbi surma edasikaebamise õiguseta.

Kes oli see ohvitser?
Arensburger
Moderaator
Postitusi: 625
Liitunud: 25 Veebr, 2004 19:41
Kontakt:

Postitus Postitas Arensburger »

Vahele jäi osa, et Ambla soos jäi ta uskuma punaste rahvuskaaslaste lubadusi, et talle midagi kurja ei tehta ja andis end koos teiste "Narva" pataljoni meestega Eesti Korpusele vangi.
ANDO RUUS muidugi.
propatria
Moderaator
Postitusi: 1522
Liitunud: 04 Mai, 2004 15:36
Asukoht: Dorpat
Kontakt:

Postitus Postitas propatria »

Hando Ruus (Harald-Ferdinand Ruhs)

Tervitades ProPatria
Hea sõna ja pussiga saavutab enamat, kui lihtsalt hea sõnaga...
Kasutaja avatar
nublu
Liige
Postitusi: 926
Liitunud: 16 Dets, 2003 19:25
Kontakt:

Postitus Postitas nublu »

Kuigi ProPatria vastus oli täpsem (koos veel eestistamata nimeta), oli Arensburger mõni minut kiirem. Ja mõtles sama isikut, kuna postituses toodud fakt käib tõesti Hando Ruusi kohta.

Nii et unustame ära selle H tähe seal eesnime ees ning las uue küsimuse küsib Arensburger.
Arensburger
Moderaator
Postitusi: 625
Liitunud: 25 Veebr, 2004 19:41
Kontakt:

Postitus Postitas Arensburger »

Väide: "Eestlastest formeeritud väeosade hulgas oli kaks pataljoni, kes kandsid nimetust Narva."
Kas väide on tõene ja kui, siis milliste üksustega oli tegemist?
teddybbeer
Liige
Postitusi: 373
Liitunud: 17 Apr, 2004 15:07
Kontakt:

Postitus Postitas teddybbeer »

nuh.. esimeseks oleks siis div. Wikingis teeninud pataljon.
teiseks pakuks 43. aastal Narvas formeeritud "Narva Ersatz" pataljoni oberleitnant Fisheri juhtimisel. Kas see ka eestlastest koosnes pead anda ei julge. Igatahes "Eesti riik ja rahvas IIMSs" väidab et sellenimeline pataljon oli paar päeva Krivasoos rindel.
mudugi ka rügement "Tallinna" esialgne nimi oli rügement "Narva" nagu kuskilt silma on jäänud, ehk motlesid seda?
Arensburger
Moderaator
Postitusi: 625
Liitunud: 25 Veebr, 2004 19:41
Kontakt:

Postitus Postitas Arensburger »

Vastus õige!
Nimelt oli see üksus välja kasvanud Eesti Idapataljonide tagavarapataljonist Narvas ehk saksa keeles Estnische Ersatz-Sicherungsgruppe in Narva. (Eesti Vabadusvõitlejad II Maailmasõjas lk.117). Eestlaste hulgas nimetati seda Narva Põhiüksuseks. Üksus oli üks esimesi Eesti väeosi, kes 1944 algul võttis vastu lahingu veel Narva jõe idapoolsel küljel. Saaremaal elab veel veteran, kes sai selles lahingus haavata ja võib tõendada, et sel ajal rindele minnes kandis üksus Narva pataljoni nime (Ost Ersatz Batallion "Narwa"). Seega - eksisteeris veel üks "Narva" pataljon. Ost Ersatz Batallion "Narwa" viidi Eesti SS diviisi koosseisu aprillis ´44, kuid ülemaks jäi Wechrmachti kapten Fischer ning staabis olid Wechrmachti ohvitserid. Hakati välja õpetama rügement "Reval" ellujäänud mehi. Üldse said koolituse kolme pataljoni koosseisu jagu mehi, kusjuures viimasega läks Ost Ersatz pataljon "Narva", rinde kokkuvarisemise ajal, ise rindele ning löödi puruks. Antud üksus oli tuntud ka Einheit "Fischer"-i nime all.

Küsimise teatepulk läheb üle õieti vastanule!
teddybbeer
Liige
Postitusi: 373
Liitunud: 17 Apr, 2004 15:07
Kontakt:

Postitus Postitas teddybbeer »

olgu nii!
Vabadussõjas Munamäe lahingus 20. märtsil 1919. aastal näitas üles silmapaistvat vaprust Peeter Ronk, toimetades lahingu käigus tähtsa teate 2. eskadroni ülemale. Mille poolest oli tähelepanuväärne Peeter Ronga isik?
Kasutaja avatar
Ben
Liige
Postitusi: 117
Liitunud: 15 Mär, 2004 12:15
Asukoht: Tallinn
Kontakt:

Postitus Postitas Ben »

tegemist oli naisterahvaga, kelle õige nimi oli, kui mälu mind ei peta, hoopis Anna Vares

ben
teddybbeer
Liige
Postitusi: 373
Liitunud: 17 Apr, 2004 15:07
Kontakt:

Postitus Postitas teddybbeer »

Vastus õige!
pane aga järgmine.
Kasutaja avatar
Ben
Liige
Postitusi: 117
Liitunud: 15 Mär, 2004 12:15
Asukoht: Tallinn
Kontakt:

Postitus Postitas Ben »

1936.a. uue vormikandmise eeskirjaga toodi auastmetunnused varrukale. Ühe suure erinevusena võis paelte kuju järgi kergesti eraldada maa- ja ratsaväe ohvitsere. Mis on teine suurem erinevuste grupp, milles seisnes paelte erinevus ja kelle vahel tehti vahet ?
Vasta

Kes on foorumil

Kasutajad foorumit lugemas: Bing [Bot], Georges ja 2 külalist