10. leht 1294-st
Postitatud: 15 Sept, 2004 12:35
Postitas propatria
Küsimus oli minusuguse lennunduse võhiku jaoks päris raske.
Esmalt lugesin kiiruga läbi oma vähese erialakirjanduse - tulemus - "null".
Seejärel asusin googeldama ja juba 30 min pärast olid käes esimesed niidiotsad:
http://www.insigniamag.com/contents.html - lennukite eraldusmärgid
http://www.worldairforces.com/Countries ... a/est.html - Eesti lennuvägi
Nüüd siis minu küsimus:
Mida nimetati sõdurislängis "Taskukahurväeks" ehk "Vaese mehe suurtükiväeks" ?
Tervitades ProPatria
Postitatud: 16 Sept, 2004 8:30
Postitas nublu
propatria kirjutas:Nüüd siis minu küsimus:
Mida nimetati sõdurislängis "Taskukahurväeks" ehk "Vaese mehe suurtükiväeks" ?
Tervitades ProPatria
No keegi ei pakugi? Jälle kahtlustavad ProPatriat militaarpornos?
Ma siis pakun ise - tegu käsigranaatidega...
Postitatud: 16 Sept, 2004 8:41
Postitas kuido20
Miinid
Postitatud: 16 Sept, 2004 9:15
Postitas propatria
Nublu vastus on täiesti õige!
Selline slängiväljend oli kasutusel kindlasti Nõukogude Armees (vähemalt II MS perioodil), kas ka teiste riikide relvajõududes, seda ei oska mitte öelda...
Seega järgmine küsimus tuleb Nublu'lt...
Lugupidamisega ProPatria
Postitatud: 16 Sept, 2004 11:19
Postitas nublu
No nii, küsiks vahelduseks mõne isiku kohta
See kõrgelt dekoreeritud ohvitser lõpetas Riigi Kunstikooli 1938. a. Järgnes ajateenistus 10. üksikusse jalaväepataljoni Tallinnas. 1939. a. muutis ta oma nime eestipärasemaks (et asja keerulisemaks muuta, siis ei ütle ka eelmist nime
)
Kaitseväeteenistuse läbimisel asus ta õppima Sõjakooli aspirandikursustele, mille lõpetamise järel oli teenistuses 1. jalaväerügemendis. Lahkus teenistusest septembris 1940 ning asus uuesti õppima kunstikoolis meistriklassis, mille lõpetamisel 1941.a kevadel omandas rakenduskunstniku kvalifikatsiooni.
Hoidus kõrvale 1941. a. mobilisatsioonist ning astus Saku Omakaitsesse. 16. septembril 1941 astus ta aga Viljandis formeeritavasse 38. politseipataljoni (Schutzmannschafts-Bataillon 38 ), kus sai 2. kompanii 2. rühma ülemaks.
Nüüd jätame jälle pika jupi eluloost välja (et asi liig lihtsaks ei läheks
) ning toome ära päris lõpu.
Ta paigutati koos teiste vangidega algul Tallinnasse Kopli laagrisse, hiljem Kohtla-Järve vangilaagrisse, kus ta haigestus kopsupõletikku. Seejärel viidi ta Gatshina haiglasse ja sealt edasi Leningradi. Leningradis mõistis "Smertsh´i" kohus ta 31.03.1945 mahalaskmise läbi surma edasikaebamise õiguseta.
Kes oli see ohvitser?
Postitatud: 16 Sept, 2004 12:08
Postitas Arensburger
Vahele jäi osa, et Ambla soos jäi ta uskuma punaste rahvuskaaslaste lubadusi, et talle midagi kurja ei tehta ja andis end koos teiste "Narva" pataljoni meestega Eesti Korpusele vangi.
ANDO RUUS muidugi.
Postitatud: 16 Sept, 2004 12:14
Postitas propatria
Hando Ruus (Harald-Ferdinand Ruhs)
Tervitades ProPatria
Postitatud: 16 Sept, 2004 12:38
Postitas nublu
Kuigi ProPatria vastus oli täpsem (koos veel eestistamata nimeta), oli Arensburger mõni minut kiirem. Ja mõtles sama isikut, kuna postituses toodud fakt käib tõesti Hando Ruusi kohta.
Nii et unustame ära selle H tähe seal eesnime ees ning las uue küsimuse küsib Arensburger.
Postitatud: 16 Sept, 2004 13:43
Postitas Arensburger
Väide: "Eestlastest formeeritud väeosade hulgas oli kaks pataljoni, kes kandsid nimetust Narva."
Kas väide on tõene ja kui, siis milliste üksustega oli tegemist?
Postitatud: 16 Sept, 2004 14:28
Postitas teddybbeer
nuh.. esimeseks oleks siis div. Wikingis teeninud pataljon.
teiseks pakuks 43. aastal Narvas formeeritud "Narva Ersatz" pataljoni oberleitnant Fisheri juhtimisel. Kas see ka eestlastest koosnes pead anda ei julge. Igatahes "Eesti riik ja rahvas IIMSs" väidab et sellenimeline pataljon oli paar päeva Krivasoos rindel.
mudugi ka rügement "Tallinna" esialgne nimi oli rügement "Narva" nagu kuskilt silma on jäänud, ehk motlesid seda?
Postitatud: 16 Sept, 2004 14:44
Postitas Arensburger
Vastus õige!
Nimelt oli see üksus välja kasvanud Eesti Idapataljonide tagavarapataljonist Narvas ehk saksa keeles Estnische Ersatz-Sicherungsgruppe in Narva. (Eesti Vabadusvõitlejad II Maailmasõjas lk.117). Eestlaste hulgas nimetati seda Narva Põhiüksuseks. Üksus oli üks esimesi Eesti väeosi, kes 1944 algul võttis vastu lahingu veel Narva jõe idapoolsel küljel. Saaremaal elab veel veteran, kes sai selles lahingus haavata ja võib tõendada, et sel ajal rindele minnes kandis üksus Narva pataljoni nime (Ost Ersatz Batallion "Narwa"). Seega - eksisteeris veel üks "Narva" pataljon. Ost Ersatz Batallion "Narwa" viidi Eesti SS diviisi koosseisu aprillis ´44, kuid ülemaks jäi Wechrmachti kapten Fischer ning staabis olid Wechrmachti ohvitserid. Hakati välja õpetama rügement "Reval" ellujäänud mehi. Üldse said koolituse kolme pataljoni koosseisu jagu mehi, kusjuures viimasega läks Ost Ersatz pataljon "Narva", rinde kokkuvarisemise ajal, ise rindele ning löödi puruks. Antud üksus oli tuntud ka Einheit "Fischer"-i nime all.
Küsimise teatepulk läheb üle õieti vastanule!
Postitatud: 16 Sept, 2004 15:28
Postitas teddybbeer
olgu nii!
Vabadussõjas Munamäe lahingus 20. märtsil 1919. aastal näitas üles silmapaistvat vaprust Peeter Ronk, toimetades lahingu käigus tähtsa teate 2. eskadroni ülemale. Mille poolest oli tähelepanuväärne Peeter Ronga isik?
Postitatud: 16 Sept, 2004 16:58
Postitas Ben
tegemist oli naisterahvaga, kelle õige nimi oli, kui mälu mind ei peta, hoopis Anna Vares
ben
Postitatud: 16 Sept, 2004 17:19
Postitas teddybbeer
Vastus õige!
pane aga järgmine.
Postitatud: 18 Sept, 2004 20:20
Postitas Ben
1936.a. uue vormikandmise eeskirjaga toodi auastmetunnused varrukale. Ühe suure erinevusena võis paelte kuju järgi kergesti eraldada maa- ja ratsaväe ohvitsere. Mis on teine suurem erinevuste grupp, milles seisnes paelte erinevus ja kelle vahel tehti vahet ?