www.militaar.net

Eelmise ülinaljaka pildi kommentaariks tuleb tõdeda, et venelastel on must huumor iseenda üle alati väga tasemel olnud erinevalt meist.

Vene kosmosetööstust tabas taas ebaõnnestumine, 6 augusti hilisõhtul keeldus kanderakett "Proton M" kaht satelliiti orbiidile viimast. Süü säherduse sõnniku kokkukeeramise eest lasuvat taas kiirendusblokil Briz-M, mis venelastele ennegi käkki keeranud ja keeldus sedapuhku protesti märgiks üleüldse sisse lülitumast.

http://topwar.ru/17410-zapusk-protona-m ... achey.html

Soobel kirjutas:Mis siin 1.aprillist rääkida. Kui juba räägitakse kõva häälega Marsile lendamisest, siis on täiesti selge, et selleks tuleb aatomijõul kulgev suur pikaotsalaev ehitada, mis kulgeb orbiidilt orbiidile ega maandu.

Aurumasinaga töötavat kosmoselaeva küll ette ei kujuta!
Aatomiallveelaevad ja tuumajaamad on sisuliselt vanad head aurumasinad mille küttekollet on veidi muudetud. Kuna aurumasina kasutegur on nagu on, (tekitab meeletult jääksoojust) siis mismoodi kosmoselaevalt seda soojust ära juhtida? Millega laeva jahutada, et meeskond konservina ära ei küpseks?

nuhk.Albert kirjutas:

Soobel kirjutas:Mis siin 1.aprillist rääkida. Kui juba räägitakse kõva häälega Marsile lendamisest, siis on täiesti selge, et selleks tuleb aatomijõul kulgev suur pikaotsalaev ehitada, mis kulgeb orbiidilt orbiidile ega maandu.

Aurumasinaga töötavat kosmoselaeva küll ette ei kujuta!
Aatomiallveelaevad ja tuumajaamad on sisuliselt vanad head aurumasinad mille küttekollet on veidi muudetud. Kuna aurumasina kasutegur on nagu on, (tekitab meeletult jääksoojust) siis mismoodi kosmoselaevalt seda soojust ära juhtida? Millega laeva jahutada, et meeskond konservina ära ei küpseks?

NERVA, UHTREX, RD-0410

nuhk.Albert kirjutas: Millega laeva jahutada, et meeskond konservina ära ei küpseks?

Väga lihtne: kaugusega. Ulmefilmide väga levinud nipp on viia meeskond pikka varrega reaktorist ja mootoritest sadade meetrite kaugusele. Kiirgus väheneb ju ruutkordselt, kaks korda kaugemal neli korda vähem. Filmidest, kus sellised pika varrega kosmoselaevad silma jäid, hüppasid kohe meelde "Avatar" ja "2001:Kosmoseodüsseia."

Soobel kirjutas:

nuhk.Albert kirjutas: Millega laeva jahutada, et meeskond konservina ära ei küpseks?

Väga lihtne: kaugusega. Ulmefilmide väga levinud nipp on viia meeskond pikka varrega reaktorist ja mootoritest sadade meetrite kaugusele. Kiirgus väheneb ju ruutkordselt, kaks korda kaugemal neli korda vähem. Filmidest, kus sellised pika varrega kosmoselaevad silma jäid, hüppasid kohe meelde "Avatar" ja "2001:Kosmoseodüsseia."

Muide, ka praktikas kasutusel. Voyageride RTG on samuti muudest komponentidest (tõsi, mitte väga) eemale viidud.

Müütidest (?)
Infoagentuur "Naised Saunast" teab rääkida, et alates 1957 aastast tehti rida ebaõnnestunud lende piloteeritavate ballistiliste suborbitaalsete rakettidega. 1.november 1957 hukkus Aleksei Ledovski, 1.veebruar 1958 Sergei Shiborin, 1.jaanuar 1959 Andrei Mitkov ja 1,juuni 1959 Marii Gromova (Naine!). Kusjuures Gromova hukkus orbitaallennuki katsetusel. Ja peale Gagarinit on samuti terve hunnik niinimetatud fantoomkosmonaute, kelle ebaõnnestunud lennud on kas väljamõeldised või maha vaikitud...

Kas nendele fopaadele ka mingeid tõendeid on?

Ilma jääb kangesti mulje kui ameeriklaste "viinamarjad on hapud" tõdemusest, millele mõned sadomassohistlikud "usaldusväärsed vene allikad" sekundeerivad.
Käis ju ameeriklaste inimese orbiidile viimine koos mitmete ilmkärakatega ja nende esimene mehitatud kosmoselend oli kah selline-suborbitaalne tegelikult.

Siis muidugi võib nuputada ka selle üle, et kes esimesena oma vaadi kosmosesse lasi. Sakslaste V2 suutis teoreetiliselt otse üles lastes 189km kõrguse saada... Kas ka prooviti, ei tea? Registreeritud on 84km. Niiet termosfääri suutis lennata küll. Seal aga laevukesed ja orbitaaljaamad sebivadki.

Inimesed, kontrollige selliseid väljaütlemisi kasvõi wikipediast enne järgi....

Sakslastel enestel polnud aega mingite kõrguste tagaajamisega tegeleda tõenäoliselt. Küll aga oli seda aega ameeriklastel, kes vähemalt 100 komplektset "VAUd" omale krabasid. Esimene neist startis juba 1945 sügisel. Seitse varustati kapslitega, kuhu sai soovi korral ahve-koeri või midagi sellist sisse toppida. Standartne V2 muidugi polnud mingi kõrguste vallutaja aga moditud katseeksemplarid ehk midagi suutsid. V2-e edasiarendus A9/A10 oli kaheastmeline ja mõeldud USA-le külakosti viima. Paberile jõudis see 1940. Ideelt oli asi piloteeritav ehk lendas 80 kilomeetri kõrgusel ameerikamaale, seal andis piloot lõpliku suuna ja ise katapulteerus. 1943 tehti ka katsetus, kus suudeti lennata 600 km kaugusele. Lennulagi jäi 80 km kanti. Lennuaeg 17 minti.
Väidetav piloodiga katse toimus 24.jaanuar 1945, mis peale 10.sekundit koos piloodiga ära põles. Kokku tehti A9/A10-ga 48 starti, millest 16 ebaõnnestusid. Peale 14.veebruaril 1945 tehtud ebaõnnestunud katsetust poodi A9/A10 projekt ülesse. Projekt A11 oli samuti paberil olemas. Sellega oleks suudetud sputnikuid orbiidile saata ning samuti projekt A12, mis oli juba 4-astmeline ja mille 4 aste, mis oli piloteeritav V2 muutus kosmosesüstikuks. Eks ta ju tiibrakett oligi. Jah, ega haakristtemplitega kinnitatud juttu kuskilt leida pole. Ikka üldine neti kollane kirjandus. Aga seda on ka wiki Samasugused tondid kui meie kirjutavad Ning koos onu Brauniga viidi ameerikamaale kindlasti nii palutki huvitavat lugemiseks kui ka stardiplatvormilt katsetamiseks. Muide, ameeriklaste Alan Shepard saavutas oma lennu kõrguseks 187km.

Seal koolis, kus mina õppisin, käsitleti teemasid füüsika tunnis kuskil 8. klassi kandis. Juba nende teadmistega on üsna lihtsasti võimalik veenduda natsi-Saksamaa raketiprogrammi suutmatuses kosmoselende teha.

Selleks, et sooritada püsiv orbitaalne lend, on vajalik esimese kosmilise kiiruse saavutamine. Rakettidel, mis lendavad 600 km ja 80 km kõrgusele, seda ei ole, vastasel juhul oleks nende lennukaugus piiramatu. Esimene kosmiline kiirus on Maal 7.9 km/sek, peaaegu 24-kordne helikiirus. V-2 (mis oli ainus Saksa töötav (või enamvähem töötav) rakett, maksimaalkiirus oli vaid 1,6 km/sek. A-9/A-10 maksimaalkiirus oli suurem, kuid siiski vaid 3,4 km/sek. Mida suurem on kiirus, seda kaugemale on võimalik lennata, aga varem või hiljem kukub asi alla. Kui pole vajalikku kiirust, siis tulebki suborbitaalne lend, võib tõusta isegi orbitaalsele kõrgusele, kuid sellele järgneb vältimatu maale tagasi pöördumine. Esimesel jänkide mehitatud lennul polnud lihtsalt seda kiirust, mis venelastel saada õnnestus (ei suuda kahjuks leida andmeid, mis kiirusega Sputnik, Belka-Strelka ja Gagarin lennutati, aga see pidi olema jänkide omast suurem).

Alan Shepard saavutas oma lennu kõrguseks 187km.

Oh, ega ma väidagi, et sakslased kosmoses käisid sellisel tasemel nagu venkud. Gagarin tiirles ikka kuskil 300 km kõrgusel. Samas on imelik see Shepardi üles alla liftitamine. Seda ju kah ei saaks nagu kosmoselennuks lugeda. Vaeseke oli ju üldse natuke tragikoomiline vend, kuna ilmastikuolud venisid ja venisid stardi ajal, siis esimene ameeriklane käis üleval täiskustud pükstes Ma ise kahtlustan, et üsna levinud piir, kus saadik kosmoselennuks lugemist hakati lugema alates 100 kilomeetrist, loodigi ameeriklaste poolt. Samas termosfääri loetakse alates 85 kilomeetrist kuni 690 kilomeetrini. Selles vahemikus tiirlevad kuskil 300-400 peal ju orbitaaljaamad. Kui siis termosfäär võtta juba "kosmoseks" siis selle piiri olid "VAUd" juba suutelised ületama. Aga eks see "KOSMOS", et kus kohast ta algab, olegi segane...