www.militaar.net

Selle ülesande täies mahus lahendamine ühe võitlusgrupiga ei ole võimalik.

Pakun välja esimese varitsuse skeemi, kuid see lahendab ainult osa probleemist, kuna kolonn on nii pikk ning selle ajutist ümber paiknemist ja regrupeerumist sellel maastikul on praktiliselt võimatu olemasolevate vahenditega takistada. Seega:
1. 1 käskjalg sissigrupist tuleb kiiresti saata pataljoni staapi teatega, et prognoositav kolonni peatamise aeg on kuni 12 tundi. Mitte rohkem.
2. Pioneerigrupi tööd (sissid abistavad):
a) Valmistada kustimeestele ette laskesektor (kollane kolmnurk)
b) Teha poolenisti mineeritud teetõkend A (alul 3-4 miini, hiljem miinide maketid). Selleks langetada teele puid ja lasta maantee puruks.
c) Rajada täielikult mineeritud teetõkend B (10-12 miini)
d) Paigutada lõhkeaine truupidesse (märgitud punase joonega)
e) Rajada laskesektorid teisel pool järve olevatele laskuritele
f) Paigaldada külgmiinid reale x ja suundkildmiinid reale y
g) Rajada kerge miiniväli ja teetõkendid metsasihile C (kaardil on see ikkagi B )
4. Ohvitser paikneb koos pioneeripatrulliga positsioonile 1, et omada külgsuunas ülevaadet vastase väljamurdekatsetest.
5. Õhutõrje paikneb vastavalt nähtavusele positsioonile nr. 7 ümbruses
6. Tankitõrjepatrull paikneb positsioonile 2
7. Kommandpatrull paikneb positsioonile 3
8. Tulejuhtimispatrull paikneb positsioonile 4
9. Snaipripatrull paikneb positsioonile 5
10. Jalaväepatrull paikneb positsioonile 6, et kaitsta miinivälja B
11. Sissid paiknevad positsioonile 8, et õhata suundkildmiinid ning hoida tule all kolonni keskpaika. Hiljem lahkuvad paralleelselt metsasihiga loode suunas, et ühineda üle järve tulistajatega.

Kogu seda Unto küsitud kraami (ajatabelid jms.) tõesti ei viitsi siin töö kõrvalt kokku nikeradada.

Ajastamine võiks välja näha nii, et kui esimene tank hakkab jõudma tõkkeni, tellitakse tulelöök miinipildujatelt kolonni pähe ja lõppu (lõppu hakatakse tulistama ca. paar minutit pärast liidergrupile tule avamist, sest selle ajaga jõuavad sissid lähata oma suundkillud ning lahkuda tulealusest piirkonnast) ning alles siis kui esimesed miinipildujamürsud on langenud avab kogu ülejäänud punt tule (v.a. TT, kes peab vaatama, et oleks sobiv moment oma laskesektorist tuld anda.)

Ühesõnaga ohvitseri käsk avab tule, kuid keegi teine enne tuld ei ava kui käib esimene pauk. Kas siis miinipilduja või TT mats. Pärast esimeste masinate peatumist liigub TT üksus ringiga kiirelt järgmise varitsuspunkti juurde, mis jääb sellelt pildilt välja. Kogu tegevus toimub siis Tsäpsi järve ja Pörstö järve vaheliselt alal.

Üldiselt on sedavõrd väiksel grupil sellisel hajatakistustega maa-alal nii pika kolonni vastu väga raske tegutseda. Iga hetk võib vastase luuregrupp avastada keda tahes. Suhteliselt lihtne on vastasel kolonn regrupeerida ning varitsus ümbert haarata. Suht-koht suitsiidimissioon.

Punased ja oranžid punktiirid näitavad võimalikke lahkumissuundi.

Lisaksin omalt poolt Unto Pulkkineni ülesande kirjelduse "Vaenlase" punkti juurde lugemismaterjali, mille leiab lingi alt 4. peatüki juurest. Et pilt oleks terviklikum.

http://rapidshare.com/files/206008647/st_100-7.pdf.html

Kilo Tango, lugesin kähku su plaani läbi ning esimese matsuga ei oska midagi muud kommentaariks öelda, kui et ega siis kogu kolonni pea ühe korraga ära hävitama ning ühe koha peal kinni pidada. Sinu plaan paistab esmapilgul päris hea olevat aga mis iganes taktika puhul ei plaaniks olla tulevahetuses üle poole tunni. Mauhti löök ära ja kolonn seisma, siis tulelöök kõikvõimalikest torudest ehk lahingut max 10min ning siis padavai minema järgmist positsiooni ette valmistama.

Aga muidu, minu silma jaoks äärmiselt hästi lahendatud ülesanne ning arusaadav arvatavasti kõigile - väga hea

Mida kujutab endast pioneeride poolt ette valmistatud gustide laskesektor? Kas see tähendab, et seal võetakse kõik puud maha? Natuke vaevarikas pole? Äkki saab kuidagi lihtsamalt? Kas kuidagi nii ei anna teha, et gusti meeskond oleks hoopiski asukohas 3 ning sumaks sealt üle järve. Siis ei peaks pioneerid massiliselt metsatööliseks hakkama. Kas on mõtekas langetada eelnevalt teele puid ning lasta maantee puruks? Kas seda kuidagi nii ei saaks teha, et eelnevalt pole näha midagi ning siis järsku on tee kinni?

Sry, kui olid väga diletantlikud küsimused.

Qtec kirjutas:Kilo Tango, lugesin kähku su plaani läbi ning esimese matsuga ei oska midagi muud kommentaariks öelda, kui et ega siis kogu kolonni pea ühe korraga ära hävitama ning ühe koha peal kinni pidada. Sinu plaan paistab esmapilgul päris hea olevat aga mis iganes taktika puhul ei plaaniks olla tulevahetuses üle poole tunni. Mauhti löök ära ja kolonn seisma, siis tulelöök kõikvõimalikest torudest ehk lahingut max 10min ning siis padavai minema järgmist positsiooni ette valmistama.

Aga muidu, minu silma jaoks äärmiselt hästi lahendatud ülesanne ning arusaadav arvatavasti kõigile - väga hea

Mida kujutab endast pioneeride poolt ette valmistatud gustide laskesektor? Kas see tähendab, et seal võetakse kõik puud maha? Natuke vaevarikas pole? Äkki saab kuidagi lihtsamalt? Kas kuidagi nii ei anna teha, et gusti meeskond oleks hoopiski asukohas 3 ning sumaks sealt üle järve. Siis ei peaks pioneerid massiliselt metsatööliseks hakkama. Kas on mõtekas langetada eelnevalt teele puid ning lasta maantee puruks? Kas seda kuidagi nii ei saaks teha, et eelnevalt pole näha midagi ning siis järsku on tee kinni?

Sry, kui olid väga diletantlikud küsimused.

Ma olen siin suurem diletant kui sina . Mul jäi isegi ajateenistus suhteliselt varakult vigastuse tõttu pooleli.

Eks see madin seal lühikesena ongi mõeldud. Häda on selles, et selliseid korralikke kolonni pidurdamise kohti sellel teel enam ei ole. Praktiliselt kõik on avamaastik üksikute varjumiskohtadega. Kui loodust enda kasuks kasutada ei saa, pole sellel võitlusgrupil seal midagi teha.

Aga vastused.

Kustide laskesektori ette valmistamine ei tähenda midagi enamat kui, et muidu on selles sektoris suhteliselt madal võsa, mis ei tohiks otsenähtavust segada, kuid mõned üksikud puud, mis jäävad teest kaugemale kitsendavad laskesektorit oluliselt ja need tuleks maha võtta. Otse tee kõrval olevad puud on head kui neid pole liiga tihedalt - tankil on raskem torni pöörata ja sihtida. Positsioon 3 jääb kustide jaoks juba natuke kaugeks. Tabavus langeb oluliselt.

Tee ette valmistamise koha pealt võib sinuga nõustuda. Ainus häda on selles, et suurte maanteede ääred on meil nüüd üsna laialt puhtaks tehtud, mis tähendab, et lõhkelaengutega puid pähe langetada ei saa.

Pioneeriüksuse asi on pigem sissiüksuse mehi juhendada, mitte ise metsa langetada.

Kogu kolonnist on kindlasti vaja ära lõigata kõige tugevam osa, mis asub tavaliselt kolonni peas. Häda on selles, et kui arjegaardi on kah piisavalt võimsust jäetud, läheb arjergaard varitsusest kiiruga mööda, kuna varitsuse taotlus aega võita on ilmne.

Teise varitsuse saaks teha alles enne Vastseliinat, seal metsatuka SEES (mitte metsatukka sõitmisel), kuid see on keeruline, sest võitlusgrupi riismed ei pruugi õigeks ajaks kohale jõuda. Eriti kui vastane taipab esimesest varitsusest mööda kiirustada ülejäänud vägedega, et Vastseliina ja Võru ASAP kätte saada.

See teeäärte puhtaksraiumine on riigikaitseliselt küll üks... Aga Venemaal, seal hakkab tihe padrik ja võsa otse tee kõrvalt.

Jaanus2 kirjutas:See teeäärte puhtaksraiumine on riigikaitseliselt küll üks... Aga Venemaal, seal hakkab tihe padrik ja võsa otse tee kõrvalt.

Riigikaitseliselt võib see jama olla aga inimeste elusid säästab küll. Ma olen ise pääsenud põdrale otsa sõitmisest selle pärast. Kui kõike hakata ainult riigikaitse seisukohast vaatama, on tulemuseks Põhja-Korea.

Minu arvamus on, et kolonni järjekord oleks järgmine:
1. MBT 2 tükki
2. Vahe 300-500 m (sõltub nähtavusest, silma ees järgmine)
3. esimene kompanii (tippis kaks-kolm MBT)
4. pataljoni staabiüksus (ja tulejuht)
5. teine kompanii
6. kolmas kompanii
7. staabikompanii, kus hooldus etc.
8. väike tulejõuduline järelvägiüksus
Kolonni pikkus kokku umbes 5-6 km.
Niimoodi staabiüksus oleks umbes 1,5 - 2 km kaugusel tippist.
Kui keegi teab täpsem, kuidas see asi on, nii see oleks kasulik teade.
Kui staabiüksus oleks hävitatud, nii pataljoni liikumine ja tegevus võiks rammestuda pikaks ajaks.
Meil on tubli kohalik sissijagu varustatud külgmiinide, suundkildmiinide ja kaugeõhkimise vahendidega!
Kuidas on, kas see oleks hea panna teealale, mis on teest nr A212 kuni
umbes 1 km kaugusele esimese tee katkestuse ja varitsuse asukohast?
Jagu võiks alustada iseseisvalt patrulleiks jaotatud kolonni kulutamise kohe kui see sõitab teealale.
Siiski ei MBT’id, aga APC ja IFV tankeid.

Incc kirjutas:Loogiline võiks olla kolme päeva jooksul ehk maksimaalselt passid võsas kolm päeva ja kui siis kolonni ei tule, saad uue ülesande. Kui kontatkt toimub, liigud tagasi kompanii /patljoni juurde.

Tuleb endalgi meelde, et ajateenistuses anti viivituslahingus sarnaseid käske: ala varitusus ntx 36h või kuni kontakti toimumiseni. Sellega on see probleem muidugi, et kui on raadiovaikus, ei saa suuremate üksuste liikumisest teada: murtakse mujalt läbi, pataljon liigub ära ja sina passid ikka võsas, nüüd aga kotti jäänuna. Samas see siin on ju kogenud VG, mis peabki tagalasse jääma

Andmesides on hea külg peale väga lühikese eetrisolekuaja ja kõrgetasemelise krüpteerimise ka selline võimalus, et kui näiteks sissiüksus vaenlase tagalas ei saa isegi seda üht piiksu teha, nii ta keelab kinnituse - võtab sõnumi vastu aga on ise "tasa". Kui tal on vaja "raadiovaikuse" ajal mingi väga lühike teade saata ülespoole, nii seda üht lühikest piiksu ei keegi saa kuidagi selgeks, et kust kohast see tuli.

Probleemid klassikalise varitsusega:

1) Laia asfalteeritud teed on raske mineerida. Tankimiine on võimalik kasutada teepervedel takistamaks tehnikat teelt lahkuda. 5m vahedega on 20 miiniga võimalik sulgeda 100m lõik ühelt poolt teed. Mehhaniseeritud pataljoni esijärgu roodu kolonn on ca kilomeetri pikkune. Praktiliselt õnnestuks miinide ja lõhkeainega häirida esimese rühma tegevust. Selleks kulutataks aga 250 kg lõhkematerjali ja päris suur hulk ettevalmistusaega.

2) 10 lasku CG moona ja ainult kaks relva. Üks CG patrullil, teine sissijaol. Reaalne võimekus hävitada üks mehhaniseeritud rühm. Võibolla teine rühm jalastub, kolmas ja tankirühm jätkavad võitlust mehhaniseeritult. Miinipildujate tule alla jäävad heal juhul 20-30 meest, kes ka kohe mitte kõik surma ei saa. Miinipilduja tuli lihtsalt ei ole nii hävitav.

3) Isegi kui esijärgu roodule õnnestub tekitada reaalset kahju ulatuses kaks tanki, kolm IFV-d ja 40 sõdurit, ei ole see pataljonile piisavalt suur kaotus, et lugeda ülesande täitmine võimatuks ja see jätkab edasi liikumist juba tund pärast varitsust.

4) Ühe varitsuse jooksul kulutatakse umbes pool eraldatud varustusest ja kasutamata jäänud miine ning lõhkeainet ei saa järgmise varitsuse jaoks enne üles korjata, kui vastase pataljon on selle ala läbinud.

Minu plaan:



Ülemine positsioon paikneb Tsäpsi järve läänekaldal, alumine Pörstö järvest 600m lõunas. Ülemisele positsioonile asub üks pioneer, tulejuht ja sissijao kaks gruppi. Alumisele positsioonile asub pioneer, tulejuht, sissijao kolmas grupp ja VG tt-grupp.

Rohelisega on tähistatud raidtõkked, mis moodustatakse lõhkamise teel. Raidtõkked varustatakse täiendavalt distantsilt lõhatavate tankimiinidega. Kollasega on tähistatud suundkildmiinide võimalikud asukohad ja tegevussuunad. Punased on soovitatavad häirimistule sektorid. Häirivat tuld annavad kummalgi võitlusalal automaatidega ja tt-relvaga varustatud kolmemehelised grupid, kes "peavad ümbruses vaba jahti." TT-relva kasutatakse pioneeritehnika vastu. Lilla rõngaga on tähistatud distantslõhkeseadmega pioneeri võimalik asukoht. Sinise rõngaga on tähistatud miinipildujate tulelöögi ala.

Ettevalmistuste tegemine võtab aega ca 4 tundi. Kasutada on alumisel positsioonil 30 kilo lõhkeainet, 8 tankimiini, 8 suundkidmiini. TT-granaate 4. Ülemisel positsioonil 20 kilo lõhkeainet 4 tankimiini, 4 suundkildmiini, 2 tt-granaati.

Alumise positsiooni lõhkamistööd teostatakse varakult. Ülemine positsioon hoitakse vaba oma luurerühma liikumiseks. Ülemise positsiooni lõhkamine teostatakse hiljemalt vaenlase jõudmisel alumise positsioonini. Seejärel paigaldatakse sealsed tankimiinid.

Tõketel vaenlast hävitada ei üritata. Eesmärk on vaenlane peatada ja sundida teda järgi tooma pioneeritehnikat, mille tööd takistatakse ja mida üritatakse hävitada. Vaenlase jalastumist ja hargnemist häiritakse. Kui piisavalt rahulikult tegutseda, võib vastane veeta nende tõkete taga terve päeva otseselt meiega lahingut otsimata.

Tõkete taha peidetakse kohalikelt rekvireeritud transport, mis võimaldaks eemalduda järgmistele positsioonidele, kui vastast nendest tõketest läbimurdmast enam takistada ei saa. Samalaadne positsioon on võimalik rajada vahetult Vastseliina ees olevasse metsa. Lõhkamiseks valmistutakse enne vastasega kontakti saamist, tankitõrje- ja suundkildmiinide asukohad valmistab ette pioneerigrupi vanem. Tulejuhtimisgrupi vanem planeerib miinipilduja tulelöögi. ÕT-grupp katab lõunapoolsetelt positsioonidelt eemaldujaid õhurünnaku eest.

VG snaiprigrupi ja jalaväegrupi ülesanne on leida vaenlase staap ja tagalaosad ning häirida nende tegevust.

Kui juhtub ime ja asi töötabki nii nagu planeeritud, siis on võimalik vastase liikumist pidurdada kuni kaheks päevaks ilma mehi liigselt ohtu seadmata.

Kilo Tango kirjutas:Teise varitsuse saaks teha alles enne Vastseliinat, seal metsatuka SEES (mitte metsatukka sõitmisel), kuid see on keeruline, sest võitlusgrupi riismed ei pruugi õigeks ajaks kohale

Sellist plaani EI tohi teha, et pärast lahingut "riismed" peaksid veel jõudma kohe tegema järgmise varitsuse.

Varitsusi on vaja olla hulgaliselt, aga kahel või kolmel järjestikusel varitsusel on vaja olla igaühel oma meeskond - kas või ainult kolm meest. "Riismed" peavad saama minna suure kaarega rahulikult täiendama oma varustust ja ettevalmistama hea ajaga järgmist varitsust kuhugi mujale - mitte mingil juhul püüda tõrmata tegema vaenlase liikumissuunas uut varitsust. Kui vaenlane liigub lõunast põhjasuunas, nii võib-olla sissid lähevad valmistama ette varitsust isegi lõunasuunas, mitte põhjasuunas. Ja see tagalakolonni pihta.

Vastase mehhaniseeritud pataljoni ees liigub tavaliselt pataljoni luure 2-3 soomukit, selle järel ca 2km vahet, siis tuleb esijärgu rood mis on tavaliselt tugevdatud ühe rühma tankidega (vastavalt 3 x T72, 13 x BMP2). Seejärel on ca kilomeeter vahet, siis tuleb pataljoni põhijõud järjestuses tankirühm, teine rood, mehhaniseeritud miinipilduja patarei, staabirood (side, meditsiin, pioneerid), tagala masinad(laskemoon, toit, kütus), kolmas rood, tankirühm. Pataljoni õhutõrje on jaotatud ühtlaselt üle kolonni, nii et üks masin on tõenäoliselt ka esijärgu roodu juures. Pataljoni tavaliselt laiali ei aeta. Tee otsimine on luurajate ja esijärgu roodu ülesanne. See ülesanne võidakse anda ka teisele roodule, kuid lõpuks veetakse kogu pataljon edasi sama teed mööda. Ühte roodu kuhugi läbimurret tegema üksi mah ei jäeta.

Madis22 kirjutas:Vastase mehhaniseeritud pataljoni ees liigub tavaliselt pataljoni luure 2-3 soomukit, selle järel ca 2km vahet, siis tuleb esijärgu rood mis on tavaliselt tugevdatud ühe rühma tankidega (vastavalt 3 x T72, 13 x BMP2). Seejärel on ca kilomeeter vahet, siis tuleb pataljoni põhijõud järjestuses tankirühm, teine rood, mehhaniseeritud miinipilduja patarei, staabirood (side, meditsiin, pioneerid), tagala masinad(laskemoon, toit, kütus), kolmas rood, tankirühm. Pataljoni õhutõrje on jaotatud ühtlaselt üle kolonni, nii et üks masin on tõenäoliselt ka esijärgu roodu juures. Pataljoni tavaliselt laiali ei aeta. Tee otsimine on luurajate ja esijärgu roodu ülesanne. See ülesanne võidakse anda ka teisele roodule, kuid lõpuks veetakse kogu pataljon edasi sama teed mööda. Ühte roodu kuhugi läbimurret tegema üksi mah ei jäeta.

Külgmiinidega varitsuses on ka see hea külg, et see võimaldab anda luure sõita täiesti segamata edasi - ja hävitada näiteks side ja juhtimismasinaid. Tava tõketega ja miinidega varitsusse see peajõud ja tähtsaimad märgid ei üldse sisene, vaid tegeletaksegi ainult luurega - ja Venemaal pole mingit puudust luuremasinatest ja tava kahurilihast.

kusjuures mulle tuli mõte, (mida ka madis mainis) et viivitamiseks ei pea tingimata lahing olema, annab ka ju sillad õhku lasta, puid langetada teele ja nende vahele ka miine panna.
kui asi kapitaalselt peppu läheb, siis on ju võimalik ka vietnami stiili teha, et lõksud iga nurga peal.

muide, toetan EOD selles, et mitte igasugu retsepte jagada. kui, siis ainult ilma aine nimeta, vaid mingi teatud omadusega ja sedagi ainult oma poindi tegemiseks.
siinjuures tänu medusale testide tulemuse teatavaks tegemise eest.

Vihje millelegi? Kõik kirjutatud on ka kiire google-fu oskusega kohe esimesel lehel olemas. Selleks ei pea geenius olema.

Mis tuleb mehaniseeritud pataljoni taga otsas või keskel? Äkki oleks mõtekam rünnata tagumist otsa, kui näiteks seal on mingeid tundlikke süsteeme a'la kütuseveokid jne ning siis võibolla pigem alles kaugemal ehk isegi teisel pool Vastseliinat rünnata alles pataljoni luuret ning esijärgu roodu? Kas selline loogika oleks võimalik kasutades distantslõhkamist, miinipilduja tuld ning gustisid ainult eemal - niipea, kui näiteks kütuseveokid on laksu kirja saanud koheselt vehkat teha ilma vaenlasega pikemasse tulevahetusse laskumata. Kas oleks üldse neil sideveokid ja kütuseveokid kaasas - kuradi tänapäeva tankid võivad näiteks ju mitusada km ilma tankimata ringi lasta.