Postitatud: 27 Nov, 2008 12:26
Kuna viimane kuu möödunud Sääre ajalootoa päästmise tähe all on Salmelt leitud kontmehed juba unustusse vajunud.Et päris arheoloogidel olid käed ülejõe laeva kaevamisega tööd täis pöörduti Saaremaa Muinsuskaitse Seltsi poole abipalvega kontmehed välja kaevata. Muidu oleks Salme alevik pidanud talvele vastu minema ilma tänavavalgustuseta.Taaskord olid tublid töömehed kaablikraavist leitud kolba ja osa luid kokku korjanud. Pärast pinnase eemaldamist oli luustiku ümber tume kiht selgelt näha.Seega ilmselt pole tegu ühishauaga.Meie juhendajaks määratud Mauri Kiudsoo mündidetektor andis head signaali, mis aga hiljem siiski saksa mundrinööpideks osutusid.Vahepeal käisid hirmunud arheoloogid vaatamas ega mõnd odaotsa välja ei tule.Esimesel mehel oli pea Kuressaare suunas ja jalad püsti. Vasak käsi oli täiesti ebaloomulikus asendis.Saapaid mehel jalas ei olnud küll aga leidsime natuke rohelist riiet ja hõbetraadid, mida Arnold arvas paguni olevat.Mehel olid hambad plommitud nii et ju ta oli juba vanem mees.
Kaevandi sügavus oli kusagil meeter ja 10 sendimeetrit.Nagu öeldud oli kolp juba läinud ja mehel paljad jalad püsti.
Siis läks asi põnevamaks, sest luu mida ma algul paremaks käeks pidasin kõrval oli veel teine samasugune luu.Samuti tuli pinnasest välja nailonkott varbaluudega.Ilmselt oli tegu kunstmaterjalist sokijäänusega, mis 60 aastaga pole ära lagunenud. Kui siis Indrek veel saapasääre kohalt saksa kaika päevavalgele tõi oli selge, et maa sees on veel vähemalt üks kontmees.Kuna hakkas hämarduma ajasime augule mulla peale ja jätkasime järgmisel hommikul.
Teisel päeval eemaldasime jällegi pinnase, aga kuna mees nr 2 oli maetud istudes virutasin vaesekesele labidaga mööda pead. Seejärel ettevaatlikult väljapuhastatud luustik kuulus hammaste järgi noorele mehele. Seljas polnud tal peale ihupesu midagi. Sellele viitasid plastist ja tinast nööbid. Kuidas see kaigas ilma saabasteta mehe sääreluu kõrvale sattus jääb samuti arusaamatuks.Liivapinnases oli selgelt näha kaarjalt tõusev serv, millega saab seletada luustiku püstist asendit.Kas tegu oli mürsuaugu või maantekraaviga pole selge.Tõenäoliselt sattus mürsk maanteekraavi kuhu siis kohalikud laibad viskasid ja natuke mulda peale ajasid.Millal laibad paljaks tehti jäägu asjaosaliste südametunnistuse peale.Külajuttude järgi käidud vahetult pärast sõda Sõrvest nänni toomas kaugemaltki.
Kahjuks ei olnud meestel kaasas kaelamärke ega ka isiklikke esemeid. Lisaks granaadile tuli välja saksa vindi läbilastud kest ja täis vene vińdi padrun.Ohtlikud asjad sai päästeametile üle antud. Luustikud peaks olema tänaseks Arnoldi käes. Vähemalt võtsid laevaarheoloogid need endaga kaasa. Ilmselt võib antud piirkonnas veel luustikke olla, sest meie tegevus piirdus ju vaid ettekaevatud kaablikraavi alaga.
Kaevandi sügavus oli kusagil meeter ja 10 sendimeetrit.Nagu öeldud oli kolp juba läinud ja mehel paljad jalad püsti.
Siis läks asi põnevamaks, sest luu mida ma algul paremaks käeks pidasin kõrval oli veel teine samasugune luu.Samuti tuli pinnasest välja nailonkott varbaluudega.Ilmselt oli tegu kunstmaterjalist sokijäänusega, mis 60 aastaga pole ära lagunenud. Kui siis Indrek veel saapasääre kohalt saksa kaika päevavalgele tõi oli selge, et maa sees on veel vähemalt üks kontmees.Kuna hakkas hämarduma ajasime augule mulla peale ja jätkasime järgmisel hommikul.
Teisel päeval eemaldasime jällegi pinnase, aga kuna mees nr 2 oli maetud istudes virutasin vaesekesele labidaga mööda pead. Seejärel ettevaatlikult väljapuhastatud luustik kuulus hammaste järgi noorele mehele. Seljas polnud tal peale ihupesu midagi. Sellele viitasid plastist ja tinast nööbid. Kuidas see kaigas ilma saabasteta mehe sääreluu kõrvale sattus jääb samuti arusaamatuks.Liivapinnases oli selgelt näha kaarjalt tõusev serv, millega saab seletada luustiku püstist asendit.Kas tegu oli mürsuaugu või maantekraaviga pole selge.Tõenäoliselt sattus mürsk maanteekraavi kuhu siis kohalikud laibad viskasid ja natuke mulda peale ajasid.Millal laibad paljaks tehti jäägu asjaosaliste südametunnistuse peale.Külajuttude järgi käidud vahetult pärast sõda Sõrvest nänni toomas kaugemaltki.
Kahjuks ei olnud meestel kaasas kaelamärke ega ka isiklikke esemeid. Lisaks granaadile tuli välja saksa vindi läbilastud kest ja täis vene vińdi padrun.Ohtlikud asjad sai päästeametile üle antud. Luustikud peaks olema tänaseks Arnoldi käes. Vähemalt võtsid laevaarheoloogid need endaga kaasa. Ilmselt võib antud piirkonnas veel luustikke olla, sest meie tegevus piirdus ju vaid ettekaevatud kaablikraavi alaga.
