Et naiste ajateenistusse võtmine mehi otseselt diskrimineeriks, ei usu. Kui, siis diskrimineerivad (nii praktiliselt, kui juriidiliselt) erinevad ÜFT nõuded samale ametikohale, millest varem kirjutasin.
Küll aga on seisukohas iva, et:
1) Naiste teenistusse võtmine võib tekitada probleeme ja lisakulusid. Naistele tuleb tekitada kasarmus oma elamis- ja hügieenivõimalused, millega täna sageli arvestatud ei ole. Allüksused mahutatakse kaitseväes tubadesse jagude või rühmade kaupa. See hõlbustab juhtimist ja kontrolli. Mõnikord eraldi toas allohvitserid. Nüüd vaja kuhugi veel eraldi naiste tuba tekitada ja jälgida, et nad infoväljast kogemata kõrvale ei jää.
Nö "suhteprobleeme" esineb kindlasti, aga need on ehk arukate sisekorranõuetega enamuses kontrolli all hoitavad. Eks osa naisterahvaid ole ka ajateenistuses saama peal väljas nagu näidanud kogemused mujalt armeedest. Peaasi, et sellest ei tuleks aga teenistuses probleeme. Kui täna on naisterahvaid olnud ajateenistuses kompanii lõikes praktiliselt kuni 1% ulatuses, selliseid muresid ei ole. Kui aga mõnes kompaniis on ühtäkki 5-10% naisi, võib tekkida juba teemasid, et kes keda vms. Asja aitaks lahendada väga adekvaatselt ja ühtlasi väga hea kogemuse põhiselt kirja pandud sisekord. Midagi toimivat suudaks täna kaitseväes genereerida vast 1-2 käe sõrmedel tegelasi, kel tõsine allüksusekogemus ja ka ühtlasi terav mõistus.
On olnud veel isiklikke kogemusi, et mehed-jaoülemad-ajateenijad on keeldunud naiste elamist või asju kontrollimast.
2) Seni ei ole kaitseväes piisavalt ametikohti ja kasarmukohti isegi olemasoleva 1/3 meeste aastakäigu ärapaigutamiseks. Kupis tuli näiteks teadaolevalt formeerida üleliigsetest ajateenijatest isegi eraldi kompanii, mida pole struktuuris ette nähtud.
Tapa üksusega on nii, et need peaks olema komplekteeritud kõik u 1/3 ulatuses, aga kui teenistusse tuuakse 50% rohkem kutsealuseid, kui planeeritud, formeeritakse ajateenijatele mõtestatud tegevuse andmiseks teatud allüksusi juurde ja saavutatakse komplekteeritus u 2/5. Kui nüüd jälle hakkavad ajateenijad enneaegselt "ära kukkuma", oleme omakorda lõhkise küna ees, sest kärbuv õppestruktuur ei kanna väljaõppe algul püstitatud ülesandeid välja.
Liigse eelvõtmise juures on veel see häda, et eelarvelised ressursid väljaõppeks on ikka planeeritud rahvaarvule, mis tähendab, et autojuhte saame koolitada autokoolides 2/5 ulatuses struktuuri komplekteerimiseks ebapiisavalt, aga seersante oleme sunnitud tootma kuni 1/3 üle ning neile pole hiljem väärilist tegevust. Näiteks, kui eelvõtmine on 150 kutsealust, siis neist tuleks koolitada laias laastus autojuhte/seerusid 50:50, aga kuna eelarve ei võimalda autokooli saata rohkem, kui x ajateenijat, saame vaid 60 autojuhti, aga samas 90 seerut, kellest u 20-nele pole hiljem kindlasti mitte midagi väärilist teha anda.
Minu nägemusel saame rääkida üleüldse meeste kohustuslikust ajateenistusest, kui sinna jõuab vähemalt 50% kutsealustest ehk lähiaegadel nii u 3500-4000. Ametikohti on tegelikult täna ajateenijatele välja õpetatavates allüksustes kokku vb alla 2500. Seega võiks välja õpetatavate allüksuste arvu tõsta peaaegu poole võrra (brigaad täidetakse 3 asemel 1,5 aastaga) ja võimaliku puudujäägi kompenseerida naiste vabatahtliku ajateenistusega.
Huvitav, kui suur peaks olema arvuliselt naiste huvi üldse aega teenida? Aasta kohta 10? 100? 500 ?
