www.militaar.net

Jälgige oma kust! Huvitav, kas seda tänapäeval veel õpetatakse. Kui kusi on tumedat värvi ja hais lööb sulle ise urineerides ninna, siis on organismiga juba kehvad lood ning tuleb kohe vedelikku manustada, kõvasti ja lisanditega (suhkur, soolad, vitamiinid). Sellist asja on hea teada mitte ainult sissidel, vaid ka kuuma ilmaga rasket füüsilist tööd tehes või siis kõva pohmelliga.

metssiga kirjutas:Jälgige oma kust! Huvitav, kas seda tänapäeval veel õpetatakse. Kui kusi on tumedat värvi ja hais lööb sulle ise urineerides ninna, siis on organismiga juba kehvad lood ning tuleb kohe vedelikku manustada, kõvasti ja lisanditega (suhkur, soolad, vitamiinid). Sellist asja on hea teada mitte ainult sissidel, vaid ka kuuma ilmaga rasket füüsilist tööd tehes või siis kõva pohmelliga.

Õige.

See vesi on kõige tähtsam. Eraldi on vaja mõelda kas on soola vaja (kui on higistanud väga, nii soola on vaja). Suhkur on abiks juhul kui ei ole saanud normaalselt süia (veresuhkur langeb).

Seoses lumiste ilmadega: Käisin täna, peale lumetorme (virumaal), oma maakodu vaatamas. Kõik oli täis tuisanud, kohati lumi 1,5 meetri, üldiselt 1 meeter ja majani tuli üle põllu minna 400m. Ma läbisin seda neljasadat meetrit poolteist tundi! Ilma varustuseta! Kohati tuli sügavamaid kohti ületada neljakäpukil, saades kätelt ja kõhult lisa toetuspinda. Väga tihti tuli puhata ja poolepeal mõtlesin, et kas jõuan ikka kohale.
Kohale jõudes (läbimärjana) võtsin kuuri alt rootsi armee puusuusad ja tagasi läksin sama maa viie minutiga! Kah oli vähe raske ja harjumatu aga üldiselt nagu jeesus vee peal.

Kas meie sissid (ka VGr-d) on sellisteks lumeoludeks valmis? Olen kuulnud, et kuskil olla rootsi puusuuskadega suurejooneliselt ahju köetud. Vene armee suuskadega tehti seda kindlasti.
Räätsasid ma ei ole meil näinudki. Tõenäoliselt neid ei ole üldse.
Järelveetavate puukelkude kasutamist ei ole ka eriti väljaõppes kohanud (vastlapäeval lastakse nendega mäest alla lusti)

Veel: Unimogidel esineb harva lumekette ja vintse
Panvageneid peetakse liiga kalliks üleval pidada ja seega kasutuses harva
Mootorsaane ( mida tänapäv juba võimaldab) ei ole.
Ka talvine diisel on kohati luksus.

Hetkevõimekus oleks siis 400 meetrit pooleteise tunniga ja siis läbimärjana ja kurnatuna surnuks külmuda.

Küsimus kaldub pigem sellesse valdkonda, et kas ja kui kiirelt suudetakse need suusad vajadusel sissideni toimetada. Meie olemasolevad suusad ei ole nii kompaktsed ja kerged, et neid igaks juhuks kaasas kanda ja kui lumi tuleb maha sellise tormiga nagu seekord, et enne sisuliselt suusalund ei olnud, siis võivad sissid osutuda oma suuski sisaldavast peidikust üsna kaugel olema. Küllap tuleb siis sissidel käepärastest vahenditest räätsade tegemine ette võtta.

Küsimus ikka rohkem selles, et kas need asjad ikka kuskil olemas on. Kui siis otsima hakata, kui neid vaja läheb, on juba hilja.
See suusateema ei ole lihtsalt nii, et võtame suusad ja lähme. Tõrvamine, määrimine, pidamine, klambrite kasutamine, remontkomplektide kasutamine ja olemasolu, painutamine, nahk ja puuosade hooldus, suusatamisoskus ja suutlikkus, motoriseeritud suusarännaku võime jne. Kui lambist peale minna, siis näeb igasugust kino ja asi muutub kaoseks.

Mõni üksik ellujääja võib ju endale räätsad ise punuda aga kui terve sissiüksus seda teeb ei ole tulemus ilmselt mitte 100% töökindel ja usaldusväärne, et ülesannet täitma minna ja siis sealt ka kindlalt tulema saada. Räätsad peaks olema varutud ja peaksid olema kvaliteetsed.

Virumaal on lumi juba ammu maas ainult selle vahega, et enne oli pool meetrit, nüüd aga meeter. Mõlemal juhul on liikumine jalgsi ülejõu käiv.
Sügav lumi on meil juba teist talve. Võibolla nii hakkabki nüüd olema.

Hetkel saab kõndida vaid tee peal, kui valla traktor on selle lahti lükanud.

Räätsasid saab teha käepärastest vahendidest, jah. Aga nendega köndimine on väga aeglane - muidugi kiirem kui Svenil neljakäpuli, aga ikka.

Ma ise investeerisin umbes 35 aastat tagasi Soome metsasuuskadesse (plastmassist). Nad on väga pikad ja laiad, on ka suhteliselt kerged ja saab näiteks vildiga kummikutes suusatada (nagu Soome armees on kombeks). Nad on mind hästi teeninud ja teenivad edasi. No, hea küll uued suusakepid pidin umbes aasta tagasi ostma. Ma arvan, et need uued Soome metsasuusakepid teenivad mind elu lõpuni.

------------

Kui keegi investeerib oma varustusesse, nii minu arvates kõige odavam pole õige lahendus. Muidugi sissil pole vaja ka mingid luksust.

Mul endal on väga palju varustust mis on väga vana - aga täiesti kõlblik edasi. Ka minu pussnuga (muidugi Soome oma) on pea 40 aastat vana.

Minu jalgratas (Helkama, Soome oma) on juba 30 aastat tagasi ostetud ja ma sõidan sellega pidevalt nii suvel kui talvel.

Nii suuskad kui jalgratas, pussnugast räägimata, on vajalik varustus sissile.

Mootorsaan võiks põhimõtteliselt olla hea tõmbama enda järel terve sissijagu suuskadel - aga see teeb meeletu lärmi ja annab ka suure soojusjälje.

Suuskade jälje saa peita lihtsalt (lühikese maa), mootorsaani jälje peitmine on juba paras nuhtlus sissile.

Olen kasutada saanud norra armees kasutatavaid räätsasid. Nendega sai lume peal isegi joosta. Tegemist ei olnud mingi kõrgtehnoloogiaga, lihtsalt plekist välja pressitud, sakiliste servadega ja klambriteks olid peal rootsi armee suuskade klambrid.

Isetehtud räätsasid olen näinud ellujääjatel. Need punutised ei pea harilikult vastu. Romantika mõttes sobivad siiski.

Ma suudan endale ka ise räätsasid ja muud varustust osta aga tervele üksusele ei suudaks. Vaja oleks aga tervele armeele talvetingimustel vajalikku varustust. Seega mis Juhani on ostnud ja mina olen ostnud ja keegi veel, sobivad katsetusteks aga sõda selle kogusega ei pea.

Oleme ikkagi põhjamaa ja vähemalt viimastel talvedel on kombeks olnud paksu lund lasta maha sadada.

Lahtilükatud teede peal kõndides ja sõites me vastast ei üllata.

sven kirjutas:Oleme ikkagi põhjamaa ja vähemalt viimastel talvedel on kombeks olnud paksu lund lasta maha sadada.

Lahtilükatud teede peal kõndides ja sõites me vastast ei üllata.

Kui lund on ainult vähevõitu nii sissid peavad talvel oma punkris nii sama vedelema. Aga kui korralikult tuiskab, siis on aeg rünnakule minna. Selleks on aga vaja nimelt korralikud suuskad.

Suuskad on üks asi, teine asi on harjutada suusatamist erinevates tingimustes - suuskade määrimise oskus on väga oluline.

Mul endal on üks kord palju aastaid tagasi reservistide laskesuusaharjutusel olnud umbes 5 cm jäädunud lund suuskade põhjas - sest suuskad polnud õieti määritud. Polnud eriti kerge suusatada edasi.

Säärised säärised säärised. Kuiva jalaga on parem sissida.

Meie peaksime arvestama sellega, et siss, kui selline peab ka oma varustust kandma siis tuleb arvesse ainult 2 mõõtu räätsadest(USA mõõdud Ebayst)
34" Snowshoes-kaalule-koos varustusega 115-156 kg
29"/30" Snowshoes-kaalule koos varustusega 90-115 kg

34" räitsad kaaluvad ca 2,2 kg.

Hinnaklass on Ebays ca 40-50 dollari ringis.

Eestis näiteks hinnad alates 1500 kroonist.

Wrangel kirjutas: Sinu jutus sisaldubki vastus. Ta tuleb välja sama kujulisena, kuid sisaldab endas jääkaineid millest inimene vabanes. Miks inimene siis läbi ajaloo seeni sööb? Samamoodi võiks ju paekiva süüa. Kuigi seen "välja tulles" on väliselt sarnane sellele kui ta sisse söömisel oli, siis sisemiselt ta enam samu aineid ei sisalda.
.............

Vana "söögiisu" jutt! Ühel sünnipäeval pakuti seene sousti ja peremees , vana lõuapoolik, rääkis: "See on ikka vale jutt et seened ei seedu! Kui neid esimene kord sõin siis oli neid poole rohkem aga kui nüüd naine need nurga tagant uuestiüles korjas, puhtaks pesi ja uuesti soustiks tegi, on poole vähem." Mitu nõrgemate närvidega näitsikut jätsid söömise järgi. Teistele jäi siis rohkem.
Kas siin sobib lõõpida? Mõni sõber jääbki uskuma ja jääb nälga keset suurt seenesaaki. Seente õnnetus on see, et peab neid piisavalt hästi tundma, iga aasta pidi eestis keskmiselt paar inimest surema mürgiste seente söömise tõttu. Olulisi valke mida taimsest toidust ei saa, sisaldavad seened ainult poole vähem kui lihas.

Seened sisaldavad valke?

Seened pole taimed?

Wrangel kirjutas:Seened sisaldavad valke?

Seened pole taimed?

Milleks sellised küsimused? Miks nii shokeeritud? Seened sisaldavad valke ja seened ei ole taimed. Peaks nagu põhikooli teema olema.

Peaks nagu põhikooli teema olema küll.

Seened sisaldavad oma funktioonide tarbeks inimesele vajalikke valke vaid usside kujul.

Kui seen pole taim siis, mis ta on?

Iga rakuline asi, mis pole loom on taim.

Bakterid on taimed. Viirused on keemia.