www.militaar.net

aeg tuleb ja uputan, hetkel hoian teda lahtiselt plaadil. plaanid järgmised, katta peno veel mingi jampsiga mis peaks merelaineid meenutama, katsetada vatiga vahutegemist. penotükile puuraam veel ümber. suits on jah vatiinist, aga ootan ühe guashiveega määritud vatitüki kuivamist, mis peaks rohkem suitsutooni olema. ups... kas ma lobisesin liiga palju...

Muidu, roccas asub üks pood... hobimaailm vist? seal müügil erinevad pastad, millest üks näiteks selline sinine spetsiaalselt mere jaoks. Ehk aitab? hind oli vist u 150.

Igati hea on vaheluseks laeva jälle näha, paneb endal ka mõtted jälle tööle.
Värvitöö on igati hea. Aga trossidega soovitan järgmine kord venivat materjali otsida. Veidi liialt lontis ja liiga jämedad on hetkel need. Kuigi sellises mõõtkavas raske leida õiget materjali.

Ja üks asi veel. Kui sa selle laeva vette tahtsid panna, siis oleks olnud ehk mõtekas soetada waterline variant. Odavam ka ja poleks olnud lisatöid, mis nüüd peno sisse peitu lähevad. Selline soovitus. Iseasi, kui mõte tekkis hiljem:)

Ja jõudu ikka edaspidiseks ka.

KK

tegelt oli jah mässamist nende niitidega, muidu need mis lontis peavadki olema on nii, aga jama ongi selles et nat on valesti lontis (külje peale lambist üles ja alla). selleks olekski äkki see materjal mida kevadel sinu peos sai nähtu. mis asi see oli, elastiin vmt? Tartu käsitööpoodides sukaniitide hulgas pole veel leidnud..
laev aga oli mul juba lihtsalt olemas, sai ostetud siitsamast ost-müük osakonnast 100 krooniga. lihtsalt seda tehes mõte arenes ja vettelaskmine tekkis sellest, mis sa kalle lingi panid ühe hollandlase näitustepiltidega. seal oli üks igavene edev laintemöllus bismarck.(alljärgnev)




seda veeaine ostmist peab jah mõtlema, kuid tallinn on nii kaugel-kaugel...

Oleks ma teadnud, oleks võinud tuua seda "merd", nädal tagasi käisin just seal poes... Nüüd jälle ei satu tükk aega Tallinnasse:(

ega siis hullu pole, niikuinii satud enne mind sinna tagasi!
ta võib mul niikaua penos ka loksuda. vahepeal võtan ette uue projekti:

Laeva merre asetamine on igavene põnev ettevõtmine. Tundub et asjale tuleb läheneda kompleksivabalt ja lihtsalt ära teha. Jääme ootama.

vahepeal toimunud vettelaskmine. veel natuke kohendamist ja raam ümber. hea et sõber ei jõudnud pidulikuks hetkeks kohale, kes tahtis nagu kord kohus laeva shampusepudeliga koksata. ilmselt oleks 1:1 mõõtkavas sovetskoje lihtsalt lömastanud 1:570 paadikese

VÕIMAS! väga hea näeb välja.

kas mõned lähivõtted saaks ka, eriti just veeliinist ja lainetest?

Väga mõnus , hea oleks natuke rohkem valgust. Siis näeks ka seda meistritööd paremini

Tõesti, väga hea töö. Sellise töömahuka valmimisprotsessi kohta oleks oodanud illustreerivat fotoreportaazi. Noh, õppematerjali mõttes.

Assaraks, meri näeb küll väga ehe välja. Kuidas sa seda tegid?

Niisiis järgemööda. tegin seda uitmõtte ja ülevalpool oleva hollandi pildi mõjutusel. kõigepealt siis värvisin oma penoplaadi akrüüliga ära, halli-musta seguga, natuke rohelist sai ka. hoiatan, ärge segage värvi niimoodi nagu pildil näha, otse põrandale. võite oma naispoolega tülli keerata. kasutage nagu mina (lähemal vaatlusel) cd karbikaant.


peale kuivamist(loe: järgmine vaba hetk järgmine õhtu) võtsin ehituspoest ostetud tavalist läbipaistvat silikooni ja väänasin selle plaadile. siis võtsin pahtlilabida ja kujundasin laineid, pahtlilabidat aegajalt viina (sa lugesid õigesti-alkohoolikud loopige mind pitsidega surnuks) et silikoon väga labidat ei mätsiks. lugejal soovitan proovida whitespiritit või muud lahustit, see peaks silumisel paremini töötama. plahvatuskohad lasin püstoliga sinna püsti, näppudega hiljem kuju korrigeerides. kummikindad olid muidugi samal ajal käes (loomulikult, hertsog, kuidas sa siis teisiti arvasid!) selle plaadi peale kulus üle tuubi.

siis ootasin järgmist vaba hetke

kolmas õhtu panin natuke akrüülihalli peale, kuid see ei anna väga midagi juurde, värv ei nakku silikooniga eriti ja midagi visuaalselt ei muuda. siis arvasin vatiteooriast edasi et panen liimi algul alla ja siis puudutan vatiga liimikohta ja siis viimane haarab vatist ja jääb nö veepinnale ja...asi lõppes sellega et mu näpud olid liimitud vatti täis (loomulikult olid mul kummikindad käes, hertsog, kuidas sa siis teisiti arvasid!) mu pinsetid olid vatti täis, minu suu oli tatti täis ja vandumist. ja vatti oli igal pool aga mitte mu laeva aluse peal! silikoon ei nakku algul nimelt super attakiga. siis leidin lihtsama variandi: kujundatud vatitükid panin algul kuivalt alusele, sinna kuhu tahtsin ja hiljem kallasin puutepunktidesse liimi sisse. ja nii läks nagu ludinal. liimi kulus aga tublisti, mingi kaks kolm tuubi.. liimiaurud lõikusid vahepeal mu silma ja ma jõllitasin kinnikleepunud- tardunud silmamunadega võimatuid suundasi, aga sain hakkama. natuke veel lahtiste vatitükkide sättimist ja Voila!
huvitav efekt on seekord see et fotokaga on nagu ehtsam, ehk palja silmaga on lähedalt ikka vatt mis vatt.



tänase õhtaga peaks valmima veel midagi.

Super Attak tahab kuivamiseks korraks õhku saada ja siis uuesti õhutihedalt kinni, seepärast pole ta vist kõige parem liim selliseks vativahu tegemiseks - vatt jääb ju õhku läbi laskma. Mingi muu läbipaistev liim, kasvõi seesama silikoon oleks kindlasti hoopis parem olnud. Aga tulemus on efektne, vähemalt pildi peal! Eriti meeldivad mulle need veesambad. Tubli poiss!

tänaseks siis lõpetuseks veel paar bismarcki-lõin ta kasti ka ümber niivõrd kuivõrd-juhuslikult olen erakordselt halb puusepp. viletsa lõikamise pärast pean ilmselt seda silikooni ka veel juurde ostma. alguse värk.



muidu tegelikult sai samal ajal ka üks lennuk valmis. milleks siis eelmainitud Hasegawa Nakajima B5N KATE. Üllatusin siin et kui palju pidi siin lõikuma, lihvima ja pahteldama. aga tulemus siin





ja nüüd nukkuma!