www.militaar.net

Kapten Trumm kirjutas:Selleks , et sukelduda Naissaare ja Aegna vahele merepõhja, hoida reziimi "vaikus" (meeskond käib sokkis ja mittevajalikud mehed vedelevad koikus) ja nagu esimene Andrease plaguga vene pealveelaev nina pistab, lasta mõned akustilised torpeedod

Segaseks jääb allveelaeva vajadus antud olukorras. Torpeedosid saab utiliseerida sama edukalt ka Aegna rannast vette lükkamise teel.

Küsimus on selles, et kui olukord muutub, nt on vaja teha sama asja Prangli ja mandri vahel, peab neid torpeedobaase päris palju olema.
Või neid tuleb liigutada kuidagi. Vee peal on tappasaamise variant meil suurem kui vee all.
Või mis saab siis, kui vastane ka allveelaevasid kasutab, nende avastamine maismaa vahenditega on päris mahukas värk.

Kapten Trumm kirjutas:Küsimus on selles, et kui olukord muutub, nt on vaja teha sama asja Prangli ja mandri vahel, peab neid torpeedobaase päris palju olema.
Või neid tuleb liigutada kuidagi. Vee peal on tappasaamise variant meil suurem kui vee all.
Või mis saab siis, kui vastane ka allveelaevasid kasutab, nende avastamine maismaa vahenditega on päris mahukas värk.

Eesti oludes töötaks täiesti kenasti optilise kaabli otsast juhitav ca. 80 km tegevusraadiusega mehitamata allveelaev, mis kannaks kahte DM2A4 torpeedot. Koos torpeedodega oleks tegevusraadius 130 km. Selline laevuke oleks piisavalt väike, et seda veestada suvalise väikesadama slipilt või sobiva veoki pardalt ka otse rannast. Nii saaks ca. 6-7 masinaga katta praktiliselt kogu Eesti rannikumere kriitilised punktid kahekordse ülekattega. Igasugune Mistralite ujutamise isu kaob hoobilt.

Kes siin torpeedobaasidest rääkinud on? See on ju otseses vastuolus strateegia esimese printsiibiga - don't present a viable target.

Mina rääkisin sellest, et torpeedosid utiliseerida on parem otse kaldalt. Paremuse all mõtlesin hind / efektiivsuse suhet võrreldes allveelaevadelt utiliseerimisega.

Ranna lähedal opereerivaid vaenlase laevu kostitaks ma mobiilse suurtükiväe abil (parandage mind, aga see võimekus on vist Eestil juba olemas ). Neil on veel lisaks see võimalus, et saab ka Narva veehoidlas opereerivaid Mistraleid tulistada, kui mina ka mõne näite tohin konstrueerida.

Torpeedomiinide tehnoloogia on iseenesest olemas juba 70-ndatest:
http://en.wikipedia.org/wiki/Captor_mine

Piisaks millestki analoogsest mis oleks kaldalt kontrollitav, ning kõik vastase alused hoiaks väga viisakalt distantsi.

Poti soldat kirjutas:Piisaks millestki analoogsest mis oleks kaldalt kontrollitav, ning kõik vastase alused hoiaks väga viisakalt distantsi.

Nagu Rootsil oli külma sõja ajal. Stationaarset miinid mere põhjas mida kontrolliti kaldal olevalt punkrist.

andrus kirjutas:...Neil on veel lisaks see võimalus, et saab ka Narva veehoidlas opereerivaid Mistraleid tulistada, kui mina ka mõne näite tohin konstrueerida....

ROFLMAO

Eesti oludes töötaks täiesti kenasti optilise kaabli otsast juhitav ca. 80 km tegevusraadiusega mehitamata allveelaev, mis kannaks kahte DM2A4 torpeedot. Koos torpeedodega oleks tegevusraadius 130 km. Selline laevuke oleks piisavalt väike, et seda veestada suvalise väikesadama slipilt või sobiva veoki pardalt ka otse rannast. Nii saaks ca. 6-7 masinaga katta praktiliselt kogu Eesti rannikumere kriitilised punktid kahekordse ülekattega. Igasugune Mistralite ujutamise isu kaob hoobilt.

Lisaks on olemas ka Nordstreami toru (taolisi allveelaevu kasutas NSVL laevastik külma sõja ajal eriüksuste varjatud (veealuseks) maandamiseks.

Kapten Trumm kirjutas:

Eesti oludes töötaks täiesti kenasti optilise kaabli otsast juhitav ca. 80 km tegevusraadiusega mehitamata allveelaev, mis kannaks kahte DM2A4 torpeedot. Koos torpeedodega oleks tegevusraadius 130 km. Selline laevuke oleks piisavalt väike, et seda veestada suvalise väikesadama slipilt või sobiva veoki pardalt ka otse rannast. Nii saaks ca. 6-7 masinaga katta praktiliselt kogu Eesti rannikumere kriitilised punktid kahekordse ülekattega. Igasugune Mistralite ujutamise isu kaob hoobilt.

Lisaks on olemas ka Nordstreami toru (taolisi allveelaevu kasutas NSVL laevastik külma sõja ajal eriüksuste varjatud (veealuseks) maandamiseks.

.....torusisesed allveelaevad? spetznaz gaasitoru ´´Sõprus´´ kaudu austriasse või kuhu see toru läkski?

Juhiks lugupeetud kasutajate tähelepanu sellele, et viimasel leheküljel olevatel sõnumitel pole mingit seost Ukrainaga ning mõnedel kipub jutt juba väga sohu jooksma.

Paralleele Eestiga hakati siin teemas tõmbama juba esimesel leheküljel. Ja ikka stiilis Eesti paha, vanarauda ujutav Ukraina hea. Kõlas ka üldist rahvusvaheliste suhete analüütikat, tsiteerin:

Taevas appi, Ukraina [...] ja Venemaaga on hetkel suhted enamvähem korras.

Võtan oma jutu kokku:
Torpeedode utiliseerimisest rääkisin seetõttu, et olen skeptiline selle vana allveelaeva vaatlus- ja sihtimissüsteemide koha pealt.
Narva veehoidlast rääkisin seetõttu, et eespool kõlanud kasutusnäited kõlasid mulle põhjendamatutena (allveelaev Tallinna lahe suudmes staatilisel positsioonil või Prangli ja mandri vahel).
Jäi veel üle kordamata võimalus, et selle vana allveelaeva "vaikne reziim" võib tänapäeval kõlada, nagu keegi käivitaks veel all suruõhuvasara.

Minu arvates on Soome laht allveelaevadele halb tegutsemisrajoon, oma kitsaste olude ja madalate sügavuste tõttu. Peale igasuguste sadamate ehitamist ja torude vee alla panemist tuntakse arvatavasti neid vesi sama hästi nagu oma tasku sisu ja jutt rohkearvuliste vrakkide vahel allveelaevaga enda peitmisest toob seetõttu samuti muige näole.

Jäi veel üle kordamata võimalus, et selle vana allveelaeva "vaikne reziim" võib tänapäeval kõlada, nagu keegi käivitaks veel all suruõhuvasara.

Sellised statementid näitavad, et sa ei valda eriti teemat.
Diiselelektrilises allveelaevas on võimalik saavutada praktiliselt täielik vaikus (müra jääb alla mere mürafoonile).
Erinevalt aatomiallveelaevast, millel ka koha peal seistes tuleb reaktoreid jahutada (st pumbata vett).
Lisaks tuleb märkida, et aeglasel liikumisel võib (kordan võib) olla elektrimootoritega liikuv allveelaev vaiksem kui nt suletud tsükliga mootoritega.
Allveelaev on alati vaiksem kui pealveelaev, seega võib järeldada, et elektrimootoritel liikuv Foxtrot suudab avastada läheneva uusima Aegis-hävitaja ikka palju kaugemalt (mõlemad kasutavad passiivseid sonareid), tasub lugeda Foxtroti komandöride meenutusi Kuuba retkest (kui kaugelt ameeriklasi juba kuuldi).

Narva veehoidlast rääkisin seetõttu, et eespool kõlanud kasutusnäited kõlasid mulle põhjendamatutena (allveelaev Tallinna lahe suudmes staatilisel positsioonil või Prangli ja mandri vahel).

Selliste lolluste kirjutamine sinu kraadiga inimese pool näitab labast arrogantsi ja kalduvust vastaspoolt naeruvääristada.
Muide, see ei tulnud mulle üllatuslikult.

Jah, Soome laht on madal (60-90 meetrit) ja probleemne koht.
Kui räägime merekaitsest laevastiku abil (kas laevastik on tark või mitte, on ise teema), siis pealveelaevadega oleksid shansid veel väiksemad.
Väiksekaliibriliste kahurite ja lühimaa IR rakettidega sõjalaeva (mida on reaalne omada) üles leida ja hävitada on märksa lihtsam probleem kui allveelaeva lenda (olgu või WWII perioodist).

Ukraina motiiv on tegelikult arusaadav.
Meetodeid ja tehnilisi asju hoiduksin kommenteerimast, kui allikaks on mingid vene fanboyde foorumid.
Laeva seisukord on selgelt insenerlik küsimus, kus lähtutatakse faktidest, mitte sellest et "see on mõttetult vana".

Minu teada ei ole kaasaegsete allveelaevade põhiliseks müraallikaks mitte laevasisesed süsteemid ja ajamid, vaid labane sõukruvi poolt tekitatud müra. Egas ilmaasjata ei arendta tuumalaevadele väga ulmelisi sõukruvisid ja nende kuju on üks kiivamalt kaitstud saladusi.
Sellest vene allveelaevade kuuba tripist oli hiljuti soome TV-s dokfilm ja jäi küll mulje, et ainuke vendade viis märkamtuks jääda oli lihtsalt põhjas vedelemine, niipea, kui nad vähegi liigutasid jäid nad jänkidele vahele ja tõusid pinnale, sest meeskonna tingimused olid muutunud pea väljakannatamatuks.

Kui seal nii öeldi, siis võis olla tegemist mingi History Channel'i tüüpi üldistusega.
Neid meetodeid oli mitmeid, tasub mõnikord lugeda ka vene allveelaevnike kirjapandut.
Juhtus ka seda, et tillitada sai nt ameeriklaste allveelaev, kuna selle komandör uskus liiga pimesi oma tehnoloogilist üleolekut ja ei viitsinud rohkem mõelda, asudes tegutsema shabloonselt.

Kapten Trumm kirjutas:Kui seal nii öeldi, siis võis olla tegemist mingi History Channel'i tüüpi üldistusega.
Neid meetodeid oli mitmeid, tasub mõnikord lugeda ka vene allveelaevnike kirjapandut.
Juhtus ka seda, et tillitada sai nt ameeriklaste allveelaev, kuna selle komandör uskus liiga pimesi oma tehnoloogilist üleolekut ja ei viitsinud rohkem mõelda, asudes tegutsema shabloonselt.

Ei olnud mingi History Channel.
Film ei olnud mingi niisama jutustus, vaid koosnes põhiliselt intevjuudest operatsioonil osalenud vene allveelaevnikega. Põhiliselt oli muidugi juttu Arhipovist.