Arvamusliidrid uuest kavast

[Lemet]

Peaks otsapidi ka selle teema alla klappima- endised ja praegune kaitseminister arutlemas minevikust ja olevikust.

http://www.ekspress.ee/news/arvamus/arv ... d=65475754

[Kapten Trumm]

Kummaline on lugeda, et nii tähtsad isad naeruvääristavad (väljendite stiil) sellist asja nagu sõjaline vajadus:

Kaitseminister Hain Rebase ametiajal tehti üks edutu katse riigikaitse aluste läbisurumiseks Riigikogus. Kui kaitseplaneerimine on ohupõhine, siis tollal olime äsja iseseisvunud ja selget arusaama meid ähvardavast sõjalisest ohust polnud. Üritati alustada talvesõjalaadse massiarmee loomist, millel on territoriaalkaitse funktsioon.

Mida selgemaks läks ohupilt ja arusaam meie võimalustest, mida rohkem haakusime rahvusvahelisse koostöösse, seda rohkem meie kaitsekontseptsioon arenes.

Romantiliselt vaadati tagasi Eesti Wabariigi hilistesse kolmekümnendatesse. Just nagu põllumajanduses, kus meenutati aega, kui Eesti taludes toodetud või ja munad olid brittide hommikusöögilaual, nii mõeldi kaitse vallas: meil peaks olema sama palju diviise kui 30ndatel.

Ülekaalukas osa meie kaitsevõimest seisneb poliitilises heidutuses. Meie heidutust ei kehasta mitte regulaarne väikesearvuline armeekomponent, mis on täna alla 20 000 mehe, vaid poliitiline raamistik ja süsteem, kuhu kuulume

Alguses olid meil peamiselt ainult Vene armee karakteriga ohvitserid, kellest paljud tõid kaasa vene arusaama, millised peaksid kaitsejõud olema: massiarmee, kus kvaliteet pole nii oluline ja raha ei loeta.

Eriti kentsakalt kõlab see Reinsalu tõdemuse kõrval (mis sisult tähendab: "vene karakteriga ja vene arusaamaga massiarmee ohvitserid jõudsid arvutustes sama tulemuseni kui "professionaalsed lääne karakteriga ohvitserid":

Meie professionaalsus on kasvanud, suudame väljendada, mis on meie eesmärgid, ja need ka praktiliselt täita. Kui 1990ndate alguses räägiti 100 000-lisest reservarmeest kui ideaalist, siis tänases riigikaitse arengukavas on 90 000 meest ja naist põhivalmiduses ja täiendusreservis.

Kollektiivkaitse on Eestile ülekaalukalt parim lahendus. Kui oletame, et ameeriklased kulutavad riigikaitsele neli ja Eesti kaks protsenti SKTst – ja et nende SKT elaniku kohta on kaks korda suurem ning rahvaarv ligi 250 korda suurem –, saame, et neil on ressurssi 1000 korda rohkem kui meil. Kui kulutaksime ühe kodaniku harimiseks keskmiselt sama palju dollareid kui ameeriklased, siis saaksime sama haritud rahva. Aga kui kulutame sama palju dollareid elaniku kohta riigikaitsele, siis me sama kaitstud riiki ei saa.

[Leo]

Viskaks ka moned arvamused siia, kuigi ei pretendeeri arvamusliidri tiitlile.

See soomusmanöövri termin on lihtsalt rahva lollitamiseks käibele lastud. Nagu siin on korduvalt näidatud, ei ole IFV ilma muude soomuspataljoni voi -brigaadi relvadesysteemideta mingi argument mujal kui lätlaste ja duhhide vastu sodides. Siit jouamegi selle IFV hanke peamise pohjuseni - missioonidele on skautidele vaja parema läbivuse ja kandevoimega ning eelkoige relvastusega masinat tänaste Paside ja Browningute asemele. Kas see seade on roomikute voi ratastega, ma ei tea, kuid pakun, et pigem ratastel ja Patria AMV 30 mm torniga. Kuna esialgu räägime pataljonist, siis suurtykiväesysteeme mina selles variandis ette ei kujuta. Pigem 6-9 AMVd Amose voi Nemoga, mida siis 2-3 kaupa missioonile saata koos IFV kompaniiga. Ma olen igasugude masude ajal lopetanud 10 a plaanide uskumise enne kui seal loetletud materjal Eestis kohal on. Näiteks Norrast tuli palju kasulikku ja tuleb veel.

KVJ ja muude asjapulkade juttusid kuulates tegi ettevaatlikuks lause kahest kiirreageerimispataljonist ja kaadri arvukuse tostmisest 3600 inimeseni, mis tähendabki nii 1 pataljoni juurdevärbamist. Seda pean ebareaalseks, sest meie yhegi pataljoni mehitamisega on raskusi, kuna KJ voistleb tööturul nende heaoluriikidega, kus eestlased tööle kolida armastavad, kui kodumaalt piisavalt head teenistust ei leia. Nagu mainiti, saaks värvata siis, kui reamehe palk Skaudis kergitada 2000 € kanti, et kaoks ära mott Soome sulaseks minna. See ei ole reaalne.

Kaitseliidule lisaylesannete tekitamine on voimalik ainult siis, kui tuleb juurde ka personali ja raha nende ylesannete täitmiseks, muidu see ei toimi. Eks näis. Samuti on ebareaalne KL liikmeskonna hyppeline suurenemine. Hetkel on juurdekasv aastas tuhatkond, kuid kui teha Kerdi moodi suurpuhastus ja arvata välja koik surnud hinged ja pooleteramehed, siis jääks KList järgi pool, monedest malevatest isegi kolmandik. Need oleksid siis inimesed, kellega saaks reaalselt yksuseid mehitada ja väljaopet korraldada moned päevad kalendriaastas. KLis kehtib 20/80 reegel ja isegi 10/90 reegel, kuid paar laskeharjutust ja paar taktikaoppust aastas ehk 5-7 koolituspäeva aastas on miinimum mingisuguse väljaoppetaseme hoidmiseks. VG tegeleb aktiivsemate meestega, kes on siis 10-20% koosseisust.

Välismissioone peaks hakkama hoogsalt kokku pakkima rahapuudusel, sest jänkid pakivad oma missioone kokku rahapuudusel. Hetkel vaidlevad, kas ja kui palju Afgaani jänkisid jätta peale 2014. Ma usun, et jäetakse brigaadi vorra eriyksuseid ja muid asjapulkasid anakaid koolitama ja olukorral silma peal hoidma ning vajadusel reageerima. Seega eestlaste panus oleks paarkymmend voitlejat, kellest pooled sofikad ja ylejäänud staap ning vastavalt vajadusele väiksemad erialameeskonnad, näiteks EOD, meedikud, SP, helikopteripiloodid jne meeskonnad suuremate riikidega koos. See prantslastega koos päevitamine piraadikaitse sildi all tuleks lihtsalt kinni panna.

[kangelaspioneer]

See prantslastega koos päevitamine piraadikaitse sildi all tuleks lihtsalt kinni panna.

Seda päris nii üheselt ei saaks võtta. Nende missioonidega on väga tihedalt seotud diplomaatia. Seni on meie missioonibusiness käinud põhiliselt koos jänkide ja brittidega, aga teatud mõttes on see munade ühte korvi ladumine. Profiili laiendamiseks tehaksegi koostööd teiste riikidega.

Piltlikult öeldes- otsitakse põhjust, miks meie ministeeriumide ja PS mehed peaks nende teiste ja kolmandate riikide vastavate ametnikega ühe laua taga asja arutama, sest hea tava näeb pärast asja arutamist ette ka ühist õhtusööki, hiljem nt ühist saunas/jahil/kalal/teatris käimist. See omakorda loob võimaluse nendele inimestele pilvistel päevadel otse helistada, selgitamata, et sa pole just äsja puu otsast alla tulnud, ja teeb meie murest ka nende mure.

Kuigi jah, selle päevitamise asemel leiaks sama raha eest ja sama tulemusega ilmselt tõesti asjalikumaid tegevusi.

[Kapten Trumm]

Tegelikult kuumade missidega võiks ju ühe sammu edasi astuda ja võtta endale mõne pataljoni LG tegemise (sh staap), mis koosneb nii Eesti kui mõne väiksema seltskonna kompaniidest. Ressurss võiks tulla vahest sellistelt "päevitusmissioonidelt"? Nt Eestist 1 coy, pataljoni staap, mingid luure/SOF pudinad, ülejäänu mõnelt pisemalt?

[Taaniel Tina]

Et astuda kuumade missidega samm edasi, nõuab see minu arust ka palju rohkem ressurssi, kui ainult paari päevitusmissi ära jätmine.
KT, keda sa mõtlen mõne väiksema all? Vaatasin hetkel Wikipediast (mis pole just küll kõige usaldusväärsem allikas), aga Afghanistanis on Eesti absoluutarvudes üks väiksemaid panustajaid.

[Leo]

See diplomaatia ongi ilmselt peamine pohjus, et piraadijahiga tegeletakse, sest sojalist motet sellel ju ei ole. Soomlased saatsid ka opositsiooni kriitika saatel terve laeva ja 120 meremeest Somaaliasse. Tulemuseks oli paarkymmend piraatluse kahtlustusega kinnipeetud tonti, kes mone aja pärast minema lasti, sest polnud riiki, kes oleks viitsinud neid kohtupidamiseks vastu votta ilma otsese kavatsusega nööri otsa riputada. Järgmine yksus on kuni 25 meest ja see loksub teiste riikide laevadel. Ehk samasse ämbrisse enam ei astuta.

Missioonipataljoni moodustamine eestikeelse staabi ja kompanii baasil? Kellega seda moodustaks? Ei olnud väga ammu, kui leedukad pahandasid, et estsof ei suvatsenud koos teiste baltlastega koostööd teha. Ei suvatsenud sellepärast, et sofi koolitus peamiselt jänkilt ja koostöö ka peamiselt jänki ja briti suunaline. Baltpat oli, kuid see läks suure kisaga lohki, kuna leedukad tahtsid esimest viiulit mängida. NBG on varsti tulemas, kujutame hetkeks ette, et eestlased panustavad sinna kompanii ja nouavad komandöri kohta riikidelt, kes panustavad pataljoni? Ei tule ilmselt välja, staabikohti eestlased kindlasti saavad, siis nende samade rahvisvaheliste suhete hoidmiseks ei hakata yle oma varju hyppama. Tegelikult peaks Afgaani kokkupakkimise järel panema korralikult rehepappi ja jagama poole väiksema meeskonna kaks korda suuremale arvule missioone. Lippu saab näidata ja staabiylemad telefoninumbreid vahetada, sest missioonide nimekiri on aukartustäratav, kuid tegelikult on 3-12 mehe kaupa väljas ainult 50-60 voitlejat, vastavalt väikeriigi voimalustele. Riigikaitse seisukohalt ilmselt koige parem lahendus, sest diplomaatiaga tegeletakse ja kohustused on täidetud ja kahtlejatele voib viisakalt öelda, et peale gastrollide viisaastakut keskendukse soomusmanöövrile ja SA voimekuste arendamisele säästetud raha eest.

[Kapten Trumm]

Nojah, mõte on hea, aga teostus longab
Tegelt nii kainelt mõeldes - võimalus koolitada iga aasta välja kaks reaalselt lahingut nuusutanud pataljoni juhtimise tiimi on muidugi väga kõva sõna. Selle kõrval ei maksa isegi kaks RÕKi aastas sama kambaga suurt midagi. Need mõned ohved sinna läkitada nüüd meid vaeseks ei tee, vaeseks teevad ikka need terved kompaniid. Sestap oleks jube tore kui kompaniid keegi teine annaks.

Lihtsalt teoreetiline arutlus.

[Taaniel Tina]

Aga mõni agaram tegelane võiks ju teha sellise ettepaneku näiteks inglastele ja taanlastele, kellega meil tihedam koostöö on olnud. Et kumbki paneb 1 kompanii ja meie paneme kompanii ja staabi. Huvitav, mida selle peale vastavad ametnikud teiselt poolt kostavad?

Samuti teoreetiliselt arutades.

[Tundmatu sõdur nr. 4]

Aga mõni agaram tegelane võiks ju teha sellise ettepaneku näiteks inglastele ja taanlastele, kellega meil tihedam koostöö on olnud. Et kumbki paneb 1 kompanii ja meie paneme kompanii ja staabi. Huvitav, mida selle peale vastavad ametnikud teiselt poolt kostavad?

Samuti teoreetiliselt arutades.

Selline eri riikide kompaniide kokkumiksimine pataljoniks sõjas ei tööta (sest pataljoni ju sellest ei teki) - seepärast seda ka ei praktiseerita.

Teine asi on liita rahvusliku pataljoni juurde täiendav (ja harilikult sõsarrahvusest kompanii), linkides ta olemasoleva pataljoni lahingu- ja tagalatoetuse külge. Seda on tehtud küll ja küll ning töötab ka.

[Kapten Trumm]

No Eesti kompaniid ju sedasi toimetanud on. Nt eesti KÜ-le annab käske Briti lahingugrupi ülem.

[Tundmatu sõdur nr. 4]

No Eesti kompaniid ju sedasi toimetanud on. Nt eesti KÜ-le annab käske Briti lahingugrupi ülem.

Sa vist ei loe eelnevaid poste - sai ju kirjutatud, et üks asi on olemasolevale rahvuslikule pataljonile mõni võõras kompanii lisada ja hoopis teine asi on lambist sellist kirjude koerte pataljoni kokku panema hakata... Vot see viimane variant ongi see, mis ei tööta

[Larry]

Kunnas kritiseerib uue 10 aasta arengukava kaitseringkondi puudutavat osa: http://www.epl.ee/news/arvamus/leo-kunn ... d=65515462

[allatah]

Kui vaid teaks, kuidasmoodi, see KRAde asi on planeeritud, julgeks rohkem kritiseerida või plaani kaitsta. Kui piltlikult öeldes muudetakse nende kõikide töötajate tööleping ära ja kirjutatakse tööandjaks KL ning KLile eraldatakse vajalik summa, siis ei pruugi palju muutuda.
Samas ütes Kunnas välja selle, et siis valmistub KV põhimõtteliselt vaid kahe brigaadi jaoks ning ei tegele enam üldse Eesti territooriumi kaitsmisega (iseasi on tänane seis). Et kui iriseda ja vinguda, siis jääb kohati tõesti mulje, et tehakse KL, KV ja siis veel ääretult suur osa reservväelasi, kes peale "kuumast reservist" (2 brigaadi?) väljaarvamist, lähevad KL käsutada.

Et äkki oleks üldse mõtekam panna KL "kinni" ja nimetada ümber KV koosseisu näiteks "Kaitseväe maakaitsediviisiks" ning nood kaks brigaadi oleksid siis näiteks manööverbrigaadid "Kalev" ja "Lembitu"

[soesilm]

Mulle ei meeldi see paanika. Juba sissejuhatuses alustab ta revolutsioonimeeleolude loomisega.

... Sel mõttejupil on teine pool. Miks peaks kaitseliit võtma vastutuse territoriaalkaitse korraldamise ja juhtimise eest? See tähendaks ju seda, et kaitsevägi selle eest enam ei vastutaks.

- milline suurepärane vastandamine. Näitame, et meil on kaks täiesti erinevat organisatsiooni ja kui jamaks läheb siis jääb üks neist kõige raskemasse olukorda täiesti üksi. Kogu pilt selleks, et emotsioonidega lugeja tähelepanu võita ... või ei saa hoopiski asjast aru?

Edasi aina hullemaks:

Seega ei täidaks kaitsevägi enam oma põhiülesannet – kaitsta Eesti territoriaalset terviklikkust. Põhimõttelisemat muutust Eesti riigikaitses on raske ette kujutada. Mille eest siis kaitsevägi üldse vastutaks või mis funktsiooni täidaks? Kui kaitseväel, teisisõnu Eesti riigil on liiga vähe vahendeid, et oma territooriumi kaitsta, kuidas võib siis oletada, et kaitseliidul on seda rohkem?

- selle lausega demonstreeritakse, et EV on koos EKVga ühel pool ja KL teisel ehk õigel pool! Kisub Jäägriks või mis?