Re: Relvaloa tegemine
Postitatud: 15 Nov, 2011 18:20
Nii, relvaseaduse § 35 lg 7 ütleb, et:
(7) Käesoleva paragrahvi lõike 2 punktis 3 ja lõikes 5 sätestatud nõuded ei laiene politseiametnikule ja lepingulises tegevteenistuses olevale kaitseväelasele, samuti käesoleva seaduse § 30 lõigetes 1, 3 ja 5 nimetatud isikule.
Mis loom on "lepingulises tegevteenistuses olev kaitseväelane" annab meile kaitseväeteenistuse seaduse § 2:
§ 2. Kaitseväeteenistus
(1) Kaitseväeteenistus on avaliku teenistuse eriliik, mis sätestatakse käesolevas seaduses. Kaitseväeteenistuseks loetakse teenistust kaitseväes, Kaitseliidus ja teistes seaduse alusel loodud sõjaväeliselt korraldatud asutustes ja üksustes sõjaväelise auastmega ametikohtadel.
(2) Kaitseväeteenistuse liigid on:
1) tegevteenistus;
2) reservteenistus.
(3) Tegevteenistuse liigid on:
1) ajateenistus;
2) lepinguline teenistus;
3) osavõtt õppekogunemisest.
Tegevteenistuse mõistet täpsustav kaitseväeteenistuse seaduse § 5:
§ 5. Tegevteenistussuhte õiguslik alus
(1) Kaitseväelase ja Eesti Vabariigi vaheline tegevteenistussuhe sätestatakse:
1) ajateenija ja reservväelase suhtes – käesolevas seaduses;
2) kaadrikaitseväelase suhtes – käesolevas seaduses ning selle alusel sõlmitavas tegevteenistuse lepingus.
(2) Tegevteenistussuhte mobilisatsiooni korral sätestab käesolev seadus sõjaaja riigikaitse seaduses ja erakorralise seisukorra seaduses sätestatud erisustega.
(3) Tegevteenistussuhe algab tegevteenistusse võtmise käskkirjas märgitud kuupäeval ja lõpeb tegevteenistusest vabastamise käskkirjas märgitud kuupäeval.
Seega: kui sa ei ole kaitseväega lepingulises suhtes tegevteenistuses ehk inimkeeli öeldes "kaader" vaid reakaitseliitlane ehk reservväelane, siis pead relvaeksami sooritama seaduses nõutavas korras
(7) Käesoleva paragrahvi lõike 2 punktis 3 ja lõikes 5 sätestatud nõuded ei laiene politseiametnikule ja lepingulises tegevteenistuses olevale kaitseväelasele, samuti käesoleva seaduse § 30 lõigetes 1, 3 ja 5 nimetatud isikule.
Mis loom on "lepingulises tegevteenistuses olev kaitseväelane" annab meile kaitseväeteenistuse seaduse § 2:
§ 2. Kaitseväeteenistus
(1) Kaitseväeteenistus on avaliku teenistuse eriliik, mis sätestatakse käesolevas seaduses. Kaitseväeteenistuseks loetakse teenistust kaitseväes, Kaitseliidus ja teistes seaduse alusel loodud sõjaväeliselt korraldatud asutustes ja üksustes sõjaväelise auastmega ametikohtadel.
(2) Kaitseväeteenistuse liigid on:
1) tegevteenistus;
2) reservteenistus.
(3) Tegevteenistuse liigid on:
1) ajateenistus;
2) lepinguline teenistus;
3) osavõtt õppekogunemisest.
Tegevteenistuse mõistet täpsustav kaitseväeteenistuse seaduse § 5:
§ 5. Tegevteenistussuhte õiguslik alus
(1) Kaitseväelase ja Eesti Vabariigi vaheline tegevteenistussuhe sätestatakse:
1) ajateenija ja reservväelase suhtes – käesolevas seaduses;
2) kaadrikaitseväelase suhtes – käesolevas seaduses ning selle alusel sõlmitavas tegevteenistuse lepingus.
(2) Tegevteenistussuhte mobilisatsiooni korral sätestab käesolev seadus sõjaaja riigikaitse seaduses ja erakorralise seisukorra seaduses sätestatud erisustega.
(3) Tegevteenistussuhe algab tegevteenistusse võtmise käskkirjas märgitud kuupäeval ja lõpeb tegevteenistusest vabastamise käskkirjas märgitud kuupäeval.
Seega: kui sa ei ole kaitseväega lepingulises suhtes tegevteenistuses ehk inimkeeli öeldes "kaader" vaid reakaitseliitlane ehk reservväelane, siis pead relvaeksami sooritama seaduses nõutavas korras