Kas hädakaitse ?

[Pirr]

Kui ikka pätt juba sinu koju tungib ja sa pead enesekaitseks relva haarama, siis minuarust on mõtekas just päti elutähtsaid organeid sihtida, et välistada hiljem kohtus päti valelikku hala ja süüdistusi sinu aadressil. Kui oled suures ärevuses unustanud eelnevalt teha hoiatuslasu kuhugi põrandasse või lakke, siis peaks seda kindlasti koheselt tegema tagantjärele.

[gvardimatros]

...Hakkas huvitama hoopis see, et mingi aeg tagasi oli juttu ühest tüübist, kes suskas surnuks talle koju laamendama tulnud tüübi kui see tahtis teisele korrusele naise ja laste juurde mürgeldama tulla. Kusjuures politsei ei tulnud tükk aega kutsumise peale kohale. Huvitav, mis sest asjast sai?

Endaga juhtus sarnane lugu, õnneks keegi surma ei saanud. naine oli koos lapsega ülakorruse vetsus luku taga peidus ja üritas politseid kohale kutsuda. sheriffid jõudsivad tunni pärast kohale. ise maadlesin noaga varustatud pätiga esikus. teine pjätt vahtis niisama kõrval. õnneks tulid naabrid kohale. kuna mendoozad ekslesid tänavarägastikes, tuli tegeleda õigluse jaluleseadmisega. pätid said peksa nii kui penid. üks põgenes, tene aga uppus pidevalt kraavis kuniks, pollarid minu asukha maakeral tuvastatud said. pätt keda siis mikidele üle sai antud osutus süüdimatuks, idioodiks ja pärast turgutavat hullumajas viibimist on taas vabaduses. tore

[Kapten Trumm]

Arvestage tõsiasju:

1. surnud teie vastu kohtus ei tunnista ja teile selga ei tulista (selge vist seletamata)

2. blondidele lapsprokuröridele pole ideaalsemat ohvrit kui võimalik enesekaitse piiride ületaja. Selline inimene ei valda harilikult pättide kaitsetaktikat (ütluste tagasivõtmine ja muutmine, osav valetamine) ning on valmis kohe tegema "puhtsüdamliku".

Prokuröril kah hea meel, "kuritegu lahendatud". Seepärast arvestage, et sellisest "venivast" tulistamisloost võtavad igasugu "organid" kramplikult kinni ja üritavad seda võiduka lõpuni viia, sest sellest saab kerge võidu, millega turgutada oma töötulemuste statistikat (selle alusel makstakse muide mitte väikseid preemiad).

3. efektiivne relvakasutus saab toimuda ainult kiiresti ja täpselt. Selleks on vaja palju harjutada, et suuta väga piiratud sekunditega analüüsida olukorda, oma teo tagajärgi ja tabav tuli avada. See on võimalik siis, kui suudate seda teha reflektoorselt, ilma mingite vaimsete piduriteta. Ma aran, et 75% Eesti püstoli-püssi omanikest seda tegelikult ei suuda.

4. kui sa vajad tõesti igapäevaselt relva, siis tasub maha istuda ja oma elu üle sügavalt järgi mõelda. Ja midagi ringi korraldada. Üks suur ja kuri koer korteris on sada korda suurem heidutus kui võimalus, et sul võib relv olla.

[Kilo Tango]

Arvestage tõsiasju:

1. surnud teie vastu kohtus ei tunnista ja teile selga ei tulista (selge vist seletamata)

2. blondidele lapsprokuröridele pole ideaalsemat ohvrit kui võimalik enesekaitse piiride ületaja. Selline inimene ei valda harilikult pättide kaitsetaktikat (ütluste tagasivõtmine ja muutmine, osav valetamine) ning on valmis kohe tegema "puhtsüdamliku".

Prokuröril kah hea meel, "kuritegu lahendatud". Seepärast arvestage, et sellisest "venivast" tulistamisloost võtavad igasugu "organid" kramplikult kinni ja üritavad seda võiduka lõpuni viia, sest sellest saab kerge võidu, millega turgutada oma töötulemuste statistikat (selle alusel makstakse muide mitte väikseid preemiad).

3. efektiivne relvakasutus saab toimuda ainult kiiresti ja täpselt. Selleks on vaja palju harjutada, et suuta väga piiratud sekunditega analüüsida olukorda, oma teo tagajärgi ja tabav tuli avada. See on võimalik siis, kui suudate seda teha reflektoorselt, ilma mingite vaimsete piduriteta. Ma aran, et 75% Eesti püstoli-püssi omanikest seda tegelikult ei suuda.

4. kui sa vajad tõesti igapäevaselt relva, siis tasub maha istuda ja oma elu üle sügavalt järgi mõelda. Ja midagi ringi korraldada. Üks suur ja kuri koer korteris on sada korda suurem heidutus kui võimalus, et sul võib relv olla.

Kuule Trumm, kas sul on maohaavad vms.? Mis sul viga on, et sa Eesti ametivõimude kallal kogu aeg irised. Minu meelest teevad meie kriminaalkohtud vägagi korralikku tööd (enamasti). Vigu teevad kõik kohtud kõikjal maailmas. Ja Eestis ei ole olemas mingeid kõikvõimsaid "organeid", kelle kätte sattununa on kõik perses nagu nõuka ajal oli.

Loe näiteks neidsamu riigikohtu lahendeid hädakaitse kohta.

Tõsiasi on see, et igal pool maailmas toob tapmine kaasa kriminaaluurimise. Tõsiasi on ka see, et hädakaitse puhul kehtib üks printsiip, mis on ka loogiliselt arusaadav - hädakaitse ei tohi ületada ohu piire. Ehk siis kui keegi sinu hoovi peal purjus peaga kaevu kuseb, pole sul mingit õigust (ei moraalset ega juriidilist) tal haavlipüssiga perset minema lasta.

[Manurhin]

Kui oled suures ärevuses unustanud eelnevalt teha hoiatuslasu kuhugi põrandasse või lakke, siis peaks seda kindlasti koheselt tegema tagantjärele.

Selline nali võib läbi minna ehk ainult siis, kui oled just enne kaagi pihta laskmist tiirust harjutamast tulnud ja pole relva veel puhastanud-õlitanud. Vastasel juhul teeb ekspertiis kohe kindlaks, kumma kuuli, kas siis päti keres või laes oleva, pinnal on rohkem relvaõli osakesi ehk siis kumb on välja tulistatud esimesena...

[Medusa]

Et siit siis loo moraal: peale puhastamist lase üks salv ära - tagamaks et relv ka peale puhastamist töötab, loomulikult?

[jackpuuk]

Kui ikka pätt juba sinu koju tungib ja sa pead enesekaitseks relva haarama, siis minuarust on mõtekas just päti elutähtsaid organeid sihtida, et välistada hiljem kohtus päti valelikku hala ja süüdistusi sinu aadressil. Kui oled suures ärevuses unustanud eelnevalt teha hoiatuslasu kuhugi põrandasse või lakke, siis peaks seda kindlasti koheselt tegema tagantjärele.

Pirr, ei ole mõtet inimesi eksiteele viia, esimene kuul on tuvastatav ( välja arvatud juhul kui paugutad igapäevaselt ja relva vahepeal ei puhasta), ka pole hädakaitse puhul alati võimalik teha hoiatuslasku. Täpselt selliste asjade vältimiseks soovitasin lugeda kohtupraktikaid, millega Tõnu ( kes on minust kordades pädevam) oli täiesti nõus.
Veelkord, ärge usaldage internetti, kui just pole tegemist ametlike lehekülgedega ja lugege kohtupraktikat.
Niikaua kuni mina oma jämedate näppudega toksisin, on mõned mehed jõudnud samale otsusele alla kirjutada

[tonu adrik]

Paljudes asjades saab eeskujuks võtta avalikus teenistuses (sõjavägi, politsei jne) kehtivaid seadusi ja määrusi. Muidugi, tavakodanikena pole meil võrreldes jõustruktuuri esindajatega samu õigusi - nagu näiteks kui keegi keerab liiklusvoolus teie autole ette tekitades liiklusohtliku olukorra. Politseiametnik paneks oma teenistusautol vilkurid põlema, võtaks nö. rajalt maha ja tegeleks edasi. Kui kodanik ei peatu, on viimase võimalusena politseil õigus sõiduki rehvid puruks tulistada. Teil seda õigust pole. Saate helistada politseisse ja asjadest teada anda - see lihtsalt näiteks siia. Aga kuna meie Põhiseadus ütleb, et kõik on seaduse ees võrdsed, saame jõuametkondade ka tsiviilkeskonnas kohladatavaid reegleid siiski kasutada, ja neid oma eeskujuks seada.

Nagu näiteks Politseiseadusest, kus on kirjas millal politseiametnik võib relva kasutada, ja millal mitte, ning mis on erandid. Relvaseaduses seda lahtiseletamist pole, ka Karistusseadustik on küllalt üldsõnaline ja kummipaelana tõlgendatav. Politseiaseadus aga ütleb - ametnik võib relva kasutada relvastatud või grupiviisilise ründe tõrjeks kui on ohus /---/ elu ja tervis. Grupp on 2 inimest. Seega - kui teie tunnete oma elule või tervisele reaalset ohtu, võib kahe isiku ründe puhul nende vastu äärmise abinõuna relva juba kasutada, seda olenemata sellest kas neil oli relv füüsiliselt olemas või mitte. Ka füüsiline jõud on käsitletav relvana. Ning kui juba keegi te elu kallale kipub, ei ole teil mingit põhjust eeldada, et kui ma relva nende (või ka tema) käes ei näe, no ju nad (ta) siis ikka nii pahad pole et neil (temal) taskus või vöövahel midagi käest pikemat poleks.
Teine näide samast peatükist on relva kasutamise keeld - see siis laste, ilmsete rasedustunustega naiste ning vanurite suhtes - välja arvatud nendepoolse relvastatud või grupiviisilise ründe tõkestamiseks. Seega - väljaspool nö. seadust pole meil mitte keegi. Et kui oled laps, või rase, võid teha mida tahad, ja keegi ei saa sind peatada, sest oled laps või rase, või rauk. Ei ole nii. Kui teed, tea, et ilmselt tuleb ka vastutada.
Hiljuti oli siin narvas diplomaadiga jama, et on jah purjus ja sõidab ringi, aga mis me teha saame - puutumatus. Kui on ühiskonnale ohtlik, pole keegi puutumatu. Ja selle kohta on omad seadusepunktid - lugege ja tundke seadust, ja ärge kartke seadust kohaldada.

Teine asi mis on suht. üldlevinud määrustes-eeskirjades on, et relv laetakse ja laetakse tühjaks selleks ettenähtud kohas, ja ei kusagil mujal. Ametniku puhul tähendab see relvaruumi eeskoda kus on ka vastav kuulipüüdja üles seatud juhuslikult lendulastud kuulide peatamiseks. Tavakodanik laeb oma relva, ning hiljem tühjaks oma relva hoiukohas. See tähendab kodus. Loogiline ju ? Kui ma nüüd pahaaimamatult mööda tänavat lähen, relv kabuuris, ja mind järsku üritab rünnata hulkuv koer - tunnetan hädaohtu oma tervisele, võtan püstoli ja vinnastan. Koretel on, muide, väga hea vaist ses suhtes, et tabavad hästi hetke mil nende eelis on kadunud ja olukord võib nende jaoks halvasti lõppeda. Ise pole õnneks kogenud, aga paar head sõpra küll. Ühel sõbral juhtus olema kokkusaamine sõbraliku vennasrahva esindaja lahtiselt ringijooksnud rottweileriga avalikus kohas kus see tema poole hambad irevil lähenes. "A on ne kusajet" hüüe omaniku poolt minu sõbrale veenvalt ei mõjunud, sestap võttis ta kabuurist oma .357 Magnum S&W revolvri ja suunas koerale. Koer peatus nagu naelutatud, keeras ringi ja lonkis omaniku poole tagasi. Tähendab, sai aru, mõistis. Meie kui püstolikandjad - tühja relvaga ei kaitse ju end, õigus ? Seega padrun pessa. Oht möödub. Mis edasi - hakkan keset tänavat relva tühjaks laadima, tühilasu teen kuhu poole ? Mida ümberolevad inimesed asjast arvavad kui miski tüüp keset tänavat oma püstoliga manipuleerib ? Politseipatrull kes juhuslikult möödub ? Seadus kohustab ju relva kandma varjatult - õigus ?

Lõpetuseks niipalju, et mina puhastasin oma Glocki keskmiselt iga 2 kuu tagant. Lasin vahepeal aga ca 3000-3500 lasku. "If you treat your gun like your lawnmower, get a Glock". Täiesti peab paika. Hooldevaba asi.

Sama lugu tundub olevat minu STI Trojaniga, .45 ACP 1911 kloon. Tõsi, teda katsun ikka korra kuus puhastada, ikkagi eksklusiivne Custom-püstol aga töökindluselt ei jää ta Glockile küll kuidagi alla. Just hits a lot harder

Niipalju ütlen veel, et ärge uskuge seda jura mida te CSIs telekas näete. Need mehed-naised seal võtavad sõrmejälje ka nööpnõela pea pealt, ja siinmail on mõned "kõrge hariduse ja positsiooniga" ametnikud seda siiralt ka uskuma jäänud pannes end väliskolleegide ees idiootlikkesse olukordadesse naeruvääristades nii end kui oma asutust, ja mitte vähe.

T

[Manurhin]

Ten points to tonu adrik. Ehk oskad ka seletada, kuidas on lood teolt tabatud, kuid põgeneva kurjategijaga? No nt. satud vägistajale, peksjale või autovargale peale, lähed ligi, annad käskluse "Seis, käed üles!", aga pätt (või pätid) paneb jooksu. Järgmine käsklus "Seis, tulistan!", hoiatuslask õhku, pätt ikka jookseb. Ühest küljest on rünne e. oht elule, tervisele või varale (mille kaitseks ju isiklik relv on) juba lõppenud, teisest küljest võib kaabakas nii ju karistamatult minema pääseda. Samuti on küllalt juhuseid, kus politseinik (ka erariietuses) on joostes põgeneda üritava ja korraldustele mittealluva kurikaela peatamiseks relva kasutanud ja kõik oleks justkui OK. Ainus, mis minu nägemuse järgi sellises olukorras relva kasutamise välistaks oleks võimalus, et viga võivad saada ka süütud lähedalolijad (üsna reaalne olukord tiheasustusalal e. linnas). Kuidas siis asjad tegelikult on?

[USP]

Relva võib kasutada ikkagi vaid ründe tõrjumiseks, mitte põgeneva "kahtlustatava" selga tulistamiseks. Loomulikult sooviks me kõik pahategijat kinni võtta ja võimudele üle anda kuid relv on selleks siiski pisut liiga radikaalne meetod -kui just relvaseadust ei muudeta

[Manurhin]

Relva võib kasutada ikkagi vaid ründe tõrjumiseks, mitte põgeneva "kahtlustatava" selga tulistamiseks. Loomulikult sooviks me kõik pahategijat kinni võtta ja võimudele üle anda kuid relv on selleks siiski pisut liiga radikaalne meetod -kui just relvaseadust ei muudeta

Ent ometigi politsei sellist radikaalset meetodit kasutab. Ja minu arvates ka täiesti õigustatult. Kui kurjategijal jääb üks kuritöö tänu kellegi sekkumisele lõpule viimata ja ta minema pääseb, on ülimalt tõenäoline, et ta esimesel võimalusel üritab oma tegu korrata. Relvaloal on relva kasutusotstarbe koha peal kirjas "Enese ja vara kaitseks". No enesekaitse mõiste on arusaadav: kui pätt relvaga vehkima hakkab, saabki enesekaitseks kuuli kerre. J.O.K.K. Aga kui paha nt. kangiga kuuri ust maha murrab ja talle siis auk sisse teha ja sedasi oma vara kaitsta?

[Drax]

Hakkas huvitama hoopis see, et mingi aeg tagasi oli juttu ühest tüübist, kes suskas surnuks talle koju laamendama tulnud tüübi kui see tahtis teisele korrusele naise ja laste juurde mürgeldama tulla. Kusjuures politsei ei tulnud tükk aega kutsumise peale kohale. Huvitav, mis sest asjast sai?

Mõisteti õigeks, st. läks hädakaitse alla. Kui mälu ei peta, siis oli tegemist uusasula tähistamata tänavatega ja politsei otsis enamuse ajast õiget aadressi

[tonu adrik]

Ten points to tonu adrik. Ehk oskad ka seletada, kuidas on lood teolt tabatud, kuid põgeneva kurjategijaga? No nt. satud vägistajale, peksjale või autovargale peale, lähed ligi, annad käskluse "Seis, käed üles!", aga pätt (või pätid) paneb jooksu. Järgmine käsklus "Seis, tulistan!", hoiatuslask õhku, pätt ikka jookseb. Ühest küljest on rünne e. oht elule, tervisele või varale (mille kaitseks ju isiklik relv on) juba lõppenud, teisest küljest võib kaabakas nii ju karistamatult minema pääseda. Samuti on küllalt juhuseid, kus politseinik (ka erariietuses) on joostes põgeneda üritava ja korraldustele mittealluva kurikaela peatamiseks relva kasutanud ja kõik oleks justkui OK. Ainus, mis minu nägemuse järgi sellises olukorras relva kasutamise välistaks oleks võimalus, et viga võivad saada ka süütud lähedalolijad (üsna reaalne olukord tiheasustusalal e. linnas). Kuidas siis asjad tegelikult on?

Siin olukorras, jah, pean alla vanduma. Vanal pahal nõukogude ajal oli peale hädakaitse ja hädaseisundi paragrahvi Kriminaalkoodeksis selline klausel nagu kurjategija kinnipidamine. Meie kõigi poolt palavalt armastatud euroopa demokraatias sellist mõistet enam ei ole. Ehk oletuse põhjal (s.t.pätt on potensiaalselt ohtlik )ei tohi relva kellegi vastu kasutada. Nii et jääb üle võimalus - observe and report. Vaata kuhu pätt läks,ja teata politseile.
Loomulikult, kui sinu sekkumisele ta reagreerib sinu elu või tervist ohustvavalt, on sul õigus enesekaitsele...

[EOD]

No ka pärast nõukariigi kokkukukkumist oli kriminaalkoodeksis kolm paragrahvi, mis vabastasid vastutusest relva kasutamise puhul.
Siis paragrahvid 13, 13(1) ja 14 ehk hädakaitse, kurjategija kinnipidamine ja hädaseisund. Kusjuures relva kasutamist loeti õigustatuks vaid 1. astme kuriteo sooritanud isiku kinnipidamisel ja tingimusel, et talle tekitati vaid nii suurt kahju kui oli kinnipidamiseks hädavajalik. Üldiselt oli sellele paragrahvile toetudes relva kasutamine kasutajale väga riskantne tegu, sest kogenud kurjategija sai "hea" advokaadi abil asja nii pöörata, et kinnipidaja jäi süüdlaseks. Mingi autovarga kinnipidamisel pole aga relva kasutamine kunagi lubatud olnud, kuni see autovaras pole sooritanud teda takistada püüdva isiku vastu viimase elu ohustavat rünnet.
"Relva kasutamine" on termin, mida on erinevalt tõlgendatud. Näiteks Politseiseaduses oli selgelt kirjas, et relva kasutamiseks loetakse tulistamist objekti pihta. Seega õhku või mujale ohutusse suunda sooritatud hoiatuslasku relva kasutamiseks ei kvalifitseeritud. Tsiviilisiku puhul kippusid aga võimud juba relva väljavõtmist kasutamiseks kvalifitseerima. Üldiselt üks juriidiline segapudru, mille abil paragrahviväänajad said/saavad inimestelt raha välja pumbata.
Üks põhimõte on siin juba läbi jooksnud, millele on raske vastu vaielda - relvaga ei vehita ega ähvardata, see võetakse välja äärmisel vajadusel ja selleks, et seda sihipäraselt kasutada. Ja kui juba kasutada, siis nii, et isik, kelle reaalset rünnet Teil tuli tõrjuda, ei saaks kohtus asja teistpidi esitada.

[Martään]

Relvaseadus
§ 10. Relva käitlemise ja kasutamise tagajärjest ning kaotsimineku ja hävimise juhtumist teatamine

(1) Relvavaldaja on kohustatud viivitamata teatama politseiprefektuurile relva käitlemisest või kasutamisest, kui relva käitlemise või kasutamisega on põhjustatud isiku surm või tekitatud isikule tervisekahjustus või varaline kahju.

(2) Relva kasutamine käesoleva seaduse mõistes on vahetu ja eesmärgipärane tegevus objekti tabamiseks või kahjustamiseks relvaga.

Kahjuks tundub et ka relvaga löömine on relva kasutamine. Õnneks ei pea aga iga hoiatuslasu korral politseisse teatama jooksma.
Samas on mõlemad ülalpool nimetatud tegevused ainult väga spetsiifilisteks olukordadeks.
Relvaga löömise olukorda ma ei kujutagi ette ja hoiatuslask toimib ainult loomade, mitte inimeste vastu.