Z03 kirjutas:Nii, ja lähebki sildistamiseks ning demagoogiaks. Kus argumendid lõppevad, algab siltide kleepimine.
Kuna te nii osavalt paari lausega suutsite ennast ohvriks (sildistamise) ja samas mind demagoogiks kuulutada, lisaks deklareerides minu poolsed argumendid lõppenuks, siis ma lihtsalt ei saa

jätta sellisele meisterlikusele vastamata. Te olete üsna hea.
Akf teeb sellise avalduse:
Z03 kirjutas:Ega enne ühiskonnas asjad paremaks muutu, kui juhtub midagi kohutavat, mis käivitab ühiskondliku arutelu. Ma näen märtrit, kellega juhtunud tragöödia pööras avalikkuse pilgud sellele, mis juhtub üliõhukeseks lihvitud riigis, kus tervishoiu alarahastamise tõttu on psühhiaatrilised haiged jäetud iseenda hooleks ja politseile ei jätku vahendeid ega oskusi olukordi paremini lahendada kui seekord juhtus. "Tehke, et see midagi loeks", kirjutas hukkunu sotsiaalmeedias. Ma usun, et ta eneseohverdus ei olnud asjatu.
Te väljendate selget arvamust, et ühiskonna paremaks muutmine eeldab millegi kohutava toimumist. Ilma sellise "raputuseta" teie hinnangul ühiskondliku arutelu probleemide üle ei käivitu. Järgmises lauses paigutate te Jaanuse selle "raputaja" rolli, nimetate teda "märtriks" ja avaldate lootust, et Jaanuse tegevus "pöörab avalikuse pilgud" probleemsetele valdkondadele. Millisteks on teie hinnangul tervishoiu ja politsei alarahastatus ning sellest tulenev ebakompetentsus. Lõpuks väljendate te veelkord lootust/usku, et Jaanuse tegevus (mida te nimetate eneseohverduseks) kävitab ühiskonda paremaks muutvad protsessid.
Kirjeldasin teie arvamusavalduse sisu valesti? Demagoogiliselt?
Vaatame veelkord, mida Jaanus tegi: Ta jalutas mööda linna paljastatud külmrelvadega. Ilmselgelt tema motiiv ei olnud kusagil bubis endale tükk fileed lõigata, vaid ta oli valmis neid nugasid kasutama kaaskodanike vastu. Või kui soovite märtriversiooni toetada, siis ta signaliseeris selgelt et ta on valmis neid nugasid kaaskodanike vastu kasutama. Mis on omakorda risk, millele politsei ei saa jätta reageerimata. Sellist tegevust nimetatakse terroriks. Kuni see ei rakendu füüsiliselt, siis nimetame seda psühhoterroriks. Samasugune psühhoterror on see, kui mingid töllid kusagil tee ääres hirmutavad juhte nende pihta laskmist simuleerides. Keegi ehmub, väike jõnks rooliga valel hetkel ja on õnnetus. Samasugune psühhoterror on see, kui keegi hakkab näiteks lennujaamas või kaupluses või mujal rahvarohkes paigas äkki kõva häälega karjuma "Allahu Akbar" vms ja veel näiteks imiteerib oma põues millegi mudimist. 40 - 50 aastat tagasi oleks see võib-olla lolliks naljaks klassifitseerunud. Tänapäeval on see terror - ka ilma pommita. Sama siis kui keegi teeb "pommikõne". jne jne.
Ehk siis kõik need tegevused klassifitseeruvad ühiskonna ja kaaskodanike terroriseerimiseks.
Mina leian, et see ei ole viis mida aktsepteerida, tolereerida ja millise järgijaid heroiseerida/müstifitseerida. Siin Eestis, Meie kodus.
Sellisel tegevusel ei ole sisulist vahet jõuluturuliste sekka sõitjale kaasaelajatega. Samamoodi on kellegi silmis märtrid 9/11 lennukikaaperdajad. Samamoodi on kellegi silmis eneseohverdajad lennuväljadel/rongides pommivööde õhkijad. Kui me soovime vähegi vastu seista säärasele terrorile, siis me ei tohi seda tolereerida. Ühiskond peab väga ühemõtteliselt väljendama, et mis iganes positiivsed alged säärase tegevuse taga võivad olla - selline lähenemine ei lahenda probleeme ja ei leia kaaskodanike empaatiat.
Kui on publikut - leidub ka narr.
Ma ütlesin, et mulle näib justkui te tunnustaksite terrorit ühiskonna muutmise katalüsaatorina. Ma arvestasin võimalusega, et te võib-olla väljendusite ebaõnnestunult. Ma oleks võinud proovida mõista ka seda, kui te oleks antud konstruktsiooni puhul samuti öelnud, et te proovisite tasakaalustada ametliku retoorikat. Kuigi mul raske aduda, mis see "ametlik retoorika" siin foorumis on millele vaja vastu seista.
Aga ok - te ei kasutanud kumbagi neist variantidest oma narratiivi selgitamiseks. Selle asemel kasutasite Teie demagoogiat:
Tsiteerisite mind ja rääkisite rünnakust/sildistamisest. Ma ei rünnanud ega sildistanud, ma ütlesin et
mulle näib nagu te tunnustaksite terrorit ühiskondliku muutuse katalüsaatorina.
Tsiteerisite mind ja rääkisite demagoogiast. Ma ei oska oma arvamuavalduses
"Mulle näib et te tunnustate terrorit kui ühiskondlike muutuste katalüsaatorit." mingit demagoogiat leida. Küll aga tean ma, et üks demagoogiakasutajate võte on võimalike süüdistuste pareerimiseks esimesena oponenti demagoogias süüdistada. Sest sealt edasi jääb juba paja-katla mulje. Ehk siis: pole tõde - pole ka valet.
Teate akf - ma olen juba kord öelnud, et teil on vabadus arvata. Ja sama on ka minul.