Majapidamismured

[Fucs]

...ehk tuleb südamepõhjani väljavihastatud ja kõik siinsed "pädevad kriitikud" kurele saatnud akf oleeg ikkagi tagasi ja täidab tühimikku...

[isakene]

Krt bensu, 2T õli ja saeketi õli läheb ka päris arvestatavas koguses juba praegu... ja need bensu ja õlide hinnad....
1L 2T õli kanku (koos mõõtekankuga) maksab mingi 15-20EUR... aga sellest muidugi jagub suht kauaks.
5L saeketiõli kanku netist saaks mingi 10-12EUR-iga aga kohalikes poodides ma hetkel ei näinud odavamat 5L kankut kui 22 EUR
No sellest ka ikka jagub pikemaks muidugi ja vana ketiga saab vahel kasutada ka vana pikalt (üle kahe aasta) seisnud ja settinud mootoriõli (seda mul kah on mingi kogus).

Ära seda pulli tee, et otrabotkat (kasutatud mootoriõli) kusagile töötavasse mehhanismi paned. Ühel hetkel maksab kätte. Mina hüdraulikainimesena olen muidugi õnnelik, kui töllid musta tilkuva kolaga uksest sisse marsivad, garantii sel juhul ei kehti ja üldjuhul ma sellise roppuse remonti ka ette ei võta, peale vaadateski on selge et kulunud. Kui tahad, ostad uue jupi ja asi klaar. Ning esteetika maksab ka midagi, musta õliga mäkerdunud asi näeb ikka väga rõlge ja ropp välja.
Odav ketiõli aseaine on hüdraulikaõli. Flexoilis ja Erimellis müüakse lahtiselt, marsid oma kanistriga kohale ja lased täis panna, liitrihind ca €1,2-1,5, muutub pidevalt. Seda võib ka kasutatuna sae õlipaaki panna, olulist vahet ei ole. ma siin kohalikele ärin €0,5 liitri eest. Kasutatud hüdroõli on puhas ja selge, lihtsalt eeskirjad näevad seadmetes ette mingil aja tagant välja vahetada. Ning ma olen elus ikka väga mitu ketti hüdroõliga lõpuni kulutanud, alati saab enne tera otsa, kui kett välja venib.
2T õliga sama lugu, õlifirmades lahtiselt saadaval. Kuigi, viimasel ajal nad enam ei viitsi väga niristada, annavad lihtsalt liitrise nõu odavamalt, kui küsima lähed.

EDIT: Ketiõli müüakse vähemalt Flexoilis ka lahtiselt, a hinda küll öelda ei oska... kindlasti odavam kui kümnekas viiese kanistri eest...

[TALUPOEG TALUJA]

Mõni postitus tagasi vaatan seda okslikku pakku millele on ka kirvega kallale mindud ja ei suuda ära imestada, et kui jonnakad võivad olla nii pakud, kui ka pakku kirvega taguvad mehed.
Aastakümnete pikkune kogemus on õpetanud, et kui juba pakule otsa vaatad ja näed seal imelikult palju könte, oksakohti jne. siis kaine mõistus ja haige selg tuletavad meelde, et ära mees jama. Võta kohe suurema kubatuuriga saag ja viiluta pakk 7-8cm. ketasteks. Neid siis annab kergemini kirvega lõhkuda. Kellel katel, ei pea niipalju pingutama. Põhiline, et saaks nii suur tükk, et mahuks ahju uksest sisse, rohkem polegi vaja. Ja veel tähelepanek, et paljud saemehed üritavad teha paku mõõtu. Tegelikult tasub ka saagides jälgida, et kus on kondi koht, sealt tuleb lõigata kas siis 10-15 cm. tükk kohe välja. Kus oksi vähem, sealt võib siis kas 25 või 50 cm. teha. Ja kui üldse kirves ei mõika, tulebki saega ära tükeldada. Lihtsalt energia ja tervise kokkuhoiu pärast. Karjamaa kuusega on küll palju tegemist. Too väsitab igal juhul mehe ära.

Aga jõudu!

[T-62]

Sado-maso alla käib selliste kuuskede tegemine kütteks. Äärmisel juhul asendab jõusaali. Need, kes haamri lisafunktsiooniga kirvest peavad parimaks võiksid korraks kelleltki fiskarsi laenata ja muudavad silmapilkselt usku. Selline nui on kätele õnnetuseks, arvestades kirve kuju on tagasilöök tugev ja teeb aastatega puhta töö.

[speedsta]

Eelnevas pildiseerias olnud meremiini kujuline kuusepakk- vanusega piisavalt mõistust tulnud, et sellised toredused rändavad ilma menetlemata komposteeruma ehk jäävad pikaajaliselt süsiniku siduma. Aega ja käevaeva tarvitab normaalsete puudude tegemiseks. Mees vs puu väljakutse võib mõne jaoks siiski põnev olla.

[Kriku]

Kui avatare võrrelda, on vanusevahet ikka parasjagu.

[Fucs]

Ära seda pulli tee, et otrabotkat (kasutatud mootoriõli) kusagile töötavasse mehhanismi paned. Ühel hetkel maksab kätte.

No ega ma teegi. Aga olen teinud, kui vana kulunud saelati ja juba täiesti lõpuni ära teritatud/kulunud saeketiga midagi toimetanud olen - peamiselt siis olukorrad kus saag maasse võib lõikuda või naelu jms rauda täis materjali lõikamine. Viimase (naelad jms) kohta pean ilmselt kohe juurde selgitama (muidu läheb kisaks lahti, kui loll ma jälle olen), et ma ei harrasta naelu täis taotud puidu saagimist, aga mul on sellist tuulemurdu tihti vaja ära koristada, kuhu juba ilmselt ammu nõuka ajal on naelu sisse taotud (eelmise omaniku lapsed on onne ehitanud, igasugu pesunööre ja mingi tavaari riputamiseks konkse on leppade-sarapuude külge aretatud, on olnud paar suuremat-jämedamat sarapuud, kus vinkelraud, hang jms metalli on aastakümnete jooksul sisse kasvanud jne).

Võta kohe suurema kubatuuriga saag ja viiluta pakk 7-8cm. ketasteks. Neid siis annab kergemini kirvega lõhkuda. Ja veel tähelepanek, et paljud saemehed üritavad teha paku mõõtu. Tegelikult tasub ka saagides jälgida, et kus on kondi koht, sealt tuleb lõigata kas siis 10-15 cm. tükk kohe välja. Kus oksi vähem, sealt võib siis kas 25 või 50 cm. teha.

Sai lastud ka 10-15cm kettaid sellest kuusest, aga kuna oks on oksas kinni igal tüve sentimeetril ja nagunii pidi ikkagi saega halutama, siis ei näinud mingit suuremat mõtet kogu tüve sellisteks juppideks viilutada. Selliseid kohti, kus sai okste vahelt mingi enam-vähem oksavaba ja kirvega lõhutava paku lõigata oli kaks või kolm. 30cm hakkasin laskma, et oleks võimalik nendest junnidest ka mingi puuriit kuuri laduda. 5-7 ruumi klotse, mida laduda pole võimalik, pole kusagile hunnikusse panna.

Ja kui üldse kirves ei mõika, tulebki saega ära tükeldada.

Jah, seda ma teengi. Ca 1/3 pakust keskmiselt saab kirvega halgudeks, ülejäänud läheb saega...või saega kaasa aidates. Aga terved pakud tuleb enne ikkagi kiiluga väiksemaks tükeldada.

Sado-maso alla käib selliste kuuskede tegemine kütteks. Äärmisel juhul asendab jõusaali. Need, kes haamri lisafunktsiooniga kirvest peavad parimaks võiksid korraks kelleltki fiskarsi laenata ja muudavad silmapilkselt usku. Selline nui on kätele õnnetuseks, arvestades kirve kuju on tagasilöök tugev ja teeb aastatega puhta töö.

Eelnevas pildiseerias olnud meremiini kujuline kuusepakk- vanusega piisavalt mõistust tulnud, et sellised toredused rändavad ilma menetlemata komposteeruma ehk jäävad pikaajaliselt süsiniku siduma.

Muidugi on see sado-maso. Aga kui sul keset õue selline maha prantsatab ja see tuleb nagunii mingiteks vähemalt 30-40cm pakkudeks tükeldada, et neid vähemalt liigutada jaksaks, siis mina pigem saen-lõhun need pakud ka kohe halgudeks, mitte ei hakka neid kettaid ükshaaval seljas kusagile metsaalla mädanema tassima (mul ei ole traktoreid, ATV-sid, haagiseid jne) ja siis lähen ostan hoopis naabrimehelt need küttepuud. Seda enam, et küttepuu kulub ära, ehk on vajalik nagunii. Kuvaldaga kiilude peksimise kohta võin ütelda, et midaiganes notte või kiile sa sellega korra aastas lühiajaliselt ei peksa, kogu see tagasilöögi ja põrutuste teema on köki-möki võrreldes poole-, kolveerand- või tolliste metalltorude maa sisse peksmisega kusagil Põhja-Eesti paepealsel või põhjaranniku maakiviklibus. Ma olen seda 28 aastat teinud n.ö. igapäevaselt ja vot see on tõesti lõpuks korralik käte surm... a pärast sellist karastust mingeid kiile puupakku taguda, on lapsemäng

Aega ja käevaeva tarvitab normaalsete puudude tegemiseks. Mees vs puu väljakutse võib mõne jaoks siiski põnev olla.

Kes luges kogu juttu, mis ma kirjutasin see peaks aru saama, et antud kuuse lõhkumine ei võetud ette mitte selleks, et "küttepuid on vaja teha" vaid selleks, et "keset õue olev maha kukkunud kuusk tuleb sealt kuidagi minema saada/likvideerida". Sihilkult küttepuid ma lähen ja teen võib-olla siis pärast selle ülesande täitmist juba oma metsatukas, kus on sobilikke küttepuudeks kerge vaevaga saagitavast ja lõhutavast materjalist kandidaate jalaga segada... samas mul pole erilist häda ja vajadust neid praegu üldse juurde teha, seega vaatame veel kas või mis

Selgituseks siis veelkord:
Õue ühes servas kuivas jalapealt ära see krdi kuuseront (nn."karjamaakuusk", nagu akf TALUPOEG TALUJA mulle seda vana nimetust tänuväärselt meelde siin tuletas).
Boss (loe: kallis abikaasa) oli kohe triklis ja õhinapõhiselt hakkas mulle jõuliselt selgitama, kuidas see tuleb nüüd rööpräheldes maha saagida ja küttepuudeks ära teha, kuna sealt saab hirmuspalju head kuiva küttepuud NIISAMA... TASUTA....
Sellele vaimsele survele, mis ähvardas minu vastuseisu tõttu füüsiliseks üle areneda vastasin ma sama jõulise konkreetse "EI"-ga, sest ma olen varemalt selliseid kuuski küttepuuks teinud, kui ma olin veel 25 mitte 55 ja "mina sellist tööd kohe päriskindlasti ette ei võta, sest see on hullus".
Et mädanegu rähnide, satikate ja omaenda rõõmuks seal rahulikult edasi.
Aga siis tuli mulle KARMA külla (või käis boss äkki mõne nõidnastja juures asju organiseerimas ) ja see krdi ront kukkus talvel mulle risti üle õue maha.
Ta oleks võinud ju kukkuda teisele poole võssa ja rähnidel ning igasugu toredatel satikatel oleks sellest kuusest olnud rõõmu veel paljudeks aastateks.
AGA kuri saatus tahtis nii, et ma pidin nüüd lõpuks ennast ikkagi Bossi suurimaks heameeleks kokku võtma ja seda pornot likvideerima kuidagi hakkama.
Ma isegi võtsin ikka väga pikalt hoogu ja üritasin sellest kuidagi viimse hetkeni ära viilida
Aga lähed jälle maale ja vaatad... krt IKKA see kuusk vedeleb keset õue... no ei taha teine mitte ärakaduda.... mingi müstika krt...

Ja jutulõng tegelikult ei alanud mitte siin teemas ja ei alanud mitte sellest, et kui rasked majapidamismured Fucsil on. See siin lihtsalt arenes ühest teisest teemast nüüd nii pikaks, sest austet Kriku haaras seal teises teemas minu sõnasabast kinni (peab tunnistama, et olin mõtlematult hooletu), kolis osa teemast siia üle ja hakkas minule teemakohaseid küsimusi esitama (loe: Kriku on süüdi ja minaiteamidagi). Mina hea ja lahke inimesena ei saanud mitte keelduda asja olemusi täpsemalt selgitamast.
Ehk, et võtkem rahulikult, mul ei ole mingeid lahendamatuid probleeme ega kaebuseid ega kätt vaja hoida ega psühhiaatri abi vaja.
Lapsest saati on olnud vajadus praktiliselt iga aasta puid lõhkuda. Nüüd viimastel aastatel küll vähe või üldse mitte, aga ma olen ca 48 aasta jooksul lõhkunud ikka pärsi korraliku koguse küttepuid ja ei saaks ütelda, et ma neid nagu lõhkuda ei oskaks. Igasuguseid.

Kui avatare võrrelda, on vanusevahet ikka parasjagu.

Muig
AKF speedsta mõtles seda, et temal on vanusega piisavalt mõistust tulnud aga minul ei ole... mitte, et mina selleks liiga noorekene veel olen, et asjade tuuma ja olemust mõista

***

Homme lähen ja... eeee ülehomme lasen viimased meetrid pakkudeks ning siis lõhun ära. Paar päeva ikka jälle läheb. Juba ketasteks lastud osast jäi eelmine kord veel kuus pakku lõhkumata + siis see osa mis veel juurde tuleb. Nüüd on krt sääsed ka hullumas jälle... päikse käes on kole palav möllata (seal paistab kolmveerand päevast sirgelt päike lagipähe) aga varahommikul või õhtul vilus/varjus on sääskede diviisid kohe kohal

[Illike]

Eh-jah, kui tuttav tunne. On mingi kask-kuusk-õunapuu maha murdunud tuulega ja siis saed-lõhud ja vannud. Lõpuks ainult saed ja vannud, sest ei kirves ega kiil ei hakka peale. Sellel aastal jõudsin tõdemuseni, et Jaanipäevalõkkesse on samuti materjali vaja. Muidu ainult tegeled nende jändrike pulkadeks tegemisega ja muud tegevused jäävad tahaplaanile.
Aga VA Fucs'ile jõudu ja jaksu. Rõõmusõnumiks võin öelda, et veel mõned aastad ja hakkad samuti lõket tegema..

[Walter2]

Mul üks tuttav müüb sellised pakud hipster-kunstnikerdajatele maha - saab rohkem kui küttepuude tihuhinnakirja järgi. Eriti hästi lähevad kirsi- ja õunapuu jändrikud, mida rohkem sõlmes ja isikupärased seda parem.

[TALUPOEG TALUJA]

[quote="TALUPOEG TALUJA"]Võta kohe suurema kubatuuriga saag ja viiluta pakk 7-8cm. ketasteks. Neid siis annab kergemini kirvega lõhkuda. Ja veel tähelepanek, et paljud saemehed üritavad teha paku mõõtu. Tegelikult tasub ka hakkasin laskma, et oleks võimalik nendest junnidest ka mingi puuriit kuuri laduda. 5-7 ruumi klotse, mida laduda pole võimalik, pole kusagile hunnikusse panna.

Neid eri kujuga klotse annab täiesti edukalt ka riita laduda. Vahele loobid mõned pikad vitsad ja üldse teed riida 60-75 cm. laia. Siis seisab ka püsti peale ladumist. Otsad tuleb muidugi miskitmoodi kas laudadest-lattidest teha. Mul endal juba aastaid puuriidad sellised, et kõik erineva mõõduga puud on riidas. Pliidipuud, saunapuud ja ahjupuud. Nagunii tuleb kütta ja kõik kuluvad kenasti ära. Paneks pildi ka lisaks, aga Nagi kadus jne...

[Ghostship]

Nende jändrike kohta kehtib filosoofia mille sõnastas ära George Mallory Mt. Everesti näitel. Milleks? Because it is there! On meil Eestis lepa ja kase küttepuude puudust kuskil? Ei ole - aga kümned tuhanded pusivad ka tänapäeval ürgsete tööriistadega okslike nottide kallal koduaias
Tore tegevus ju kui üle ei pinguta. Eriti teraapiliselt mõjub nendele, kes suurema osa oma ajast veedavad umbses ruumis arvutiekraani ees.

[Alexy]

Mul tiba teine küsimus "oksahekseldajale": kus sa põletad lõhutud materjali? Ahjus? Katlas?

Viimased paarkümmend aastat on mul selliste jaoks ainult üks koht-lõke. Ahi jahtub enne ära, kui viimane oks põleb, ihu on kah külm lõhkumisest selleks ajaks...milleks?

Muidu olen koimiskoi, aga oksjändrike ja hagu ei oska siiani kasutada(sädemete pärast eelkõige)



pee ess. ramirendi lõhkuja oli juba kümme pluss aastat tagasi tegija, ainus puudus oli, et kole madal, tuli kuhja otsa manööverdada. Tavaline kolmefaasiline vertikaal lõhkuja on poisike sellega võrreldes, aga mõistus võidab väe ka sellega.

pee ess ess. sepakiilud on tegijad, need "haamerlõhkujad" karastatud terasest...päris pikalt haavad paranevad kildudest-ei soovita.

[speedsta]

Mina ei tahtnud kuidagi austet kaasfoorumlast halva valgusse seada. Eks loomulikult tuleb probleem likvideerida, kui see ootamatult keset õue tekib. Ihuramm saab kasvatatud ja tuba soojaks. Kui puude tegemise käigus satub õuele mõni hirmus jändrik, mis võtab kõvasti aega, annan kiirelt loobumisvõidu.
Meenus juhtum, kus lasin spetsiaalselt sellise kuusekärbiku õuele tuua. Veidi mõõtmist ja planeerimist ning tulemuseks kaks ühepuu pinki. Ehk vaatasin, kus oksad moodustavad neli jalga, lõikasin selle tüki välja, pealt pooleks ja pärast jalad tasaseks. Inspiratsiooni sain Tamara Habichti raamatust "Eesti saun".
Kuna päev läbi vaevan arvutit, siis füüsilist tööd ei põlga ja entusiasmi kiidan!

[Kriku]

Ma tean, et siin ei ole ehitusfoorum, aga jagage palun kogemust, kellel on.

Teemaks siis sauna ehitus majast eemale ja täpsemalt leili- & pesuruumi põrandalahendus. Kui guugeldada, siis on raffal ridamisi küsimusi põranda soojustamise kohta, millest mina ei saa mitte essugi aru - targutatakse villa ja tuuletõkke ja ma ei tea veel mille üle. Üks geenius on suutnud koguni sellise leiliruumi põranda ehitada, mis vammitama hakkas: https://www.facebook.com/groups/6453728 ... 985415995/

Ruumis, kus vett sõna otseses mõttes maha valatakse, saab IMHO soojustatud põrandat ainult betooni & keraamiliste plaatidega teha ning igasugu puitkonstruktsiooni võib ära unustada. Peale selle, et mulle see mõte väga ei meeldi, on IMHO kasutegur ka küsitav - no mis mõte on soojustada põrandat ruumis, mis kütmata seisab nädal aega või rohkem? Kui sauna köetakse, siis selle mõne tunniga ei küta ju põrandasse valatud kantmeetrit betooni soojaks - see on otseselt füüsikaseadustega vastuolus.

Ehitusfoorumisse hakkaks selle peale laekuma ridamisi põrandaküttepedede postitusi ja nendega ma ei viitsi üldse diskuteerida mitte millegi üle.

Edasi, kui betoonpõrandale paljajalu astumiseks puitrestid peale panna, milleks siis üldse seda betooni sinna alla vaja on - paneme kohe lauad, üks külm puit kõik? Laagid (tänapäeval immutatud puidust) kivide peale piisavalt kõrgele, vesi voolaku laudade vahelt põranda alla pinnasesse ja rahu majas nagu 20. sajandi alguses. Kuna õlgi pole enam kuskilt võtta, siis muldpõrandat päris ei hakka tegema, nii et varasemasse aega ei jõua.

Nüüd jõuame kogemuste jagamiseni - kas mõni akf kasutab sellist vanamoodsat sauna talviti? Kuidas on? Ma oletaks, et kui laudpõrand kuuma veega üle kallata, peaks saama astuda küll ja aelemiseks on lõpuks ikka lava, mitte põrand. Aga kogemused on endal rohkem igasugu hilisemate betoonaretistega.

[Illike]

Minul on suitsusaun. Samas naabril soomlasel on tavaline metallkerisega saun. Mõlemad saunad on kivide peal. Mõlemas saunas on põrand alt lahtine, st laagid on asetatud pinnasele ja laakide peale on naelutatud põrandalauad. Soomlase saunas ei ole täheldanud, et oleks olnud leiliga probleeme.

Esimese sauna renoveerisin, st jäi ainult kehand, kuskil 2007. Seejärel põletasin omast rumalusest 2009 algul maha. 2009 oktoobris sain uue sauna valmis. Saun on ca 3x5m suur. Sauna palgid on 6 kivi peal. Olen ühe korra tõstnud sauna. Paari aasta pärast peaks uuesti tõstma. Kivid vajuvad pinnasesse. Põrand ei ole seotud seinaga, laagid on kruusapadjal, peale naelutatud 40x100(120) laud. Lauad on hööveldamata, ainult relakaga siledaks lihvitud. Lauad tihedalt üksteise kõrval. Põrand on ehitatud natuke kaldu, ca 1-2kraadi piki lauda. Saunas pestakse ja lödistatakse veega. Saun on kasutuses põhimõtteliselt igal laupäeval, kaasa arvatud talv. Viimasel ajal kui on üle -20, siis ei viitsi enam maale minna ja hakata maja soojaks kütma. Varasematel aastatel sai ka selle temperatuuriga saunas käidud. Jaanipäeva ja jõulude ajal tehakse sauna tihedamini. Nüüd kümmekond aastat hiljem vaatan aeg ajalt põrandat ja mõtlen, et võib olla peaks ühe laua kinni lööma (on hakanud liikuma), kuid ei näe erilist vajadust.
Lühidalt, põrand on tuulutusega, mis tagab saunas hea ventilatsiooni kuid ei tekita probleeme nn pika leiliga. St seda, et leil liigub mööda sauna edasi- tagasi. Pesuvesi läheb läbi põrandapragude sauna alla. Puitmaterjal on töötlemata, st ei ole kasutatud mingeid puidukaitsevahendeid. Hästi järgi mõeldes tõenäoliselt ikkagi said pinnasega kokku puutuvad pinnad tõrvatud. Mingeid puitu kahjustavaid elusorganisme ei ole täheldanud peale katuse, kus kasvab sammal ja mõned neljajalgsed tüübid kes käivad seepi söömas. No ja siis mõned sumilased aeg ajalt.
Talvel olen suure lumega ajanud ümber sauna lund. Põrand ei ole olnud kunagi külm.