www.militaar.net

Тотальная война. Беседа с Андреем Пионтковским

hjl85 kirjutas:Zelensky paneb rahuplaani referendumile https://twitter.com/ragipsoylu/status/1 ... 97833?s=21

2korda2 kirjutas:Siin on telefonimäng esialgset sõnumit moonutanud.
Zelensky tegi justnimelt väga osava manöövri:
1. Rahulepinguga peavad kaasnema rahvusvahelised garantiid.
2. Garantiide iseloom peab olema selline, et paratamatult tuleb muuta põhiseadust.
3. Põhiseaduse muutmiseks on paratamatult vaja rahvahääletust.
Mitte kordagi ei maininud ta võimalust mingiteks territoriaalseteks järeleandmisteks. Küll sidus väga kenasti Ukraina terviklikkuse küsimuse terve Ukraina rahva tahtega. Pmst võib ju panna rahvahääletusele N erinevat punkti (iga territooriumi loovutamise kohta eraldi ja lisaks garantiide punktid eraldi) ja rahvas hääletab seal kõik territooriumite loovutamise punktid maha. Venelased võivad ju okupeeritud territooriumitel valimisi mängida aga kogu Ukraina rahva tahtest see väike osa üle ei käiks isegi vene võimu all olevate alade 99,9% tulemuse korral.
Minu arvates väga ilus liigutus - kenasti kooskõlas Ukraina riigi kehtiva õigusega. Samuti ei saaks venelased pärast referendumit väita, justkui oleks "denatsifitseerimine" või üldse miski osa "erioperatsioonist" õnnestunud - näe, ukrainlased hääletasid ikka riigi ühtsuse poolt!

Turist 47 kirjutas:

hjl85 kirjutas:Zelensky paneb rahuplaani referendumile https://twitter.com/ragipsoylu/status/1 ... 97833?s=21

Jah. Zelenskyy ütles , et kavatseb panna kõik Venemaaga saavutatud kokkulepped üleriigilisele rahvahääletusele avaliku heakskiidu saamiseks
.https://www.dw.com/en/ukraine-zelenskyy ... a-61207272

" President pakkus lisaks välja, et pärast relvarahulepingut on Kiiev valmis arutama Krimmi ja idapoolse Donbassi piirkonna staatust Venemaa toetatud separatistide käes."

UKR seadusandlus ja referendum on üks teema. Sõjaolukorras ei saa referendumit korraldada.
Referendumi korraldamiseks tuleb kaotada sõjaseisukord, selleks on aga vaja vene väed UKR territooriumilt välja viia.

NATO-ga liitumine on meie põhiseadusesse sisse kirjutatud. Ebakindlust on selles osas, kas meid sinna ka võetakse. Mõnede riikide puhul, kes meid koos endaga seal näevad, on meil selgus. Kuid vähemalt kolmandik [NATO liikmeid] ei näe meile seal kohta. Mõni on seda ka avalikult tunnistanud, kuid enamik kardab sellest kõva häälega rääkida. Siinkohal peame naasma eelmise küsimuse juurde. Nad usuvad, et ühiskond avaldab neile survet.

Seega usun, et peame selle väljakutse jaotama mitmeks tükiks. Üldjoontes peame leidma formaadi, milles võiks tekkida arusaam, kas Venemaa tahab üldse sõda lõpetada. Vastasel juhul ei pruugi me teiste küsimusteni jõudagi.

[K]ui soov on sõda lõpetada, tuleb kõigepealt nõustuda vaherahuga ja sõdurite tagasi tõmbamise, presidentide kohtumise ning teatavate julgeolekutagatistega. Siis on ruumi kompromissidele. Meie turvalisusele peavad olema teatavad garantiid. Tuleb homme välja öelda, et Ukraina võetakse NATO-sse ja lõpetada selle küsimusega mängimine. Või öelda, et seda praegu ei tehta. See oleks aus. Saadakse ju aru, et ei ole soovi astuda sõtta Venemaa vastu ja seetõttu ei võeta meid alliansi liikmeks.

Kõik on väga lihtne. Me saame juba kõigest aru. Meid ei võeta, kuna nad kardavad Venemaad. Nii see on. Ning me peame sellega rahu tegema. Ütlema: olgu, siis vajame teisi julgeolekutagatisi. On NATO liikmesriike, kes tahavad olla meie julgeolekugarandid. Nad küll kahjuks ei saa kindlustada meile täit liikmelisust alliansis, kuid on valmis tegema kõike, mida peaksid tegema, kui oleksime liikmed. Usun, et see on normaalne kompromiss. Ja see on kompromiss kõigi jaoks. Lääne jaoks, kes ei tea, mida meiega NATO mõistes peale hakata, ja samuti Ukraina jaoks, mis soovib julgeolekutagatisi, ja ühtlasi ka Venemaa jaoks, mis ei taha lasta NATO-l laieneda ja väidab, et tal on NATO ja lääneriikidega sellekohased kokkulepped. Seetõttu tuleb siin kompromiss leida, sest see lõpetaks sõja. Kuid see poleks lõpp Venemaa jaoks.

Usun, et Krimmi ja Donbassi näol on tegemist kõikide jaoks väga keerulise looga. Kuid selleks, et lahendus leida, peame astuma selle esimese sammu, mis nagu mainisin, peab sisaldama julgeolekutagatisi ja sõja lõppu. Samas, peaksime kokku leppima, et lahendame ajutiselt okupeeritud territooriumite küsimust. Peame selle lahendama, kuid alles pärast [sõja lõppu]. Miks? Sest nagu mainisin on antud hetkel kõik väga tuline. Keev. Nii et saame kõigepealt selle plokiga ühele poole ja liigume siis järgmise juurde. Olen valmis need teemad tõstatama esimesel kohtumise Venemaa presidendiga. Need on asjakohased ja olulised okupeeritud territooriumite staatuse mõttes.

Kuid olen kindel, et seda otsust ei tehta sellel [esimesel] kohtumisel. Sest, kuidas seda nüüd öeldagi… Kui tahame olla ausad, siis peame rääkima põhiseaduslikest muutustest, muudatusest Ukraina seadusandluses, mis puudutab julgeolekugarantiisid. Isegi kui me neid teemasid arutame, ei otsustata seda vaid presidentide tasemel, vaid parlamendi ja ukraina rahva osalusel (ja see on küllaltki aeganõudev protsess).

Iga nädalaga, mil sõda Ukrainas kestab, kasvab võimalus, et Venemaa Föderaalne Julgeolekuteenistus (FSB) korraldab riigipöörde president Vladimir Putini võimult kõrvaldamiseks, vahendas väljaanne The Times rääkis Vene luureringkondadest pärit lekitaja infot.

teeline35 kirjutas:Natuke oleksoloogiat, mis võiks sõja lõpetada;
https://www.err.ee/1608541924/times-fsb ... iigipoorde

Iga nädalaga, mil sõda Ukrainas kestab, kasvab võimalus, et Venemaa Föderaalne Julgeolekuteenistus (FSB) korraldab riigipöörde president Vladimir Putini võimult kõrvaldamiseks, vahendas väljaanne The Times rääkis Vene luureringkondadest pärit lekitaja infot.

... Edasi võib igaüks ise lugeda. Ei oska hinnata vene poolse allika usaldusväärsust.

BREAKING — Erdogan says Ukraine and Russia reached an understanding on four of the six topics of disagreement

Somewhat agreed on:
• NATO
• Partial disarmament
• Collective security
• Russian language

Remaining topics:
• Crimea
• Donbas