Reigo kirjutas:
Rahvas toetas vabadussõjalasi, see on fakt. Seda näitas nii Riigikogu-erakondade põhiseaduse vastu hääletamine ja vabadussõjalaste põhis. toetamine. Samuti ka kohalikud valimised.
Olen seda kodust ülesannet oma mäletamist mööda ennegi andnud, aga näib, et ülesande lahendamise asemel on eelistatud foorumil vadistamas käia. Esitan ülesande veelkord: kohalikel valimistel said vapsid linnas u 40% ja maal u 10 % häältest. Maal elas u 2/3 rahvast. Arvutage nende andmete põhjal rahva ligikaudne toetus vapsidele.
See on kõik teisejärguline. Kui otsiksin, võiksin täpselt kõik protsendid välja tuua.
Noore liikumisena nad ei jõudnudki igale poole, paljud ehk ei teadnudki neid. Eesti maainimesed olid kaunis teadmatud ja järgisid oma vanast refleksist tingitud käitumist s.t. toetasid põllumehi ja ka asunikke. Nagu ka töölised harjumuspäraselt toetasid sotse, kuigi nad ei teinud tööliste eest peale sõnade midagi.
Ei tohi ka ära unustada, et ükski erakond polnud 1933 a suletud, EVKL seda oli. EVL moodustati alles 1933.
Arvestada tuleb ka seda, et kõik vastasparteid tegid palju rohkem kihutustööd ja olid kõik vapside vastu. Vabadussõjalased peale oma häälekandja kusagil mujal sõna ei saanud. Nad olid uued ja erakondade "lehmakauplemiste" vatu.
Oluline on, et Larka sai allkirjadekogumisel rohkem hääli, kui vastaskandidaadid kokku. Pärast tema valimist, oleks Sirk saanud peaministriks.
Ja mis toetus oli Pätsil? Vähemushäältega sai ta pukki. Esimene Põhiseaduse rikkumine oli Laidoneri sõjavägede ülemaks nimetamine jne. Siit tulenevalt olid ka kõik Laidoneri käsud seadusetud, alustades EVL-i sulgemisega 24.märts.
Mille eest vapsid võitlesid?
Teatavasti 1919-1933 oli Eestil 20 valitsust, millest mõni ei püsinud isegi nädalat. Peale valitsuse lahkumist maksti lahkujaile 3 kuu palk peopeale. Kas see on riigi juhtimine?
Erakonnad sõdisid vaid oma valiaskonna eest, mitte kogu rahva heaolu eest. Vapsid tahtsid moodustada rahvast rahvusterviku ja kõigi huve kaitsta.
Erakonnad sõdisid enda huvide eest ja kui riigi huvi nõudis ebapopulaarse otsuse langetamist, olid kõik vakka (näiteks krooni kukutamine jne).
Vapsid tahtsid riigipeale suuremaid õiguseid. Riigipea tuli rahvvahääletamisel valida, Päts polnud kohe mitte seaduslik riigipea uue Põhiseaduse järgi.
Ma vaatan, et siin minnakse Põhiseaduse rikkumistest vaikides mõõda ja mõgisetakse teise- ja kolmandajärgulistest asjadest.
Põhiseadus on Seaduste Ema, kes selle rikkumist õigustab, see õigustagu ka Varese valimisi. Päts teatavasti andis Varesele vabatahtlikult võimu üle jne.
Pätsi ja Lidoneri ülekuldamine ja Eesti riigi põhilisteks loojateks tegemine algas 1934 aastaga ja kestis kuni Varesele võimu üle andmisega. Pätsi ajal kustutati vabadussõjalaste nimesid Vabadussõja ajaloo raamatutest, Pätsile anti tiitled, mida ta polnud kunagi kandnud, ka puhuti ta teened palju suuremaks. Laidoneril, eenpalul jne samuti.
Kes Pätsi- aegsetest teostest tõde otsib, see petab ennast rängalt.
Pätsi aeg oli ilus küll, rahvas tegeles kodukaunistamisega, Päts oma klikiga poliitikaga. Kui aeg tuli, korjati rahvalt relvad ära jne...