Nehatumees kirjutas: ↑14 Veebr, 2024 15:58
Metsavendade tabamiseks loodud julgeoleku agentide võrgustiku tegevus
1940. aastate teisel poolel hakkas julgeolek metsavendade vastu võitlema elukutseliste mõrvarite abil.
Metsavendade paljastamiseks ja hävitamiseks loodi üle-eestiline agentide võrk. Julgeoleku poolt
värvatud agendid jagunesid vastavalt neile antud ülesannetele kolme tüüpi. Marsruutagendid saadeti
välja kuni kaheks nädalaks ning nad liikusid mööda kindlat marsruuti, kohtudes aeg-ajalt kokkulepitult
operatiivtöötajatega. Siseagentide tööks oli imbuda metsavendade gruppidesse eesmärgiga koguda
informatsiooni ning rühmitusi sisemiselt lagundada või löögi alla viia. Hävitusagentide ülesandeks oli
sööta metsavendade gruppe varitsustele ette ning tagada aktiivsete metsavendade, eriti juhtide
kinnivõtmine või nad tappa. [---] Kogenud ja osavaid metsavendi tabada oli raske. Isegi nii ebasoodsas
varjamiskohas kui Saaremaa tegutsenud metsavenna Elmar Ilpi kättesaamiseks ja tapmiseks kulus ligi
viis aastat. Tema rühmaga tegeles kokku 45 agenti, kellest seitsme ülesandeks oli Ilp tappa. Ilp ise oli
osav vastuluuraja ning tal õnnestus ümber värvata kolm ja tappa kaks julgeoleku agenti.
Pekka Erelt. Surm selja tagant,
http://paber.ekspress.ee/arhiiv/Vanad/1 ... lugu2.html.
On selge, et üks selleaegseid KGB poolt värvatud mõrvaragent oli Augustin(August) Ülgekütt. Augustin
sai ka okupatsiooni julgeolekult Ilpi tapmiseks revolvri Nagant. Ilpil õnnestus siiski Augustin paljastada ja
ülekuulamisel tunnistas Augustin, et ta värvati julgeoleku poolt mõrvaragendiks ja nõustus Elmar Ilpi
tapma. Olukord oli Ilpi grupil küllaltki nigel. Kõriska metsamassiivis asunud punker oli vastu talve
okupantidele reedetud. Peale selliste kuritegude kindlaks tegemisel ei leitud Augustinile andestust ja
otsustati kõrvaldada. Augustinist on siin foorumis ka eespool juttu. Tundub, et Augustin oli foorumi
auväärse liikme Arensburgeri lähisugulane. Aga kas teine mõrvaragent võis olla Oskar Koit või hoopis
Ilmar Niitmets või siiski hoopis keegi kolmas. Äkki leidub siin foorumis kedagi, kes on rohkem valgustatud
ja omab asjakohast informatsiooni.
https://www.geni.com/people/Konstantin- ... 1507533806
Kuid kes võivad olla need Ilpi poolt ümbervärvatud agendid. Üks on kindlasti Aleksander Ülgekütt
https://www.geni.com/people/Aleksander- ... 0320878530 , kes sai
vastupanuliikumise toetamise eest ka vangilaagrit maitsta, aga kes ikkagi võivad olla need ülejäänud
kaks.
Muidu need eelpool mainitud 45 KGB agenti on enamjaolt kõik nimepidi ka teada.Kõriska punker.jpgaleksander_ulgekutt_elmar_ilp_heldur_sepp_e_large.jpg
Augustin(August) Ülgeküti lugu.
(Lühendatult)
Augustin(August) oli Kaitseliidu Saaremaa maleva liige 1939. aastast.
Okupatsiooni julgeoleku tõendi (26.04.1950) alusel mobiliseeriti A. Ülgekütt 1941. aastal Nõukogude armesse, kuid läks samal aastal sakslaste poole üle. 1942. aastal liitus ta vabatahtlikult Saksa 36. politseipataljoniga. Augustin vangistati 1945.aastal ja viibis Koplis asunud vangilaagris, kuid põgenes sealt 1946. aasta septembris ja siirdus Saaremaale.
Peale seda olevat ta teinud kohalike elanike seas nõukogude vastast propagandat ja liitunud Elmar Ilpi grupiga. ( Augustin ei kuulunad Ilpi gruppi mitte kunagi, nad kohtusid harva) Hilisemates ettekannetes figureerib ta üksikvarjajana(illegaalina).
29. mail 1949. aastal toimus Kaarma linnusel laulupidu, kus viibisid ka Augustin Ülgekütt ja tema sõber Aleksander Tooman, kohal oli ka miilitsast autoinspektor Eevald Punek. Toomani hilisemate tunnistuste järgi läksid nad järgmisel päeval,30.05.49, koos Augustiniga Kaarma Jõe külast Kuressaare-Leisi maanteeni, kus nad väidetavalt lahkusid eri suundades. Augustin Pihtla valda Kõnnu külla, Tooman koju Valjala valda Kogula külla Aru tallu.
Samal päeval tapeti Pihtla vallas, Kuressaare-Kuivastu maanteel miilits, autoinspektor Punek. Seoses sellega viidi piirkonnas läbi haarang, mille käigus teostati läbiotsimine Lepiku talus, kus varjas end Augustin Ülgekütt, kes avas tule, kuid sai ise püstolist vasakausse puusa kergelt haavata.
Umbes samal ajal nähti Aleksander Toomani kodus, Aru talu sauna räästa all mootorratas Harley-Davidson, samasugune sõiduriist oli ka Punekil. (see asjaolu ilmselt jääbki saladuseks)
Nagu enamus eesti inimestest suhtus ka Augustini vennapoeg Aleksander Ülgekütt võõravõimu vaenulikult ja oli Elmar Ilpi toetaja. Aleksandri reetis 1948. aastal agent „METS”, ülekuulamise käigus anti Aleksandrile võimalus oma „patt” lunastada. 24.10.1949 värvatigi Aleksander Ülgekütt julgeoleku agendiks nimega „HANTS”. Tema abil korraldas julgeolek 21.11.1949 kohtumise Augustiniga, mille tulemusel värvati viimane mõrvaragendiks (агент-боевик), agendinimega „HEIN”, eesmärgiga Elmar Ilp füüsiliselt hävitada. Nimetatud ülesande täitmiseks varustati agent „HEIN” revolvriga(revolver on tõrgete korral töökindlam, kui püstol) ja saadeti illegaalsesse olukorda. Kuna laekunud informatsioon oli paljulubav, siis viidi ka illegaalsesse olukorda julgeoleku polkovnik Mihhailov, nn agendi kategooriasse ja varustati püstoliga. Mihhailov pidi olema pidevas kontaktis nn võitleva agendiga (агентом-боевиком)„HEIN”, ja töötama temaga paaris.
1950. aasta 9. märtsis külastas Elmar Ilp järjekordselt oma kaaslastega (Redese Toomson, Feliksi Vahter ja Kalev Kööp) Kaarmal Jõe külas elavat Aleksander Ülgekütti.
Elmar Ilp teatas koheselt Aleksandrile, et nad olid sunnitud likvideerima tema sugulase Augustin Ülgeküti, kuna viimane oli püüdnud Ilpi ühes Valjala valla talus tappa, kuid nad jõudsid teda viimasel hetkel takistada.
Metsavendade poolt läbiviidud ülekuulamisel oli Augustin üles tunnistanud, et sai julgeoleku poolt ülesande tappa Elmar Ilp, kuid samas oli ta tunnistanud, et Aleksander ja tema elukaaslane Liisa Heinmaa on samuti värvatud ja neile on antud ka relv (püstol+14 padrunit). Seejärel nõudis Ilp Aleksandrilt nimetatud relva, aga viimane teatas, et tagastas selle julgeolekule, kuid tegelikult peitis selle enne Ilpi tulekut. Olgugi, et Aleksander Ülgekütt oli julgeoleku poolt varustatud uinutava preparaadi- (neptun 22) ja tulirelvaga, ei ole ta püüdnudki neid vahendeid kordagi Ilpi vastu kasutada. Julgeoleku dokumentides(Aleksandri iseloomustuses) on väidetud, et Augustin Ülgeküti salaplaani reetis Elmar Ilpile Aleksander Tooman. Kuid Toomani toimikus ei ole sellist ülestunnistust, seega võib järjekordselt järeldada, et Elmar Ilpil olid oma informaatorid. Augustinile sai saatuslikuks asjaolu, et oli vabatahtlikult nõustunud julgeolekuga koostööd tegema ja oma õigustuseks ei öelnud ta mitte midagi. Seda enam, 1949. aastal oli mitmeid teisigi reetmisi.
Juurdlustoimikutes on kirjas, et Elmar Ilp külastas Aleksander Ülgekütti viimast korda 9. juulil 1950, kuu aega hiljem toimus Luulupe küla metsas lahing, mille käigus langesid Elmar Ilp(31), Redese Toomson(22) ja Feliks Vahter(20).
Peale Elmar Ilpi langemist (12.08.50) kuulati Aleksander Ülgekütt üle 16.08.1950, tema arreteerimist ja läbiotsimist viis läbi n.ltn Boris Loho, ülekuulaja oli kapten Burov, tõlgiks MGB kaastöötaja Teder(Priidu).
Paljud eestimeelsed mehed/naised, kes olid sõdinud ja võitlesid pühendumusega edasi bolševike vastu, olid sunnitud end võõravõimu eest varjama. Kahjuks oli nende hulgas ka neid, kes murdusid ning valisid äraandja tee ja nõustusid reetma oma võitluskaaslasi, kelle sihikindlust ei olnud võõras võim suutnud murda. Aeg oli karm, kuid valikuid oli vähe.
[/img][/img]